Obsah (7)

§ 661§ 430§ 428§ 431§ 432§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2026, Paide Tsiviilasja number 2-25-18668 Tsiviilasi AS LHV Pank hagi Arangur OÜ ja A.V vastu võlgne

§ 661lg 4 alusel).

Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Hageja esitas kohtule 04.11.2025 hagi Arangur OÜ ja A.V vastu ning palub mõista Arangur OÜ-lt ja käendajalt A.V-lt solidaarselt välja AS LHV Pank kasuks laenulepingust MILO-20250403AR1 tulenev põhinõue 20 000 eurot ja 589,03 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning sissnõutavaks muutunud intress 1024,01 eurot ning võlamenetlustasu 40 eurot, kokku 21653,04 eurot; mõista Arangur OÜ-lt ja käendajalt A.V solidaarselt AS LHV Pank kasuks välja laenulepingu tasumata põhiosalt (20 000 eurot) viivis 0,05% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhiosa täieliku tasumiseni; mõista Arangur OÜ-lt välja deebetkaardilepingust tulenev kuutasu kokku 1,64 eurot; mõista Arangur OÜ-lt välja AS LHV Pank kasuks välja deebetkaardilepingust tasumata põhiosalt VÕS § 113 lõikest 1 tulenev viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 03.04.2025 laenulepingu MILO-20250403AR1, mille alusel sai kostja I laenu 20 000 eurot, intressimääraga 9,5% + Euribor aastas ning laenumakset tuli tasuda iga kuu
2. kuupäeval ja tasumata jätmisel oli viiviseks oli 0,05% päevas. Hageja ja kostja II sõlmisid 03.04.2025 käenduslepingu KL-20250403AR1, mille alusel kostja II kohustus hageja ees vastutama hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu nõuetekohase täitmise eest. Võlgnik oma graafikujärgseid osamakseid kordagi ei tasunud, mistõttu ütles krediidiandja lepingu 08.09.2025 üles.
3. Kohus määras asjas istungi 18.02.2026 kell 13.
4. Pooled jõudsid kokkulepele ning sõlmisid istungil kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 2 2-25-18668 4. 5. 6. 7. 8. 9.

§ 430

lg 2 alusel esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses.

§ 168

lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud on jaotatud kompromisslepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled on esitanud taotluse, et kohus tagastaks hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 630 eurot ning hagi esitamisel enamtasutud riigilõivu 140 eurot.

§ 150

lg 1 p 1 alusel tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas ning lg 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1400 eurot, kuid hagihinnalt 23 849,53 tuli tasuda riigilõivu 1260 eurot (vt riigilõivuseaduse lisa 1). Seega rahuldab kohus poolte taotluse ning tagastab pool hagimenetluses tasutud riigilõivu ja enamtasutud riigilõivu hageja arvelduskontole kust riigilõiv tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 3