KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Jüri-Karl Leppik Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-16260 Tsiviilasi DBN Capital OÜ (pankrot

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1. DBN Capital OÜ (pankrotis) pankrotihaldur R. P. (hageja) esitas 29.09.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse M. S. (kostja) vastu DBN Capital OÜ (pankrotis) (äriühing) osakapitali sissemaksest tuleneva võlgnevuse nõudes, paludes kostjalt äriühingu kasuks välja mõista 2500 eurot.
2. Hagiavalduse kohaselt on äriühing asutatud sissemakset tasumata. Äriühingu põhikirja punkti 2.2 kohaselt tasub osanik osa eest täielikult äriseadustiku (ÄS) § 140¹ lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel. Harju Maakohus kuulutas 14.08.2025 välja äriühingu pankroti. Äriühingu kohustusi ei ole võimalik täita äriühingu vara arvelt. Hageja nõuab kostjalt äriühingule tasumata sissemakset. Alternatiivselt on kostja tekitanud juhatuse liikmena äriühingule tasumata sissemakse ulatuses kahju, sest on jätnud tähtaegselt äriühingu kapitaliseerimata.
3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitis, et ta on kandnud äriühingu huvides kulutusi, mis on tasaarvestatavad osakapitali sissemakse nõudega. Kostja tasaarvestusavaldust ei esitanud. Alternatiivse nõude osas leidis kostja, et puudub põhjuslik seos sissemakse tasumata jätmise ja äriühingu maksejõuetuse vahel. Kohtu põhjendused
4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5. Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lõike 1 alusel. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja 2

§ 444

lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-2316, p 16).

1. Kohus tuvastab äriühingu põhikirja järgi, et äriühingu osakapitali suurus on 2500 eurot (p 1.3; dtl 10). Põhikirja lisa järgi tuvastab kohus, et kostja kohustus äriühingu asutamisel või ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel tasuma vastavalt osa nimiväärtusele (p-d 1 ja 2.2; dtl 12). Samuti tuvastab kohus, et äriühingu osa eest ei olnud enne äriregistrisse kandmise avalduse esitamist tasutud (p 2.1; dtl 12).
2. Pooled ei vaidle, et äriühing on pankrotis ning äriühing on varatu (vt ka p 7-8; dtl 48). Kohus loeb need asjaolud

§ 231lõigetest 2 ja 4 lähtuvalt ilma tõendeid hindamata tuvastatuks.

1. Kohus tuvastab, et Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotihaldur M. K. on 21.08.2025 esitanud äriühingu pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille kohaselt on Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu nõuded äriühingu vastu 3 604 722,33 eurot.
2. Hageja on väitnud, et kostja ei ole osakapitali sissemakset teinud. Kostja ei ole väitnud vastupidist ega ka tõendanud, et ta on sissemakse tasunud. Kostja ainus vastuväide on olnud, et tal on tasaarvestatav nõue äriühingu vastu ning ta esitab tasaarvestusavalduse esimesel võimalusel (dtl 94).
3. Kohus toonitas 26.01.2026 kostjale, et

§ 394

lg 2 punkti 3 järgi peab kostja esitama kõik enda taotlused ja väited vastuses hagile. Kostja käitumine oli kohtu hinnangul käsitatav õiguste kuritarvitamise ja menetluse venitamisena

§ 200lõike 2 mõttes, mida kohus ei luba teha (dtl 98).

1. Kostja ei esitanud tasaarvestusavaldust kohtu määratud tähtajaks ega ka seisukohtade esitamiseks määratud tähtajaks (17.02.2026).
2. Lähtudes pankrotiseaduse § 1 lõigetest 1, 2 ja 3 ja Harju Maakohtu 14.08.2025 määrusest tsiviilasjas 2-25-7772 (dtl 15-19), on kohtumäärusega äriühingu maksejõuetus välja kuulutatud ehk äriühing ei suuda võlausaldaja nõuet rahuldada või tema vara ei kata tema kohustusi ning tegemist ei ole ajutise olukorraga.
3. Alates 01.02.2023 on ÄS § 140¹ kehtetu, kuid seda asendab rakendussättena ÄS § 520¹, mille lõige 1 sätestab, et kui osaühing on asutatud selliselt, et asutajad ei ole asutamisel sissemakseid tasunud, vastutab osanik, kes ei ole sissemakset täielikult tasunud, osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.
4. Kohus leiab, et hagejal on ÄS § 5201 lõigete 1 ja 2 ning põhikirja lisa punkti 2.2 koostoimes võlaõigusseaduse § 108 lõikega 1 õigus nõuda kostjalt 2500 euro tasumist äriühingule. Äriühingu varast ei piisa tema kohustuste täitmiseks, sest äriühing on püsivalt maksejõuetu. Kostja ei ole sissemakset täielikult tasunud ning vastutab ÄS § 3

§ 173lg 1).

Kohus määrab järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse. 17. Kohus rahuldab hageja hagiavalduse. Kohus jätab menetluskulud kostja anda (

§ 162lg 1).

18. Lähtudes

§ 174

lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 174

lõike 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades

1. peatüki
2. jao erisusi.
3. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.
4. Kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse ning vabastas hageja 30.09.2025 määrusega täielikult hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 350 eurot tasumisest (dtl 88-92). Kohus rahuldas hageja taotluse ning vabastas hageja 26.11.2025 määrusega täielikult määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 70 eurot tasumisest.
5. Kohus on hagejale andnud menetlusabi.

§ 190

lõige 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral välja riigituludesse kostjalt võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjalt

§ 179

lõike 1 ja § 190 lõike 3 alusel riigi kasuks välja mõista riigilõiv summas 420 eurot, sest nii hagi kui ka määruskaebuse esitamine oli põhjendatud. 22.

§ 179

lõike 5 järgi tuleb kohtulahendi alusel raha riigituludesse tasuma kohustatud isikul täita lahend 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib määruse riigilõivu väljamõistmise osas sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole nõuet täitnud määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179lg 6).

Viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tuleb kostjalt välja mõista alates menetluskulude tasumiseks antud tähtaja möödumisest (

§ 179lg 9).

23. Tulenevalt

§ 178

lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik 4