2-15-116821/63

Tsiviilasi nr: 2-15-116821 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-116821 Tsiviilasi E.X-i hagi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 04.07.2016 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2 651,79 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Päikesemaak-Kardinad OÜ vastu võla Päikesemaak-Kardinad OÜ apellatsioonkaebus Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): E.X (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Priit Palmiste ja advokaat Stig Hendrikson (epost:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): PäikesemaakKardinad OÜ (registrikood 10264444, asukoht Kentmanni 18-3, 10116 Tallinn, e-post:XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind (e-post: XXX) 1(9) Tsiviilasi nr: 2-15-116821 Istungi toimumise aeg 01.12.2016 RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 04.07.2016 otsus osas, millega kostja menetluskulud jäid täies ulatuses tema enda kanda ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kostja menetluskulud 15 % ulatuses hageja kanda, muus osas jätta otsus muutmata.

2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Välja mõista Päikesemaak-Kardinad OÜ-lt E.X-i kasuks põhinõue 2 441, 50 eurot ja hoiustatud tagatiselt intress 13, 75 eurot.

3.3. Välja mõista Päikesemaak-Kardinad OÜ-lt E.X-i kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (2 441, 50 eurot) alates 04.07.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3.4. Hageja menetluskulud maakohus jätta 85 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud maakohtus jätta 15% ulatuses hageja kanda, ülejäänud ulatuses kostja enda kanda.

3.5. Hageja menetluskulud ringkonnakohus jätta 90 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja enda kanda.

4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Hagiavalduse (t lk 16-18) kohaselt sõlmisid pooled 04.03.2014 eluruumide üürilepingu (edaspidi ÜL) tähtajaga 12 kuud, Tallinnas Lõimise 23 asuva hoone kasutamiseks. ÜL p 5.1 kohaselt pidi üürnik tasuma tagatisraha 2 250 eruot, millele lisandus täiendav tagatis üürnikule ajutiseks kasutuseks antava sisustuse eest 500 eurot. ÜL p 5.2 kohaselt kohustus üürnik tasuma hoone ja territoorimi kasutamise eest üürleandjale üüri kogusummas 750 eurot kuus, millele lisanduvad tasud hoone kasutamisega seotud kõrvalkulude eest. Hageja tasus ühe kuu üüri ja tagatisraha, kokku summas 3 500 eurot 21.03.2014. Ruumid anti hagejale üle 24.03.2014. Üürileping lõppes 24.03.2015, kuid üürilepingu lõppemisel kostja hagejale tagatisraha ei tagastanud, vaid tasaarvestas väidetavad kahjunõuded tagatisrahaga. Hageja hinnangul on tegemist põhjendamatute kuludega, mida hageja ei ole üürilepingu ega seaduse alusel kohustatud kandma; kostja ei ole tõendanud, et väidetavalt asjal esinevate puuduste osas ei ole tegemist asja hariliku kulumise või halvenemisega.

Kuivõrd kostja on põhjendamatult keeldunud tagatisraha tagastamisest hagejale, on kostja alates 2(9) Tsiviilasi nr: 2-15-116821 25.05.2015 olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Viivis hagi esitamise aja seisuga on 69,14 eurot. Lisaks taotleb hageja intressi (13,75 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmist.

2.22.09.2015 hagis puuduste kõrvaldamise käigus lisas hageja, et kostja on nõudnud hagejalt tagatisraha seadusega lubatust rohkem, mistõttu kuulub hagejale igal juhul tagastamisele 500 eurot (t lk 43-44).

3.Hageja esitas 15.04.2016 taotluse asjas osaotsuse tegemiseks (t lk 168-170), kuna kostja on hagejalt seadusega lubatust võtnud rohkem tagatisraha (VÕS § 273, § 308 lg 1). Seetõttu ei saa tagatisraha enamtasutud osas kostja oma väidetavat nõuet hageja nõudega tasaarvestada. Samuti ei ole kostja esitanud vastuhagi. Sellest tulenevalt taotleb hageja asjas osaotsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 500 eurot. Hageja on seisukohal, et vastav taotlus kiirendab ka asja läbivaatamist.

4.Hageja esitas 18.04.2016 täiendava väite, et antud asjas ei ole üldse fikseeritud, millises seisundis oli üüriese hagejale üleandmisel ja tagasiandmisel kostjale, mistõttu ei saa kostja ka hageja vastu kahju hüvitamise nõuet esitada. (t lk 173-176). 20.05.2016 (t lk 227-234) täpsustas hageja, et kostja ei ole tõendanud, mis oli üürieseme seisukord enne hagejale üleandmist ja pärast hagejalt üürieseme tagasisaamist. Hinnapakkumine haljastuse taastamiseks ei näita, milline oli üürieseme seisund hagejale üleandmisel ja kostjale tagastamisel, seega tuleb see tõendina jätta arvestamata. Kostja ei ole tõendanud ka üürniku olemasolu – maakleri kinnitus ei ole usaldusväärne ja tuleb jätta arvestamata.

5.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad need riigilõivust kokku 300 eurot ja lepingulisele esindajale makstud tasudest 4 059 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja et kõik menetluskulud on seotud kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas. Hageja palub mõista menetluskuludelt välja ka viivise. Kostja menetluskulude põhjendatusele hagejal vastuväiteid ei olnud (hageja 14.06.2016 vastus).

Kostja seisukohad 6. Kostja 28.10.2015 vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväited on järgmised: -üürnik on rikkunud ÜL p-te 3.2.2, 4.1, 4.2.13 ja 4.1.28. -rikkumise tõttu on aia haljastuses puu, suur osa lilli ja põõsaid hävinenud või tugevasti kahjustunud. Taastamine maksab 1 549 eurot. -eluruumides on rikutud magamistoa sein (augud seinas) ja elutoa seinal on värvi- ja suitsukahjustused. Taastamine 900 eurot. -köögimööblis on katkine nõudepesumasina uks. Taastamine 250 eurot. -külmikus puudub plastikust uksekarp. Külmiku sisu taastamine 50 eurot. -saunas on lõhutud lambipirn. Uus pirn koos vahetusega 8,50 eurot.

Hageja lubas kahjud likvideerida ja esialgu ka kõik kahjud hüvitada, kuid seda siiski ei teinud.

Kostja kahju on kokku 4 257, 50 eurot, mis sisaldab ka saamata jäänud üüritulu 1 500 eurot perioodi 03.04.2015-24-05-2015 eest, mil kostja ei saanud kinnistut kahjustuste tõttu uuele üürnikule üle anda.

Lisaks jättis hageja tasumata:

-märtsikuu elektri eest 73,59 eurot.

Kuna kostja ei saanud ruume välja üürida, pidi ta kandma lisakulusid kõrvalkuludena 109, 69 eurot (muidu oleks neid kulusid kandnud uus üürnik):

-aprillikuu elektri eest 10,31 eurot;

-maikuu gaasi eest 61,18 eurot;

3(9) Tsiviilasi nr: 2-15-116821

-maikuu kommunaalteenuste eest 38,20 eurot.

Koos asja tagastamisega viivitamise eest ettenähtud leppetrahviga 1 395 eurot (perioodi 24.03.2015-24.05.2015 eest, sest üleandmise-vastuvõtmise akt oli allkirjastamata tagastatud varal esinenud puuduste tõttu), on kostja nõue hageja vastu kokku 5 835,78 eurot. Kostja tasaarvestas 05.06.2015 avaldusega vastastikused nõuded 2 763,75 euro ulatuses ning seega on hageja nõue tagatisraha ja intresside saamiseks lõppenud; Alternatiivselt tasaarvestab kostja leppetrahvinõude 1 395 eurot hageja nõudega kattuvas ulatuses. Kuivõrd kostja on hageja nõude tasaarvestanud, siis puudub hagejal alus nõuda kostjalt hagiavalduses märgitud summa tasumist.

7.06.03.2016 esitas kostja väidetavad fotod kinnistust ja elamust enne üürilepingu sõlmimist ning kinnistu taastamistööde kalkulatsiooni. Samuti märkis kostja, et maja oli perioodil august 2013 kuni hagejale üleandmiseni kasutuseta ja ideaalses korras.

8.18.04.2016 esitas kostja fotod haljastusest (sh põõsastest) seisuga 26.08.2013. Samuti esitas kostja tõendid halogeenlampide maksumuse kohta. Hageja on üürilepingu p-s 3.2.1 kinnitanud, et kinnistu ja elamu on heas seisukorras ja puudusteta. Muus osas jäi kostja varasemalt öeldud seisukohtadele. Kostja vaidles osaotsuse tegemisele vastu.

9.Kostja on 09.05.2016 menetlusdokumendis (t lk 210-213) seisukohal, kuivõrd hageja ei ole hagi alusena välja toonud asjaolu, et kostja on hagejalt 500 eurot saanud tühise kokkuleppe alusel, siis on 15.04.2016 hageja menetlusdokumendis märgitud aluse näol tegemist uue alusega. Kostja ei ole andnud nõusolekut hagi aluse muutmiseks. Hageja väitega, et käesoleval juhul ei ole fikseeritud, millises seisundis oli üüriese hagejale üleandmisel, kostja ei nõustu, sest kinnistu olukord on fikseeritud nii poolte kirjalike kinnitustega kui ka fotodega. Muus osas vaidleb kostja hageja väidetele vastu varem kohtule esitatud põhjendustel.

10.Kostja jäi 27.05.2016 kirjalikus kohtukõnes (t lk 251-254) varasemalt öeldu juurde.

Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad need lepingulistele esindajatele makstud tasudest summas 1 450 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja palub välja mõista ka menetluskuludelt viivise. Kostja peab mõistlikuks, et mõlema poole menetluskulud esindaja tasu osas oleksid 15 töötunni ulatuses (kostja 15.06.2016 vastus).

Esimese astme kohtu otsus 11. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2 441, 50 eurot ja hoiustatud tagatiselt intressi 13,75 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (2 441,50 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest 04.07.2016 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja menetluskulud jäid 85 % ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda.

12.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et külmkapi siseküljes asuva läbipaistva plastmassist riiuli/kasti luugi kinnitus oli katki, integreeritud nõudepesumasina ukseplaadi alumise vasaku nurga pealmisest kihist on tükid väljas, magamistoa seina pindmises kihis on kaks kahjustust: 3-4 cm ja 6 cm pikkused, elutoa seinal on toidu valmistamisest või küünalde põletamisest tekkinud tumenemine. Hageja ei ole otseselt kinnitanud, et need puudused tekkisid tema tegevuse tulemusena, kuid ei ole seda ka eitanud. Magamistoa seinas esinevate kahjustuste osas märkis hageja, et ei tea, millal need on tekkinud. Kohus arvestab üürilepingu p-s 3.2.1. hageja kinnitusega, et talle on üle antud hoone ja ruumid, mis on heas korras ja puudusteta ning kõik seadmed töötavad ja 4(9) Tsiviilasi nr: 2-15-116821 on puudusteta. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid sauna lambipirni rikkumise kohta, siis sellise puuduse olemasolu üüritud asjal selle tagastamise hetkel ei saa kohus tuvastada.

13.Pooled vaidevad selle üle, kas puudused ületavad asja tavapärase kasutamise piiri, kas hageja nende eest vastutab ning kui suur on puudusest tingitud kostja kahju. Pooled vaidlevad ka selles, milline oli hoonega koos üürilepingu alusel hageja kasutussse antud krundi seisund asja üürileandmisel ning kas selle tagastamisel üürilepingu lõppemisel esinesid puudused, mida kirjeldab kostja ja mis ületasid tavapärase kasutuse piire.

14.Kuna pooled ei vaidle, et hageja on üürilepingu alusel maksud kostjale tagatisraha kokku 2 750 eurot, siis tuleb hageja nõude lahendamiseks tuvastada, kas kostjal on tagatisraha arvelt hüvitamisele kuuluv nõue hageja vastu.

15.Hageja ei olnud üüritud asja tagastamisega viivituses 24.03.2015-24.05.2015 nagu väidab kostja ning seetõttu puudub kostjal alus üürilepingu p 7.2 alusel leppetrahvi nõudmiseks.

Lisaks nõustub kohus hagejaga selles, et VÕS § 334 lg 4 välistab pooltele enne üürilepingu lõppemist sõlmitud leppetrahvi kokkulepped. Kuna aga hageja ei olnud asja tagastamisega viivituses ning leping kehtib ka ühe tingimuse kehtetuse korral, siis ei oma see asja lahendamisel määravat tähendust. Tõendamata on, millises seisus oli hageja kasutada antud kinnistu üürilepingu sõlmimise ajal ning millises seisus oli see üürilepingu lõppemisel asja tagastamise ajal. Seega ei saa tuvastada ka üürilepingu ajal asjale tekkinud puuduseid ega kostja kahju. Kohus leiab, et eluruumide tavapärasest kasutamisest (söögi tegemine, küünalde põletamine) tulevaks kulumiseks on seinte määrdumine ja seda ei saa pidada puuduseks, mille eest üürnik vastutaks.

16.Külmiku karbi kaane kinnitus ning nõudepesumasina uks on aga lõhutud ning kuigi see võib tekkida asja tavapärase kasutamise käigus, ei ole see siiski asja kulumine. Samuti on magamistoa seinas esinevad kaks pidmist vigastust sellised, mida ei saa liigitada päris tavapärasest kasutamisest tulenevaks kuluks. Maakohus leiab, et mõistlik kulu külmiku detaili taastamiseks on 15,50 eurot, nõudepesumasina ukse taastamisne 125 eurot, magamistoa seina puuduste likvideerimine 168 eurot.

17.Hageja kasutas asja kuni 23.03.2015. Seega ei saa kostja nõuda elektri eest kogu märtsikuu eest tasumist. Tõendeid selle kohta, et hageja on jätnud tasumata kuni 23.03.2015 tarbitud elektrienergia tasu ei ole kohtule esitatud.

18.Kohtu hinnangul ei ole hageja kohustatud tasuma AS Eesti Gaas 05.06.2015 arvet, kuna arve on perioodi eest mai 2015, mil üürileping oli lõppenud, hageja asja ei kasutanud ning puuduvad tõendid, et arve oleks esitatud hageja poolt tarbitud gaasi eest.

19.Kostja saamata jäänud tulu nõue kinnistu ja hoone mitteõigeaegse tagastamise ning kasutamise eest ajavahemikul 15.03.2015-24.05.2015 on põhjendamatu, kuna hageja ei ole olnud kinnistu tagastamisel viivituses ning asjal esinenud puudused ei saa olla takistuseks asja uuesti üürile andmisel.

20.Hoone kindlustamise kulu tasaarvestamine summas 272,76 eurot on põhjendamatu, kuna üürilepingu järgi oli kindlustuslepingu sõlmimine üürileandja kohustus ja kulu.

21.Kohus leiab, et kostja tasarvestus on põhjendatud summas 308,50 eurot ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 441,50 eurot ning intress 13,75 eurot. Hageja 5(9) Tsiviilasi nr: 2-15-116821 viivisenõude rahuldab kohus põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohase täitmiseni.

22.Menetluskulud jagab kohus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Apellatsioonkaebus 23. Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse, teha asjas uus otsus, millega hagi jäetakse rahuldamata ja menetluskulud jäetakse hageja kanda.

24.Apellant ei ole kunagi väitnud, et vastustaja kohustuseks oli aiapidamine. Vastustajal lasus seadusest ja üürilepingust tulenev kohustus hoida korras kinnistu territoorium ning hoiduda kinnistu kahjustamisest. Seega on kohus ebaõigesti asunud seisukohale, justkui apellandil puudus kohustus hoiduda territooriumi kahjustavast tegevusest. Apellant esitas kohtule tõendid, mis kinnitavad 1549 euro suuruse kahju tekkimist, kuid kohus on jätnud need tõendid arvestamata, samal ajal lugedes vastustaja esitatud paljasõnaliste selgitusetega tõendatuks, et vastustaja asus hoopis kinnistut parendama.

25.Suures ulatuses musta tahmaga kaetud seinu ei saa lugeda tavapäraseks kasutamiseks.

Kohus tuvastas, et ajal. kui kinnistu oli vastustaja kasutuses on saanud kahjustada külmkapi riiul, nõudepesumasina ukseplaat ja magamistoa sein, kuid vähendas apellandi nõuet. Kohus pole arvestanud transpordikulu ega paigaldamiskulu.

26.Kohus leidis ebaõigesti, et saamata jäänud üüritulu nõue on alusetu. Vastustaja lahkus küll kinnistult, kuid maja koos haljastusega oli puudustega. Vastustaja lubas kinnistu korda teha, kuid ei teinud. 03.04.2015 soovis uus üürnik sisse kolida, kuid keeldus kuna ruumid ja aed olid korrastamata.

27.Menetluskulude jaotus on ebaõige isegi juhul, kui kohus leiab, et hagi rahuldati õigesti osaliselt. Võrdselt menetluskulude jaotamisel oleks kohus pidanud 15 % menetluskuludest jätma hageja kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele 28. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht 29. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 04.07.2016 otsus tuleb tühistada osas, millega kostja menetluskulud jäid tema enda kanda ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kostja menetluskulud 15 % ulatuses hageja kanda, muus osas jätta otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

30.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et üürilepingu sõlmimisel tasus hageja kostjale 2 750 eurot tagatisraha. Üürilepingu lõppemisel kostja tagatisraha hagejale ei tagastanud, tasaarvestades oma kahju hüvitamise nõude hageja tagatisraha tagastamise nõudega. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja tasaarvestuse aluseks olev kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, mh selles, kas hageja rikkus üürilepingu lõppemisel üüritud ruumide heas korras tagastamise kohustust ning, kas selle tõttu jäi kostjal saamata tulu. Kuigi apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse täielikult, puuduvad kaebuses etteheited kõigile maakohtu otsuse põhjendustele. Vastuseks apellatsioonkaebusele leiab ringkonnakohus järgmist.

6(9) Tsiviilasi nr: 2-15-116821 31. Maakohus tuvastas, et üürilepingu p 3.2.2., 4.1.1. järgi kohustus hageja kasutama kinnistut heaperemehelikult ning tagama selle säilimise. Seega ei ole maakohus tuvastanud, et hageja võis hoonet ümbritsevat territooriumi kahjustada, nagu kostja apellatsioonkaebuses väitis.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on hoonet ümbritsevat territooriumi kahjustanud selliselt, et kahjustuste kõrvaldamiseks tuleb teostada OÜ Õismäe Haljastus hinnapakkumises märgitud tööd (I kd, tlk 61) summas 1549 eurot. Kahjustuste tekkimist üürieseme kasutamise ajal tõendas kostja fotode ja hageja enda e-kirjadega.

Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et 05.04.2015 e- kirjas (I kd, tlk 63) on hageja sisuliselt kinnitanud murus tekkinud kahjustusi. Seega hinnapakkumise p-s 8 ja 9 märgitud tööde osaline tegemine oli asja tagasiandmisel põhjendatud nõue. Siiski nähtub samast hageja kirjast, et ta kõrvaldas ise murupinnaga seotud kahjustused. Fotodelt (I kd; tlk 66-68 ja 190-193) taimede asendamise vajadust ei nähtu. Kuigi kostja väidete järgi on osad põõsad kadunud, tuvastas maakohus õigesti, et kostja esitas fotod kinnistu piirde erinevatest külgedest, väites seega põõsaste puudumist seal, kus neid pole olnudki. Hageja 04.05.2015 kiri (I kd, tlk 64) puuduste olemasolu haljastuses ei tõenda, viitab pigem sellele, et krunt vaadatakse üle poolte poolt ning ülevaatamisele kaasatakse ka haljastajad. Ringkonnakohus leiab, et tõend tööde ja nende maksumuse kohta (I kd, tlk 145) ei tõenda kostja väidet, et sellele omapoolseid märkusi lisades võttis hageja haljastuse puudused 1079 euro osas omaks, kuid ringkonnakohtu arvates kostja tõlgendust antud dokumendile anda ei saa. Õige on kostja seisukoht, et fotodelt (tlk 67-68) nähtub küll hooldamata aiaosa ning haljasalal võib tuvastada ka (ilmselt koera kaevatud) auke, kuid asjast ei nähtu, et fotod on tehtud peale seda, kui hageja kahjustused kõrvaldas. Seega leidis maakohus lõppkokkuvõttes õigesti, et hüvitamisele kuuluv haljastusele tekitatud kahju ei ole tõendamist leidnud.

32.Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja ka maakohtu tuvastatut, et tahmaga kaetud seinad ei ole tavapärasest kasutamisest tekkiv puudus. Käesolevas asjast nähtub 25.03.2015 kostja enda kirjast (I kd, tlk 59), et puhastaja arvates on mustus köök-elutaoa seintele tekkinud toidu grillimisest, küünalde vms põletamisest. Nimetatud tegevus kaasneb ruumide tavakasutusega. Hageja on asjas väitnud, et tumenemise põhjuseks seintel on tekkinud ilmselt hoone ventilatsiooni puuduste tagajärjel. Tõendamiskoormis, et tekkinud mustus seintel ületab tavakasutust ja ei saanud tekkida toidu valmistamisest või küünalde põletamisest on kostjal. Kostja seda tõendanud ei ole. Kostja väidab, et puhastaja ei saanud seinu puhtaks, kuid kostja enda 25.03.2015 kirjast (I kd, tlk 59) nähtub, et puhastajal puudus mustuse eemaldamiseks vajalik vahend – biolagundav puhastusvahend. Võimalikke puhastuskulude hüvitamist kostja oma tasaarvestusavalduses ei nõua, tasaarvestusavalduse järgi on vajalik elutoa seinte ülevärvimine (I kd, tlk 53 p 8.2).

33.Maakohus tuvastas, et üürilepingu ajal sai kahjustada külmkapi riiuli kate, nõudepesumasina ukseplaat ja magamistoa sein. Ringkonnakohus on seisukohal, et puuduste kõrvaldamise maksumuse on maakohus õigesti välja selgitanud ning lähtunud asjas esitatud odavamatest pakkumustest kahjustuste kõrvaldamiseks. Kostja väide, et külmkapi riiuli katte asendamiseks on vaja tellida eraldi paigaldaja, on ringkonnakohtu arvates põhjendamatu.

Asjast ei nähtu, et selleks on vaja eriteadmistega isiku olemasolu. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kahjuhüvitise suuruse arvestamisel mööbli ukse taastamiskulu võrdlemine nõudepesumasina maksumusega ei ole asjakohane, kuid ringkonnakohus on seisukohal, et see ei muuda valeks maakohtu järeldust põhjendatud hüvitise suuruse kohta.

Kostja seisukoht, et Mööblimeister.ee hinnapakkumine nõudepesumasina uksepaneeli kohta on antud poest ostetud valmistootele, ei ole põhjendatud. Asjast ei nähtu, et asendamisele kuuluv mööblidetail on valmistatud, sh värvitud, eritehnoloogia järgi, mistõttu on selle valmistamine võimalik vaid kostjale hinnapakkumise esitanud isiku poolt. Põhjendatud ei 7(9) Tsiviilasi nr: 2-15-116821 ole ka kostja väide, et magamistoas ühe seina kahjustuste kõrvaldamiseks on vajalik üle värvida kõik magamistoa seinad. Asjas ei ole tõendatud, et ainult ühe seina värvimisel erineb uuendatud seinavärv varemvärvitust. Eritehnoloogia või- värvide kasutamist käsitletavas ruumis asjas ei nähtu. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku rikastamine.

34.Ringkonnakohus on seisukohal, et uute üürnikega üürilepingu sõlmimise viibimine ei olnud põhjustatud hagejast tulenevatest asjaoludest. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt kõrvaldas hageja välisterritooriumi puudused aprilli alguses ja soovis ka puhastaja majjapääsu, mida aga kostja ei võimaldanud (I kd, tlk 96). Seetõttu on kostja etteheited, et ta ei saanud kinnistu suhtes uut üürilepingut sõlmida hagejast tulenevatest asjaoludest, põhjendamatud.

Kinnistu valdus, sh hoonesse sissepääsuks vajalikud võtmed olid kostjale üle antud 2015.a märtsis. Seega tuleb arvestada seda, et hageja soov ruumide puhastamiseks oli seatud sõltuvusse sellest, kas kostja hageja kinnistule lubab. Tähtsust omab ka see, et hageja tegi 05.04.2015 kirjas kostjale ettepaneku, et ta võib majavõtmele ise maakleri juurde või kostja naiseema juurde järgi minna, kuid seda võimalust kostja ei aksepteerinud. Saarinen Kinnisvara OÜ maakleri 26.10.2015 kinnituse (I kd, tlk 80) kohaselt oldi valmis 31.03.2015 sõlmima kinnistu suhtes uus üürileping, kuid kuna ruumid olid puhastamata ja määrdunud, jäi üürileping sõlmimata. Hageja valmisolek ruumide puhastamiseks asjast nähtub, kuid miks kostja ruume ise ei lasknud puhastada, kui sellest sõltus üürilepingu sõlmimine, asjas ei nähtu.

35.Seega leidis maakohus õigesti, et kostja tasaarvestuse aluseks olev nõue on põhjendatud vaid osaliselt. Maakohus on otsuses kostja kahju hüvitamise erinevaid aspekte igakülgselt ja piisava põhjalikkusega käsitlenud.

36.Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja ka menetluskulude jaotust. Maakohus jättis 85% ulatuses hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

Hageja esitas asjas põhinõude summas 2 750 eurot, intressinõude 13,75 eurot ja viivisenõude summas 69,14 eurot ja viivised edasiulatuvalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Seega palus hageja kostjalt välja mõista kokku 2 832,89 eurot ja viivise edasiulatuvalt hagiavalduse esitamisest. Maakohus rahuldas hagi kokku summas 2 455,25 eurot ning mõistis edasiulatuvalt viivise välja alates kohtuotsuse tegemisest 04.07.2016. Seega rahuldati hageja hagi umbes 85 % ulatuses. Õige on apellatsioonkaebuse väide selles, et menetluskulude jaotamisel ei arvestanud maakohus sellega, et kostjal on õigus saada hüvitist hagejalt proportsionaalselt hagi rahuldamata jätmise ulatusega. Seega tuleb menetluskulude jaotust muuta. Hageja menetluskulud maakohus jäävad 85 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud maakohtus jäävad 15% ulatuses hageja kanda, ülejäänud ulatuses kostja enda kanda. Kuna apellatsioonkaebus on põhjendatud vaid osas, milles kostja kaebas menetluskulude jaotuse peale, siis leiab ringkonnakohus, et hageja menetluskulud ringkonnakohtus tuleb 90% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta tema enda kanda.

37.Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks maakohtus vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8(9) Tsiviilasi nr: 2-15-116821 Krista Kirspuu kohtunik Iko Nõmm kohtunik Ande Tänav kohtunik 9(9)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.