Tsiviilasi nr: 2-15-12137 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-12137 Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2016, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, A

§ 179, § 182-183, § 186-188).

C.L-ile kuulub nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus T.H suhtes. 4.5.

1. C.L on kohustatud T.H vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama maakohtule kirjaliku aruande iga aasta 01.veebruariks alates 01.01.
2. (Vorm koos täitmise juhendiga on kättesaadav veebilehel www.kohus.ee). 4.5.
3. Eestkostetav T.H võib eestkostja nõusolekuta teha TsÜS § 11 lõikes 3 nimetatud tehinguid (mitmepoolsed tehingud, millest eestkostetavale ei teki otseseid tsiviilkohustusi või mille eestkostetav täitis vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik).
4. Jätta avaldaja ja täisealiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Alaealise T.H menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
5. Kohtumäärus saata teadmiseks avaldajale, puudutatud isikutele ja esindajale ning täitmiseks eestkostjale.
6. Kohtumäärus saata määruse jõustumisest arvates 10 päeva jooksul Perekonnaseisuametile hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
7. Käesolev määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Edasikaebeõigus Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada 2

§ 140lg 1 tähenduses.

11. Lapse esindaja arvates puudub seaduslik alus peatada A.X hooldusõigus poja T.H suhtes, kuivõrd asjas ei esine asjaolusid, millest järelduks, et lapse ema oleks kestvalt võimetu teostama lapse hooldusõigust. Avalduse materjalidest ja vestlusest C.L-iga järeldub, et A.X ei soovi hooldusõigust teostada, on jätnud väikelapse hooletusse, ohustades sellega lapse heaolu. Need asjaolud on aluseks hooldusõiguse piiramiseks (

§ 134lg 1).

Arvestades A.X huvi puudumist lapse vastu, on põhjust eeldada, et ükski muu abinõu ei suuna teda hooldusõiguse teostamisele asuma ja lapse heaolu ohustamist lõpetama. Neil põhjustel teeb lapse esindaja kohtule ettepaneku võtta A.Xilt täielikult ära hooldusõigus poja T.H suhtes.

1. Lapse esindaja hinnangul on C.L sobiv isik teostama oma lapselapse T.H suhtes eestkostja ülesandeid. Esmamulje järgi on C.L rahuliku ja kindla iseloomuga ning lapselapsest hooliv vanaema. Ei ole teada ühtki asjaolu, mis annaks aluse arvata, et C.L ei sobiks T.H eestkostja ülesandeid täitma. Maakohtu määrus
2. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, võttis A.X-ilt täielikult ära hooldusõiguse (isiku– ja varahooldusõiguse) tema poja T.H suhtes; jättis rahuldamata taotluse 4

§ 116

lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

§ 124

lg 1 järgi on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. 15.

§ 134

lg 1 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas sama seaduse §-des 135 ja § 136 loetletuid.

§ 135

lg 1 kohaselt võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega.

§ 135

lg 2 kohaselt võib kohus isikuhoolduse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. 16.

§ 136

lg 1 kohaselt üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. 17. Kohus leiab, et kõik tõendid kogumis, sealhulgas ärakuulamisel saadud teave, kinnitavad veenvalt ja ümberlükkamatult, et T.H ema, kes on tema seaduslik esindaja, ei ole suutnud või soovinud täita oma vanemakohustusi määral, milline vastab lapse ootustele ja vajadustele ning on jätnud lapse hooletusse. Seega on täidetud perekonnaseaduse (

) § 134 lg 1 sätestatud tingimus. A.X ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis lükkaksid nimetatud andmed ümber. A.X ei ilmunud kohtusse ärakuulamisele, millega tõestas oma täielikku ükskõiksust oma lapse suhtes ning soovimatust täita vanemakohustusi ja oma last ise kasvatada. T.H-st lähtudes on tema huvides hetkel see, kui tema emalt võetakse täielikult ära hooldusõigus. 18. Kohtus ärakuulamisel on leidnud kinnitust, et I.J ei ole jätnud oma last hooletusse ning et isa soovib oma last kasvatada ning lapse elukorralduses osaleda. I.J-i ütluste kohaselt oli ta pärast lapse sündi 7 päeva sünnitusmajas, samuti on ta lapse ülalpidamiseks teinud vanaemale rahalisi ülekandeid. I.J töötab Soomes ja elab Eestis olles õe juures. Hooldusõiguse peatamise nõude suhtes oli I.J-i seisukoht ärakuulamisel ebajärjekindel, kord kinnitas, et ei ole nõus hooldusõiguse peatamisega ja seejärel, et ta on nõus hooldusõiguse peatamisega. I.J ei suutnud kohtus ärakuulamisel tema poolt kavandatavaid lapse elu korraldamist puudutavaid üksikasju täpselt kirjeldada. 19.

§ 140

lg 1 kohaselt, kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kohtu hinnangul ei ole I.J-i osas täidetud

§ 140lg 1 sätestatud tingimus.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-121-12 asunud seisukohale, et vanema kestev võimetus hooldusõigust teostada tähendab viidatud sätte mõttes seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Sellest tulenevalt saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada, sh vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise korral. 5

§ 140

lg 1 sätestatud vanema hooldusõiguse peatamise tingimusteks, mille esinemise korral on vanem kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Riigikohus on määratlenud kohtuasjas nr 3-2-1-121-12 tingimusteks, mille korral vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud, eelkõige vanema eemaloleku pikema aja vältel või muu kõrvalise takistuse, sh vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise. Kohtu hinnangul ei ole Soomes töötamise tõttu Eestist eemalolek

§ 140

lg 1 mõttes niisuguseks takistuseks, mille korral ei saa vanem lapse hooldusõigust faktiliselt teostada ning otsustada lapse elukorraldust.

1. Kohus nõustub menetlusosalistega selles, et T.H vanaema C.L on igati sobilik isik lapsele eestkostjaks, kuid kuna kohus ei peata I.J-i hooldusõigust lapse suhtes, siis ei ole täidetud eestkostja määramise tingimused ja kohus jätab taotluse määrata T.H-le eestkostja, rahuldamata.
2. Kohus tühistab 17.08.2015 määruse, millega kohaldati esialgset õiguskaitset ja määrati T.H ajutiseks eestkostjaks kuni 17.02.2016 C.L. Määruskaebus
3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse avaldaja, kes palus maakohtu määruse tühistada osaliselt ja peatada I.J-i hooldusõigus lapse T.H suhtes ning määrata T.H eestkostjaks C.L.
4. Avaldaja ei nõustu sellega, et kohus ei peatanud I.J-i hooldusõigust tema poja T.H suhtes.
5. Laps, T.H on elanud oma sünnist saati vanaema C.L juures. Isa, I.J oli nõus nii kohtueelselt, kui ka kohtus sellega, et tema hooldusõigus poja suhtes peatatakse. Talle on selgitatud ka peatamise tagamaid ja sellele vaatamata on ta nõustunud hooldusõiguse peatamisega, nimetatud asjaolu on protokollitud kohtuistungi protokollis.
6. I.J tunneb huvi oma lapse käekäigu vastu ja toetab last võimaluste piires materiaalselt, kuid ta on avaldanud, et ise ei suuda lapse eest igapäevaselt hoolitseda, sest ta elab Soomes üürikorteris koos mitme teise mehega ning imik sellisesse elukorraldusse ei mahutu. Samas on I.J avaldanud, et kui ta lapse elu korraldaks, siis ta veel ei tea kuidas, et kas ta viib lapse oma õele või oma emale. Kohus ei ole küsinud I.J-i õe ega ka ema käest, kas nad on nõus last kasvatama.
7. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-132-11 kohaselt teeb kohus tulenevalt Perekonnaseaduse § 123 lg 1 kõiki perekonnaseaduse
8. peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

§ 134

lg 1 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. 28. Kohus on jätnud tähelepanuta, et esitatud avaldus ei puudutanud mitte avalduse esitaja eeldatavaid õigusi ja huve, vaid lapse õigusi ja huve olla esindatud. 6

§ 140

lg 1 sätestatud tingimus ehk siis seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Kohus on jätnud tähelepanuta, mis on tegelikult lapsele parim lahendus. Kohus ei ole analüüsinud isapoolset hoolduse võimekust ja asjaolu, et I.J oli tegelikult nõus sellega, et tema hooldusõigus ajutiselt peatatakse ning lapse igapäevast elu ja hooldusõigust teostaks vanaema C.L eestkostjana. Menetluse edasine käik

1. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas selle puudutatud isikutele. Maakohtule ei vastanud puudutatud isik III (lapse isa).
2. Puudutud isik II (lapse ema) edastas kohtule kirjaliku teate, et on apellatsiooniga nõus ning kindel, et puudutatud isikul I on parem elada puudutatud isikuga IV (lapse vanaemaga), kuna lapse isa ei ole samuti last võimalik kasvatama oma probleemide tõttu. 7

) § 118 lg 2 ja

§ 140lg 1.

Olukorras, kus maakohus leidis, et Soomes töötamise tõttu eemalolek lapsest ei ole niisuguseks takistuseks, mille korral vanem faktiliselt ei saa hooldusõigust teostada, ning seetõttu järeldas, et I.J-i hooldusõigust ei ole võimalik peatada

§ 140

lg 1 järgi, jättis maakohus põhjendamatult välja selgitamata, kuhu ja kelle hooldada ning kasvatada siis laps tegelikult jääb, samuti rakendamata lapse huvides asjakohased abinõud, kuna tõenditest (eriti I.J-i 10.08.2015 avaldus; I.J-i ärakuulamisel antud seletus) järeldub, et:

§ 140lg 1 järgi.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tõlgendus, mis on väljendatud lahendis nr 3-2-1-121-12 (p 14), ja millest maakohus kohtumäärust tehes juhindus, ei välista välisriigis töötamise tõttu lapsest eemaloleku lugemist niisuguseks asjaoluks, mille tõttu vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Vastupidisel juhul tuleks asuda ekslikule seisukohale, et vanemal on võimalik ka suure vahemaa tagant isiklikult lapse eest igapäevaselt hoolitseda (toita, pesta, riietada, suhelda ja osutada muud igakülgset vanemlikku hoolt ning füüsilist ja emotsionaalset lähedust).

1. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2. Tallinna Ringkonnakohus palus puudutatud isikul III anda seisukoht esitatud määruskaebuse osas.
3. Puudutatud isik III vastas Tallinna Ringkonnakohtule 09.12.2015, et soovib oma õigustest lapse T.H osas loobuda ja et lapse eestkostjaks oleks lapse vanaema C.L.
4. 08.12.2015 kirjaga andis ringkonnakohus menetlusosalistele aja menetluskulude nimekirjade esitamiseks 17.12.2015, vastaspoole menetluskuludele seisukoha esitamiseks 28.12.
5. Menetlusosalised menetluskulude nimekirjasid kohtule ei esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused
6. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning tuginedes TsMS § 667 lg 2, § 657 lg 1 p 2 ja § 659 leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata taotluse peatada I.J-i hooldusõigus tema poja T.H suhtes ja teha selles osas uus määrus, millega peatada I.J-i hooldusõigus tema poja T.H suhtes. T.H-le tuleb määrata eestkostja. 8

§ 118

lg 2 kohaldamisel, mille kohaselt, kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. Ühtlasi rikkus maakohus eeltoodust tulenevalt hagita menetluse uurimisprintsiipi (TsMS § 477 lg 5, 7), jättes analüüsimata puudutatud isiku III poolse hoolduse võimekuse ja välja selgitamata, kuhu ja kelle kasvatada puudutatud isik I tegelikult jääb. Arvestades, et puudutatud isik III on maakohtus ärakuulamisel avaldanud, et on vanemaõiguste peatamisega nõus (tlk 81), on maakohtu määrus ka üllatuslik.

1. Puudutatud isik III on ringkonnakohtule kinnitanud, et on vanema õiguste peatamisega nõus ja soovib, et puudutatud isiku I eestkostjaks saaks tema vanaema C.L (tlk 130). Määruskaebuse ja C.L eestkostjaks määramisega T.H-le on nõustunud ka puudutatud isikule I määratud esindaja (tlk 124-125), puudutatud isik II (tlk 122) ja puudutatud isik IV (tlk 120). Seega vaidlus asjas puudub.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ringkonnakohtu hinnangul veenvalt tõendatud see, et puudutatud isikul III puudub käesoleval hetkel võimekus täita lapse suhtes kõiki perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, eelkõige teostada puudutatud isiku I suhtes isikuhooldust, st last kasvatada, tema järele valvata, tema viibimiskohta määrata ning muul viisil igakülgse heaolu eest hoolitseda. Puudutatud isik III on maakohtule kinnitanud, et on puudutatud isikut I võimeline materiaalselt toetama (tlk 82), kuid lapse elukorralduse ja kasvatamise osas ettekujutus puudub, mõeldavaks peab lapse viimist oma õe juurde (tlk 80). Puudutatud isiku III praegustest elu- ja töötingimustest nähtub, et need ei oleks puudutatud isikule I sobivad (tlk 82). 47.

§ 140

lg 1 kohaselt peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama.

1. Ringkonnakohtu hinnangul esineb käesoleval juhul õiguslik alus puudutatud isiku III hooldusõiguse peatamiseks puudutatud isiku I suhtes.
2. Nõustuda ei saa maakohtu tõlgenduse ja arusaamaga

§ 140

lõikest 1 ning Riigikohtu lahendis 3-2-1-121-12 antud juhistest, milles on selgitatud järgnevat: /

§ 140

lg 1 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Kolleegiumi hinnangul tähendab vanema kestev võimetus hooldusõigust teostada viidatud sätte mõttes seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Selles tulenevalt saab vanema hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada, sh vanema vangistuse, raske haiguse või teadmata kadumise korral…/ (p 14).

1. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus eestkostevajadus on tekkinud 8-kuusele lapsele, kelle isa on enamuse lapse senisest elust temast oma elu- ja töökorralduse tõttu eemal viibinud ning ei ole ette näha sellise olukorra muutust. Samas on lapse isa eemaloleku ajal lapse käekäigu vastu huvi tundnud ning tema ülalpidamist toetanud. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et oma eemaloleku ja muude takistuste tõttu ei ole puudutatud isik III saanud hooldusõigust pikema aja vältel teostada. Ringkonnakohus peatab I.J-i hooldusõiguse (isiku- ja varahooldusõiguse) lapse T.H suhtes kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2. Seoses hooldusõiguse peatamisega selgitab ringkonnakohus järgnevat:

§ 140lg 3 kohaselt ei või vanem hooldusõiguse peatumise ajal hooldusõigust teostada.

Vanema hooldusõiguse peatamine ei tähenda, et vanemal ei oleks õigust oma lapsega suhelda.

§ 140

lg 2 kohaselt ennistab kohus vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine.

§ 123¹ lg 1 kohaselt taastatakse vanema hooldusõigus hooldusõiguse muutuste korral vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele. 9

§ 171

lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. 54. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas kogutud piisavalt tõendeid, et puudutatud isiku I eestkostjaks sobivaks isikuks saab olla puudutatud isik IV (C.L), kes vastab eestkostjale esitatavatele nõuetele (

§ 174) ning on andnud oma nõusoleku olla T.H eestkostja (tlk 82).

C.L juures on lapsele tagatud kõik tingimused eluks ja igakülgseks arenguks. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isiku I huvides, et tema eestkostjaks saab puudutatud isik IV. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja määrab T.H eestkostjaks C.L kuni lapse täisealiseks saamiseni (so 17.05.2033). 55. Seoses eestkoste määramisega selgitab ringkonnakohus järgnevat: Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus (

§ 172). Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja.

Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostjal ei ole esindusõigust ega kohustusi valdkonnas, milleks on määratud erieestkostja. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. Eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest (

§ 179

). Kui eestkostja peab eestkostetavat ülal, olemata selleks kohustatud, lähevad eestkostjale tema poolt antud ülalpidamise ulatuses üle nõuded eestkostetava ülalpidamiseks kohustatud isikute vastu (

§ 182lg 2).

Eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta (

§ 192lg 1).

Eestkoste lõpeb: 1) eestkostetava surmaga; 2) vanema hooldusõiguse taastumisega; 3) eestkostetava lapsendamisega; 4) eestkostetava täisealiseks saamisega (

§ 195). 56.

Seoses kohtu järelevalvega selgitab ringkonnakohus: Kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks. Nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. Eestkostetava huvides võib kohus kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest kuni tema vabastamise otsustamiseni. (

§ 193

). Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. (

§ 194lg 1).

57. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral selgitusi või aruande parandamist ja täiendamist. Eestkostja kirjalikke aruandeid säilitatakse kohtus. (

§ 194lg 2 ja 3).

1. Eeltoodust tulenevalt on C.L-il kohustus esitada kirjalik aruanne eestkostetava T.H vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta Harju Maakohtule iga aasta 01.veebruariks.
2. TsMS § 557 lg 2 p 4 tulenevalt määrab ringkonnakohus, et alaealisel eestkostetaval T.H-l on õigus teha eestkostja nõusolekuta TsÜS § 11 lg 3 nimetatud tehinguid.
3. TsMS § 563¹ kohaselt vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse 10