← Eesti

2-18-472/31

Obsah (5)§ 118§ 145§ 143§ 123§ 144

Tsiviilasi nr 2-18-472 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-472 Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2018, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ande Tänav, Kaija Kaijanen Koh

§ 118

lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Tulenevalt eeltoodust peavad vanemad juhul, kui vanem, kellega koos laps vanemate kokkuleppel elab, ei saa ajutiselt ise lapsega koos olla, lapse elukorralduse selleks ajaks kokku leppima. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, kes last lapsega koos elava vanema äraolekul vahetult kasvatab, siis on perekonnaseadusest tulenev kohustus lapse eest hoolitseda lapsest eraldi elaval vanemal. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud olukord, mil lapsega koos elav vanem otsustab ainuisikuliselt jätta teine vanem enda äraoleku ajaks lapse eest hoolitsemisest kõrvale. Kohus nõustub Haabersti Linnaosa Valitsusega selles, et tulenevalt lapse vanusest ei ole rinnapiim lapse põhitoiduks ja rinnaga toitmine ei ole seetõttu takistuseks kahe aastase lapse viibimisel isa juures sel ajal, kui ema on tööl.

  1. Lapse ema VR 13.02.2018 teabe kohaselt töötab ta töögraafiku alusel järjestikku kaks päevast vahetust ja kaks öist vahetust, päevane vahetus kestab 12 tundi (07:00-19:00 või 08:00-20:00) ja öine vahetus kestab 12 tundi (19:00-07:00 või 20:00-08:00). Järgnevad neli päeva on vabad. 04.04.2018 ärakuulamisel on VR avaldanud, et päevased vahetused on kell 8.00-20.
  2. Lapse ema on menetluses avaldanud, et ta hindab oma tööd ja ei soovi töökohta vahetada. Lähtudes eeltoodust ja arvestades lapse iga käesoleval ajal, võtab kohus isa ja lapse suhtlemiskorra määramisel aluseks VR töögraafiku, kuid määrab suhtlemiskorra ka ajaks, kui ema muudaks töökohta ja töötaks ainult päeval.
  3. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama MH-l aktiivselt suhelda oma pojaga, samuti ei ole esile toodud, et isa edaspidi ei sooviks oma pojaga kohtuda ja tegeleda. Kohus eeldab, et ema on lähtunud ka oma lapse huvidest ja on alati teadnud, et tema laps hakkab sageli suhtlema teise inimesega, keda VR pidas niivõrd turvaliseks ja väärikaks, et valis teda oma lapsele isaks.
  4. Arvestades asjaolu, et laps sündis xx.xx.xxxx, mistõttu vanemate ja lapse võimaliku suhtlemise aeg ei ole samuti olnud väga pikk, siis ei pea kohus õigeks jätta lapse isa kõrvale lapsega suhtlemisest ning last võimalusest oma lahus elavat vanemat tundma õppida. Lapsel on õigus kohtuda temast lahus elava vanemaga ja selle õiguse kasutamine ei tohi sõltuda vanemate tujudest. Samas on vanematel kohustus suhtlemiskorda täita. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud keelata lapsel isaga kohtuda ja ka ööbida isa juures kodus. Selleks, et kiindumussuhe saaks tekkida ja säilida lapse ja isa vahel, on oluline, et isa ja laps õpiksid teineteist tundma ning veedaksid regulaarselt ja sagedasti koos aega. Kohtu hinnangul saavutavad isa ja laps omavahel olles parema kontakti ning ühtlasi välditakse võimalikke vanemate vahelisi erimeelsusi/tülisid lapse juuresolekul.
  5. Kuna laps elab koos emaga, siis on põhjendatud, et lapse eest hoolitseb haigestumise korral esimesena ema, kuid lapse emal on alati võimalik kaasata haige lapse eest hoolitsemisse ka isa ning olukorras, kus vanem peab lapse haiguse ajal olema koos lapsega kodus, on põhjendatud, et laps viibib koos selle vanemaga, kes on hoolduslehel. Kohus märgib, et lapse haigus kohtumist välistava tingimusena on lapse ja isa kohtumise takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik, näiteks kui laps on palavikus, voodirežiimil, ainult kodus võimalikul ravirežiimil või on vastavalt arsti ettekirjutusele keelatud õue minna või muul 9

(16)Tsiviilasi nr 2-18-472 põhjusel, mis objektiivselt muudab võimatuks lapsel isaga kohtuda. Haigus, mille ajal on lapsel võimalik õues käia, ei ole kohtu hinnangul piisavaks põhjuseks isa ja lapse kohtumise keelamiseks, samuti on isal võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus. 35. Kuivõrd vanematel on ühine hooldusõigus, siis on

§ 145

lg 1, 2, 3 alusel kindlustatud mõlemal vanemal hooldusõiguse teostamise võimalus täies ulatuses vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps suhtlemiskorra järgi viibib ja määratav suhtlemiskord ei ole lapse haigestumisel takistuseks lapse eest hoolitsemisel. Suhtlemiskorra määramise eesmärgiks on, et laps kohtuks oma isaga ka tegelikult ja et laps ei võõrduks oma isast. Kohus eeldab, et mõlemad vanemad suhtuvad kohtu poolt määratud suhtlemiskorra täitmisse, sh määratud kellaaegade järgimisse, vastutustundlikult. Kohus leiab, et MH ja VR vahel ei ole peale lapse muud kohustust aktiivseks suhtluseks ning et vanemad peaksid seadma eesmärgiks suhtlemiskorra täitmise, esikohale lapse huvid ja vältima omavahelisi tülisid. Kohus ei märgi suhtlemiskorras vanemate kohustusi omavahelisel suhtlemisel ja hooldusõiguse teostamisel, mis tulenevad perekonnaseadusest.

  1. Kohus rahuldab MH taotluse osaliselt ja määrab lapse ning tema isa suhtlemiskorra, lähtudes seejuures lapse parimatest huvidest. Kohus ei pea tagama vanematele lapsega suhtlemise ja kasvatamise võrdset õigust olenemata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest.
  2. Kohus märgib, et üldjuhul märgitakse suhtlusgraafikus veel vanemate omavaheline suhtlemisviis lapsega seonduvates küsimustes ning suhtlemiskorras muudatuste ja täienduste tegemise kord. Kohtu hinnangul peab suhtlemisgraafik vastama eeskätt lapse eale ja arengule, arvestama lapse ja lahus elava vanema reaalseid suhteid, olema mitmekesine ning kõige selle juures tuleb toimida lapse huve parimal viisil silmas pidades ja teist vanemat arvestades.
  3. Niisuguse otsustuse tegemisel lähtub kohus menetluses väljaselgitatud asjaolude kogumist, eeskätt lapse vanemate poolt avaldatud seisukohtadest.

§ 143

lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

  1. Kohus leiab, et lapse ja vanema koos veedetud aeg on igati lapse huvides. Antud juhul on lapse emotsionaalse turvalisuse tagamiseks vajalik kindlustada lapsele kindel rütm isaga kohtumistel ja teineteisega koosolemisel. Kohus usub, et RH vanemad suudavad leida vajalikul määral mõistmist ja teineteisest lugupidamist, mida lapsega suhtlemise korraldamine eeldab ning on edaspidi võimelised lahendama lapsega suhtlemise korraldamist puudutavad üksikasjad ilma kohtu abita ning arvestavad, et lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga.
  2. Kohus on käesoleva suhtlemiskorra määramisel arvestanud mõlema vanema seisukohti osaliselt. Kohus leiab, et vanemate ja vanavanemate sünnipäevadel kohtumised on vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis ega kohustuslik sündmus. Kui vanemad konkreetsetes päevades kokkuleppele ei jõua, viibib laps koos vanemaga vastavalt suhtlemiskorrale ja saab sünnipäevi tähistada muul ajal.
  3. Kohus peab puhkusereise väljapoole Eestit tänapäevase elukorralduse loomulikuks osaks ja ei pea põhjendatuks lapse ilma jätmist reisimisest ainult selle tõttu, et vanemad ei suuda reisimise korraldamises kokku leppida oma enesekeskse suhtumise 10

(16)Tsiviilasi nr 2-18-472 pärast. Kohus on seisukohal, et keeldumisega lapsega reisimiseks nõusoleku andmisest ei tekita vanem ebamugavusi mitte teisele vanemale, vaid lapsele, kes ühe vanema otsuse tõttu koos teise vanemaga välismaale reisida ei saa. Vanemal on võimalik minna välismaale puhkusele ka ilma lapseta, kuid kohus ei näe mõistlikku põhjust, miks peaks lapsele välisreisil osalemist keelama, kui reisile mineku keelamiseks ei ole ühtegi lapsega seonduvat põhjust või kui ei nähtu, et reisimine oleks lapsele kuidagi kahjulik või ohtlik.
  1. Kohus ei määra suhtlemiskorraga deklaratiivseid tingimusi ja kohustusi vanematele, mille täitmiseks ei ole võimalik TsMS § 563 alusel lepitusmenetluses kohaldada sunnivahendeid. Kohus märgib, et lapse vanematel on võimalik isa ja lapse suhtlemise korraldamisel kokku leppida teisiti kui on määratud käesolevas suhtlemiskorras, kuid kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis tuleb järgida käesoleva määrusega määratud suhtlemiskorda.
  2. Menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Määruskaebus
  3. Lapse isa esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub: 1) täpsustada määruse resolutsiooni p 2.1.
  4. ning 2) osaliselt tühistada ja täiendada määrust suhtlemiskorra osas.
  5. Määruskaebuse kohaselt on kohus õigesti märkinud, et vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud. Vaatamata sellele määruse resolutsiooni punktid 2.1.3, 3.
  6. ja 3.
  7. eeldavad või kohustavad vanemaid omavahel kokku leppima. Määrusest puudub osa suhtlemisest sünnipäevadel, tegutsemine lapse haigestumise korral ja käitumine ettenägematute juhtumite korral.
  8. Määruse resolutsiooni punkti 2.1.
  9. on võimalik tõlgendada mitut moodi. Loogiliselt võttes lapse isa toob lapse ema juurde peale lasteaeda, kui emal lõppevad öised vahetused. Samas on arusaamatu, miks isa toimetab lapse lasteaiast ema juurde koju. Avaldaja on nõus lapse toimetama ema juurde peale lapse ema öiste vahetuste lõpu kella 20:00 või lapse ema ise võtab lapse lasteaiast ära.
  10. Kohus on arvestanud, et võivad ette tulla olukorrad, kus lapse ema läheb tööle kella 07:00 ning punktis 2.1.3 vanemate kokkuleppel lapse isa läheb lapse ema koju, kus toimetab lapsega. Avaldaja arvates peab punkti täielikult välja jätma või muutma nii, et juhul kui lapse ema alustab oma päevaseid vahetusi kell 07:00, toimetab ta lapse isa juurde eelneva päeva õhtul kella 20:00 ja seda mõlemal korral. Antud juhul ei kannata lapse une-aeg ja hommikused toimetused.
  11. Punktis 3.1 on arusaamatu, kes ja millises olukorras jääb koju haiguslehele. Punkti on vaja täpsustada ja täiendada sellega, et: 1) isa ja ema on kohustatud esimesel võimalusel teavitama teineteist SMS-teel lapsega seotud tervist puudutavates küsimustes; 2) isa ja ema on kohustatud teavitama teineteist SMS-teel lapsega seotud arstiaegadest. Avaldaja on nõus kohaliku omavalitsuse pakutud lahendusega, et laps on selle vanemaga, kelle juures laps haigeks jäi või enda variandiga, et vanemad võtavad haiguslehe kordamööda, alustades emast (isa on olnud juba ühel korral haiguslehel, ema mitte).
  12. Arvestades, et lapse jaoks on tema enda sünnipäev väga tähtis ja võib-olla kõige tähtsam päev aastas, ei tohiks tekkida olukorda, kus kummalgi vanemal ei ole võimalik 11
(16)Tsiviilasi nr 2-18-472 last õnnitleda. Võib tekkida olukord, kus isa või ema ei saa soovida sünnipäeval õnne mitme aasta jooksul. Määruskaebuse koostamise ajal viis lapse ema lapse linnast ära ja isal puudus igasugune võimalus lapsele õnne soovida. Kohus on täielikult jätnud tähelepanuta sünnipäevad kuhu laps (vanema kaudu) kutsutakse. Avaldaja arvates on seda punkti vaja täiendada järgnevalt: 1) lapsevanem, kes vastavalt suhtluskorrale on lapsega, võimaldab teisel lapsevanemal last õnnitleda näost näkku. 2) laps võib veeta ema sünnipäeva 28.11 emaga, ema soovil. Vastavalt suhtluskorrale lapse ema toimetab lapse isa juurde kella 20:
  1. 3) Laps võib veeta isa sünnipäeva 23.05 isaga, isa soovil. Vastavalt suhtluskorrale lapse isa toimetab lapse ema juurde kella 20:
  2. 4) kui laps kutsutakse sünnipäevale vanema kaudu, teavitab vanem teist vanemat vähemalt 3 päeva ette SMS-teel sünnipäeva ajast, kohast. Vanem võimaldab lapsel sünnipäeval osaleda. Peale sünnipäeva toimetab lapsevanem lapse selle vanema juurde, kes vastavalt suhtluskorrale lapsega on. Menetluse edasine käik
  3. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis menetlusosalistelt seisukohti.
  4. Puudutatud isikule II riigi õigusabi korras määratud esindaja nõustus määruskaebuse põhjendustega osas, et vanemate omavahelised ebakõlalised suhted eeldavad suhtluskorra võimalikult detailset reguleerimist. Edasiste vaidluste vältimiseks on põhjendatud mitmeti mõistetavate sätete sõnastamine arusaadavalt ja manipuleerimist mittevõimaldaval viisil.
  5. Puudutatud isiku I (lapse ema) arvamuse kohaselt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning menetluskulud lapse isa kanda. Lapse ema hinnangul tuleb määruse resolutsiooni punkt 2.1.
  6. muutmata jätta, kuna lapse koju toomise kellaaeg on võimalik jooksvalt kokku leppida. Lapse isa kaebuses toodu on näide sellest, et isa soovib lapsega suhtlemist, kuid mitte võtta liiga palju kohustusi. Määruse resolutsiooni punkt 2.1.
  7. ei vaja eraldi arutelu, kuna tänaseks päevaks on otsustatud, et lapse emal vahetused enam kell 07:00 ei alga. Määruse resolutsiooni punkt 3.
  8. osas on lapse ema seisukohal, et see ei vaja täpsustamist. Kedagi ei saa kohustada võtma haiguslehte. Kui lapsevanemal on võimalus lahendada haige lapsega olemine teisiti, st võtta puhkus, vaba päev või muu lahendus, siis võib seda ka teha. Sama võimalus on ka lapse isal. Lapse ema nõustub eestkosteasutuse poolt pakutud lahendusega, et laps on selle vanemaga, kelle juures haigestub. Igast regulaarsest kontrollist või eriarsti visiidist muutub koormavaks vanemale teavitada. Kui esineb tervisehädasid, mis vajavad erilist tähelepanu, siis nendest teavitamine ja informeerimine on ilmselge. Sünnipäevade seonduva osas on lapse ema seisukohal, et see ei vaja täiendavat regulatsiooni. Ei ole mõistlik koormata vanemat, kes lapse sünnipäeval vastavalt suhtluskorrale lapsega koos on, selleks, et ta peab päevaplaanidesse mahutama teise vanemaga kohtumise, et viimane saaks last õnnitleda. Osapooltel on võimalik jõuda eelnevalt vastava kokkuleppeni, kui teine lapsevanem annab oma soovist antud küsimuses mõistliku aja jooksul kirjalikult teada sellele lapsevanemale, kes lapse või muu sünnipäeva ajal vastavalt kehtivale suhtluskorrale on lapsega koos. Lapse kutsumine teise lapse sünnipäevale ei vaja eraldi reguleerimist. Selliste küsimuste lahendamiseks on suhtluskorras punkt 3.9, mille kohaselt on võimalik mõistliku etteteatamise jooksul kokku leppida teistsuguses kohtumäärusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras. Sünnipäevade puhul peetakse mõistlikuks ette teatamise ajaks vähemalt 7 päeva. Kui 12
(16)Tsiviilasi nr 2-18-472 kohus peab vajalikuks määruse täpsemat reguleerimist, tuleks selgitada/kohustada lapse isa(le), et kuivõrd tema soovil on suhtluskord reguleeritud kohtu vahendusel, on kehtestatud suhtluskord ka täitmiseks.
  1. Eestkosteasutus toetas seisukohta määruse resolutsiooni punkti 2.1.
  2. osas. Kohtu poolset täpsustamist vajab lapse ema juurde viimise kellaaeg peale lasteaeda ja kellaeg, kui laps ei ole lasteaias (nädalavahetus, riiklik püha, isa puhkus). Kuna vanemate suhtlus on komplitseeritud, on oluline, et kohus määraks, kas vanemad jäävad lapsega haiguslehele kordamööda ja kellest alustades, või lapse haigestumisel jääb see vanem lapsega haiguslehele, kelle juures laps viibib suhtluskorra alusel haigestumise hetkel. Eestkosteasutus ei toeta määruskaebuse punktis 2 toodud ettepanekut, kuid toetab kaebuse punktis 4 toodud seisukohta, et vanemal peaks olema võimalus last sünnipäeval isiklikult õnnitleda ja teine vanem peab andma selleks võimaluse.
  3. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
  4. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659, § 667, et lapse isa määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2.1.1, 3.1 ja 3.
  5. tuleb tühistada, muuta ja täpsustada ning määrata lapse ja lapse isa vahel suhtluskord selles osas vastavalt käesolevas määruses toodule. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub muus osas, milles maakohtu määrus on vaidlustatud, kuid mida ringkonnakohus ei muuda, määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg 5 ja 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
  6. Arvestades määruskaebuse piire selgitab ringkonnakohus, et kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ainult vaidlustatud osas, so määruse resolutsiooni punktide 2.1.1, 2.1.3, 3.
  7. ja 3.2 osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
  8. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vajab lapse ja lapse isa vaheline suhtluskord vaidlustatud osas täpsustamist ja täiendamist, kuna lapse vanemate vahelised suhted on komplitseeritud.
  9. Lapse isa ettepanekut täpsustada määrust, on põhimõtteliselt toetanud ka lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja, tuues välja, et vanemate omavahelised ebakõlalised suhted vajavad detailse ning üheselt mõistetava suhtluskorra olemasolu. Samuti on lapse isa ettepanekuid vanemate omavaheliste suhete komplitseerituse tõttu osaliselt toetanud eestkosteasutus. Lapse ema hinnangul on vanematel võimalik saada kokkuleppele ning maakohtu määratud suhtluskord muutmist ei vaja.
  10. Tsiviilasjas materjalidest nähtuvalt on lapse vanemate omavahelised suhted olnud varasemas menetluses nõnda keerulised, et lapse isa on keeldunud minemast lapse ema koju ega ole soovinud temaga suhelda (tlk 37 pöördel). Samas soovib lapse isa oma lapsega suhelda ning määruskaebusest nähtuvalt teha seda võimalikult selgete reeglite alusel.
  11. Võttes arvesse eeltoodut ning

§ 123lg 1, millest tulenevalt teeb kohus lahendi esmajoones lapse huvidest lähtuvalt, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute 13

(16)Tsiviilasi nr 2-18-472 õigustatud huvi, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt täpsustada ja täiendada maakohtu poolt määratud suhtluskorda.
  1. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osas, milles lapse isa soovib vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.1.
  2. täpsustamist lapse tema emale üleandmise kellaaja osas.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse isa ettepanek täpsustada eelnimetatud punkti sellega, et lapse isa toob lapse tema ema juurde peale lapse ema öiste vahetuste lõppu kella 20.00, põhjendatud. Lapse ema on küll arvamusel, et vanemad võivad kellaaja osas jooksvalt kokku leppida, kuid võttes arvesse vanemate omavaheliste suhete keerukust, on lapse üleandmise täpse kellaaja fikseerimine võimalike vaidluste vältimiseks igati mõistlik.
  4. Kuna maakohtu määrang, mille kohaselt viib lapse ema töötamise korral graafikujärgses öises vahetuses tema isa juurde lapse ema ning lapse toob lapse emale tagasi lapse isa, on õiglane ning vanemaid võrdselt kohtlev, jääb määruskaebuses esitatud alternatiivne ettepanek, mille kohaselt lapse ema võtab lapse pärast öise vahetuse lõppu ise lasteaiast, rahuldamata.
  5. Eestkosteasutus on õigesti tähelepanu juhtinud maakohtu poolsele eksimusele ning vajadusele täiendada määruse resolutsiooni punkti 2.1.1 kellaajaliselt ka nende päevade osas, millal laps viibib isaga, kuid ei ole lasteaias.
  6. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.1.1 täiendada nõnda, et olenemata sellest, kas laps viibib lasteaias või isaga, viib isa lapse ema elukohta tagasi kell 20.
  8. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles lapse isa soovib maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.1.
  9. täpsustamist.
  10. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd lapse ema on määruskaebusele vastates avaldanud, et tema enam päevases vahetuses algusega kell 7:00 ei tööta, puudub vajadus nimetatud osas maakohtu määruse muutmiseks.
  11. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osas, milles lapse isa soovib vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3.
  12. täpsustamist osas, kellega viibib lapse tema haigestumise korral.
  13. Eestkosteasutuse ettepaneku kohaselt võiks laps jääda haigestumise korral selle vanema juurde, kelle juures ta viibib suhtluskorra alusel haigestumise hetkel. Sellega on sisuliselt nõustunud mõlemad lapse vanemad, mistõttu tuleb vastavalt täpsustada ka maakohtu määrust.
  14. Maakohtu määruse resolutsiooni punktis 3.
  15. tuleb välja jätta hoolduslehte puudutav regulatsioon. Lapse emaga saab nõustuda selles, et kedagi ei saa kohustada võtma hoolduslehte ja seda eriti juhul, kui vanem saab lapse haigestumise korral tema põetamise ajaks võtta puhkuse või vaba päeva. Samas ei võta see vanemalt õigust soovi korral jääda lapse haiguse ajaks hoolduslehele. Eeltoodust tulenevalt jääb lapse isa alternatiivne ettepanek määrata, et lapse vanemad võtavad haiguslehe kordamööda, alustades emast, rahuldamata.
  16. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt osas, milles lapse isa soovib maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3.
  17. täiendamist vanemate omavahelist suhtlemist reguleerivas osas seoses lapse terviseküsimustega.
  18. Ringkonnakohus määras eespool, et lapse haigestumise korral jääb ta kuni tervenemiseni vanema juurde, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale viibib. 14
(16)Tsiviilasi nr 2-18-472 Eeltoodust lähtuvalt tuleb maakohtu määruse punkti 3.
  1. täiendada sellega, et juhul kui laps haigestub, on lapsega viibival vanemal kohustus sellest ja lapsele määratud arstiaegadest viivitamatult teavitada teist vanemat. Lapse huvides on, et tema mõlemad vanemad oleksid koheselt informeeritud lapse erakorralistest terviseprobleemidest ning teaksid arvestada sellega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest (sh muudatustest suhtluskorras).
  2. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles lapse isa soovib vanemate vastastikust üldist kohustamist teavitada teineteist lapse tervist puudutavates küsimustes ja arstivisiitidest.
  3. Ringkonnakohus nõustub lapse emaga selles, et lapse korralistest arstivisiitidest teise vanema kohustuslikus korras eraldi teavitamine võib olla koormav. Samuti ei ole mõistlik kohustada lapsega viibivat vanemat esitama teisele vanemale igapäevast aruandlust lapse terviseseisundi osas. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et eelnev ei võta vanemalt

§ 144

sätestatud õigust nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega.

  1. Määruskaebus tuleb rahuldada osas, milles lapse isa soovib vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3.
  2. täiendamist õigusega õnnitleda last isiklikult tema sünnipäeval.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa lapse huvidega kooskõlas olevaks pidada olukorda, kus lapsega koos mitteviibival vanemal puudub igasugune võimalus last tema sünnipäeva päeval õnnitleda. Samas ei ole põhjendatud lapse õnnitlemisi piiritleda ainult lapse ja vanema isikliku vahetu füüsilise kohtumisega, kuna see võib sõltuvalt asjaoludest olla koormav või lausa võimatu. Seetõttu tuleb isiklikult õnnitlemisena käesoleva suhtluskorra mõttes lisaks lapse ja vanema vahetule kohtumisele mõista ka võimalust last isiklikult õnnitleda sidevahendite kaudu.
  4. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3.
  5. täiendada sellega, et vanem, kellega laps vastavalt suhtluskorrale viibib, peab teise vanema soovil võimaldama vanemal last tema sünnipäeva päeval isiklikult õnnitleda. Oma soovist teavitab vanem teist vanemat hiljemalt lapse sünnipäevale eelneval päeval.
  6. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles lapse isa soovib vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3.
  7. täiendamist juhtudeks, kui on kummagi vanema sünnipäev või laps kutsutakse sünnipäevale (vanema kaudu).
  8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et sünnipäevade tähistamine ei ole iseenesest elutähtis ega kohustuslik sündmus. Eeltoodust tulenevalt on lapse vanematel võimalik soovi ja üksmeele korral juhinduda maakohtu määruse punktist 3.
  9. ning igaks üksikjuhtumiks kokku leppida suhtluskorra muudatuses, tähistamaks koos lapsega nii vanemate endi kui teiste isikute sünnipäevi.
  10. Seoses lapse ema taotlusega selgitada/kohustada lapse isa(le) suhtluskorra täitmise kohustuslikkust, märgib ringkonnakohus, et kuivõrd käesolevas asjas on tegemist hagita menetluses tehtud määrusega, hakkab määrus tulenevalt TsMS § 478 lg 4 kehtima ja kuulub viivitamata täitmisele sõltumata jõustumise päevast alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehtud on.
  11. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu, et käesolev määrus ei ole täitedokumendiks, kuna vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta on seaduses sätestatud erikord, mille kohaselt tuleb enne suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmist alustada kohtulahendi rikkumise korral kohtulikku lepitusmenetlust. 15

(16)Tsiviilasi nr 2-18-472
  1. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab kohus TsMS § 563 lg 7 p 1 alusel mh määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks rakendada. Täitemenetlust saab TsMS § 563 lg 8 järgi alustada üksnes sellise kohtumääruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada (vt näiteks Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-95-14, p 20 ja nr 3-2-1-4-13, p 61).
  2. Lõpuks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et vanematel on alati õigus kohtu poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta (

§ 143lg 2¹ esimene lause) ning see kehtib ka kohtu poolt määratud suhtluskorra kohta.

84. Kohus selgitab lisaks, et kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta

§ 143

lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda.

§ 123

lg 2 kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab

§ 123lg 1 mõttes lapse huvidele. 85. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, jätab kohus menetluskulud Ts

MS § 172 lg 1 esimese lause alusel menetlusosaliste endi kanda, sest lahend tehakse mõlema vanema ja lapse huvides. Lapsele riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda. 86. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.