Obsah (7)

§ 298§ 66§ 44§ 288§ 26§ 16§ 56

1-24-2431 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.jaanuar 2025, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-7004 (23284050237 ) Kohtunik Annemarie Gerassimov

§ 298

lg 1 - § 26 lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav Keir Saukas – isikukood 38812316010; elukoht: XXX-i XXX kodakondsus; emakeel: XXX; XXX ; töökoht:XXX , kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad; tel XXX, e-post: XXX Kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene määratud korras RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Keir Saukas

§ 298

lg 1 - § 26 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) päevamäära 1, s.o 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot. 2.

§ 66

lg-te 1 ja 3 alusel võimaldada Keir Saukasel rahaline karistus 1800 eurot tasuda ositi 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena (osamakse suurus 300 eurot) kuni rahalise karistuse tasumiseni.

1. Mõista Keir Saukaselt Eesti Vabariigi kasuks välja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot ja kaitsja Kaire Hänilene poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi katteks 319,89 eurot.
2. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et Keir Saukas võib välja mõistetud menetluskulud summas 1549,89 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul.
3. Rahalise karistuse ja nõuete täitmiseks vajalikud andmed sisalduvad vastavalt KrMS § 159 1 Päevamäära aluseks miinimumpäevamäär, s.o. 10 eurot 1 1-24-2431 lg 3 eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg-le 1 kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
5. Keir Saukast süüdistatakse selles, et tema, olles kohustatud Tartu Maakohtu 14.03.2023 määrusega nr 4-21-4658 sooritama 5 tundi üldkasulikku tööd, pakkus 11.08.2023 hommikul MTÜ XXX varjupaiga töötajale W.X-ile 200 eurot, et viimane paneks talle kirja üldkasuliku töö tunnid, ilma, et Keir Saukas ettenähtud tööd üldse peaks tegema, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna W.X ei ole ametiisik. Seega pani Keir Saukas toime

§ 298

lg 1 – § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so altkäemaksu lubamise kõlbmatu katse.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maiken Mardim taotleb
2. novembril 2024 koostatud ja kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras. Prokuratuur teeb ettepaneku karistada Keir Saukast

§ 298

lg 1 – § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest rahalise karistusega 180 päevamäära ulatuses, arvestades

§ 44

lg 2 alusel päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 1800 eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi 6 (kuue) kuu jooksul, st et igakuiselt tuleb maksta 300 (kolmsada) eurot kuni rahalise karistuse tasumiseni.

1. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks kriminaalasja kohtueelses menetluses on süüdistatavale riigi poolt määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi kulud 319,89 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega 2 1-24-2431 kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1230 eurot
2. Süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluv menetluskulu on kokku 1549,89 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit, ositi igakuiste maksetena tasumisele kuuluvat rahalist karistust ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulude ja sundraha hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. Süüdistusakti kohaselt edastati see süüdistusakti koopia ka süüdistatavale ja tema kaitsjale.
4. KrMS § 252 lg 3 kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja võivad süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. KrMS § 253 kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest. Prokuratuuri saadetud teabe kohaselt on kaitsjale ja süüdistatavale süüdistusakt edastatud 28.11.
5. Kaitsja on süüdistusakti vastu võtnud 02.12.2024, süüdistatavale edastati tema palvel pdf-formaadis süüdistusakt uuesti 11.12.2024, mille süüdistatav on kätte saanud
6. detsembril
7. Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti saamisest esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
9. Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele. 8.

§ 298lg 1 näeb ette vastutuse altkäemaksu lubamise või andmise eest.

Keir Saukast süüdistatakse altkäemaksu lubamise kõlbmatus katses. Järgnevalt kontrollib kohus, kas Keir Saukasele etteheidetav tegu vastab süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

1. Keir Saukas tunnistab, et on sellise teo toime pannud. Ta selgitas, et temal lasus kohustus teha varjupaigas ÜKT tunde, kuid süüdistatavale oli sealne töö siseruumides vastumeelne, kuna seal oli kohutav lõhn. Välitöid aga ei pakutud. Süüdistatav oli kuulnud, et varjupaiga töötajaid on võimalik rahaga ära osta ning ta läkski lihtsamat vastupanu teed ning otsustas varjupaiga töötajale raha pakkuda. Ta uuris ühe varjupaiga töötaja käest, kas neile on kunagi pakutud raha tundide kirjapaneku eest ja see naisterahvas vastas, et on küll 100 eurot pakutud. Selle peale süüdistatav mõtles pakkuda rohkem raha, s.o. 200 eurot sularahas ja see summa oli tal kaasas ka. Varjupaiga töötaja aga ütles, et temaga pole võimalik sel teemal rääkida. Seejärel teatas süüdistatav, et tema kassisitta ei korista ja lahkus. Tunnistaja W.X sõnul töötab tema MTÜ XXX juhataja asetäitja ja loomade heaoluspetsialistina. 11.08.2023 pidi 2 2024.a kuupalga alammäär oli 820 eurot ning ka süüdistusakt käskmenetluses koostati ja edastati nii kohtule kui ka menetlusosalistele 2024.a. Seega peab kohus õiglaseks, et sundraha arvutatakse 2024.a kuupalga alammäära järgi. 3 1-24-2431 MTÜ-s sooritama üldkasuliku töö tunde Keir Saukas. Tunnistaja jõudis sel päeval tööle kell 8.30 ja K. Saukas oli juba kohal. Tunnistaja tutvustas isikule tööülesandeid – koertega jalutamine ja trimmerdamine. Sellest K. Saukas keeldus viidates valge tallaga jalanõudele. Seejärel tegi süüdistatav ettepaneku, et annab tunnistajale 200 eurot ja siis paneb varjupaik talle töötunnid kirja. Tunnistaja keeldus. Süüdistatav uuris, et kas juhataja ka majja tuleb ning kuuldes jaatavat vastust, lubas süüdistatav raha juhatajale pakkuda. Kell 9.17 lahkus süüdistatav varjupaigast enne juhataja saabumist taksoga. Tunnistaja rääkis juhtunust kohe juhatajaga, kui see varjupaika saabus. Sel päeval K. Saukasele ühtki töötundi kirja ei pandud. Kirja läks ainult saabumise aeg, lahkumise aega K.Saukas ei fikseerinud. Ülejäänud tõenditega on kinnitust leidnud, et tunnistaja ütlustes väljatoodud asjaolud, sh tööaja arvestustabel, kus on kirjas vaid kuupäev, saabumise aeg ja allkiri.
2. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas tõendamist leidnud Keir Saukase poolt toime pandud altkäemaksu lubamine, kuid milline siiski osutus kõlbmatuks katseks. Riigikohtu 06.12.2007 lahendi 3-1-1-65-07 kohaselt peab isiku süüditunnistamiseks altkäemaksu andmises/lubamises olema tuvastatud, et isik, kellele vara või muud soodustust antakse/lubatakse, on ka tegelikult ametiisik

§ 288tähenduses.

Juhul kui süüdistatav kujutas endale ekslikult ette, et tegemist on ametiisikuga, kuid tegelikult see nii ei ole, võib kõne alla tulla vastutus üksnes altkäemaksu andmise/lubamise kõlbmatu katse eest (

§ 26

).

§ 288

lg 1 sätestab, et ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Varjupaikade MTÜ Viljandi varjupaiga töötajad ei kvalifitseeru kuidagi ametiisikuks, kuigi Varjupaikade MTÜ on lepingupartneriks mitmekümnele kohalikule omavalitsusele üle Eesti, kelle territooriumilt leitud omanikuta või omaniku juurest lahti pääsenud loomad nendeni jõuavad või ka vanglateenistusele, kes üldkasuliku töö tegemise võimaluse tagamiseks sõlmib tööandjatega koostöölepingu. 11. Kohtu hinnangul on Keir Saukas pannud teo otsese tahtlusega (

§ 16lg 3).

Keir Saukas avaldas, et talle oli vastumeelne töö varjupaigas ning ta oli kuulnud, et varjupaiga töötajaid on võimalik rahaga ära osta ning ta otsustas varjupaiga töötajale raha pakkuda, mida tegigi kohe, kui talle tööülesandeid tutvustati.

1. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine, mistõttu tuleb K. Saukas kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada. Karistus
2. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 14.

§ 298

lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat Keir Saukast

§ 298

lg 1 - § 26 lg 1 järgi 4 1-24-2431 rahalise karistusega 180 päevamäära ulatuses, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahalise karistusega 1800 eurot.

1. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ja kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Süütegu viidi lõpule küll altkäemaksu lubamisega, kuid see ei kasvanud üle reaalseks altkäemaksu andmiseks. Süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Maksukohustuslaste registri teatisest nähtub, et Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Keir Saukase
2. aasta deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2169 eurot. Seetõttu on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on keskmisest väiksem, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Keir Saukast edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla sanktsioonimäära keskmist määra. Samuti on põhjendatud prokuröri ettepanek võimaldada isikul rahaline karistus tasuda igakuiste osamaksetena kuue kuu jooksul.
3. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Keir Saukas tuleb süüdi tunnistada

§ 298

lg 1 - § 26 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 180 päevamäära (miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 1800 eurot.

§ 66

lg-te 1 ja 3 alusel võimaldada Keir Saukasel rahaline karistus 1800 eurot tasuda ositi kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste osamaksetena (osamakse suurus 300 eurot) kuni rahalise karistuse tasumiseni.

1. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Keir Saukaselt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral, s.o 1230 eurot ja KrMS 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 319,89 eurot riigituludesse, kokku 1549,89 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul.
2. Kohus juhindus otsuse tegemisel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 lg-st 1 ning §-st
3. (allkirjastatud digitaalselt) Annemarie Gerassimov kohtunik 5