← Eesti

2-18-15407/21

Obsah (12)§ 48§ 46§ 10§ 115§ 218§ 217§ 49§ 2§ 132§ 130§ 133§ 131

Tsiviilasi nr 2-18-15407 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtuasja number Määruse tegemise aeg ja Tallinna Ringkonnakohus 2-18-15407 15. jaanuar 2019. a, Tallinn koht Kohtukoosseis Kohtuasi Kaija Kaijanen, Krista K

§ 48mõttes, ei ole arvelduskontode arestist vabastamine põhjendatud.

Kohtutäitur on võlgnikule sissetuleku arestimise akti koopia edastanud ning võlgniku esindaja etteheide sissetuleku arestimise akti temale mitteedastamise kohta ei ole põhjendatud.

  1. Sissenõudja toob esile, et ta jätkab õpinguid gümnaasiumis ja ei saa loobuda tagantjärele elatisrahast, mida XX kohustati talle perioodil 25.11.2016-28.08.2018, maksma. Kuna XX ei maksnud elatist tähtaegselt, pidi tema seaduslik esindaja CC pöörduma kohtutäituri poole, kellel samuti pole õnnestunud kohtu poolt määratud elatisraha XX-lt kätte saada. Sellega seoses on XX jätkuvalt elatisraha võlgu ning õigluse huvides peaks ta oma võla tasuma. Sissenõudja leiab, et kohtutäitur on õigustatud oma tegevust jätkama vastavalt seadustele. Esimese astme kohtu määrus
  2. Harju Maakohus jättis 23.11.2018 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda, määrates jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata ja välja mõistmata.
  3. Kohus märkis määruses, et vaidlust ei ole selles, et täiteasjas nr 022/2017/1139 on sissenõudja seaduslik esindaja esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse koos täitedokumendiks oleva Pärnu Maakohtu 16.01.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr
  4. Pooled vaidlevad selle üle, kas täitemenetlus on lõppenud kohtumääruses märgitud kuupäeval, s.o 05.09.2018, kas perioodil 25.11.2016-28.08.2018 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks on vaja uut täitedokumenti ning kas arvelduskonto arestimisakt tuleb kätte toimetada ka esindajale.
  5. Kohus on seisukohal, et täitemenetlus ei lõppenud lapse täisealiseks saamisel ja perioodil 25.11.2016-28.08.2018 tekkinud elatise võlgnevuse sissenõudmiseks puudub täitedokument järgmistel põhjendustel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Pärnu Maakohtu 16.01.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-127664 on XX kohustatud tasuma YY-le elatist 215 eurot kuus alates 25.11.2016 kuni YY täisealiseks saamiseni, s.o 2

(9)Tsiviilasi nr 2-18-15407 05.09.
  1. Nimetatud kohtumääruses ei ole toodud mitte täitemenetluse alustamise ega lõpetamise tähtaeg, vaid on märgitud, millise perioodi eest on elatis sissenõudja kasuks välja mõistetud. Tsiviilasjas kogutud materjalidest nähtub, et võlgnik ei ole elatist õigeaegselt ega täielikult tasunud, mistõttu on tekkinud elatise võlgnevus 3 815 eurot, mida täiteasjas nr 022/2017/1139 sundtäidetakse.
  2. Sundtäitmise menetlusega seotud küsimusi, sh täitemenetluse lõpetamist, reguleerib täitemenetluse seadustik (

). Avaldaja on 14.09.2018 dokumendis lõpetamise alusena viidanud

§ 46lg 1 p-le 8 ja Ts

ÜS § 135 lg-le 2.

§ 46

lg 1 on sätestatud täitemenetluse peatamise alused, täitemenetluse lõpetamise alused on toodud

§-s 48. Täitemenetluse saab muuhulgas lõpetada ka muul seaduses sätestatud alusel (

§ 48lg 1 p 8), milleks võib olla näiteks võlgniku pankroti väljakuulutamine.

Kohtumääruses märgitud elatise nõudeõiguse lõppemise tähtaeg ei ole muu seaduses sätestatud alus täitemenetluse lõpetamiseks ja tsiviilasja materjalidest ei nähtu ka

§ 48lg 1 p-des 17 toodud aluseid.

Perioodil 25.11.2016-28.08.2018 tekkinud elatise võlgnevust saab sundtäita kuni võlgnevuse tasumiseni või

§ 48lg-s 1 toodud aluste ilmnemiseni.

Elatise võlgnevuse sissenõudmisel on jätkuvalt kehtivaks täitedokumendiks 16.01.2017 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-

  1. Kuna elatise võlgnevus on käesoleva ajani tasumata, siis on arvelduskonto arestimine põhjendatud.
  2. Kohus ei nõustu avaldaja väitega, et kohtutäitur pidi arvelduskonto arestimise akti esindajale kätte toimetama. Kaebuse asjaoludest nähtub, et avaldaja samastab vara kontol või hoiusel arestimise akti (edaspidi konto arestimise akt) vara arestimise aktiga, mis tuleb vastavalt

§ 10lg-le 1 võlgnikule kätte toimetada.

Konto arestimise akti edastamist reguleerib

§ 115

lg 3, mille järgi ei pea kohtutäitur konto arestimisakti võlgnikule kätte toimetama, vaid üksnes selle võlgnikule edastama.

§ 10

lg 4 järgi teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Kohtutäitur on konto arestimisakti edastanud võlgniku e-postile XXX. Võlgnik on avaldanud nimetatud e-posti aadressi täitmisteate kättetoimetamisel.

§ 10

lg 3 kohaselt kui täitemenetluse osalist on esindanud eelnenud kohtumenetluses esindaja, võib dokumendid kätte toimetada esindajale. Nimetatud sättest ei tulene kohtutäiturile kohustust esindajale menetlusdokumente kätte toimetada ning antud juhul ei ole ka konto arestimise akt menetlusdokument, mida peaks kätte toimetama. Seega on kohtutäitur konto arestimise akti edastanud võlgnikule kooskõlas seadusega. 9. Avaldaja vastuväitele kohtu tegevusele märkis kohus järgmist. Käesolevat asja lahendab kohus hagita menetluses. Hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata (TsMS § 198 lg 3). Hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 5 lg 3). Kohus kaasas kohtutäituri ja sissenõudja menetlusse, kuna nad on vaidlusaluse täiteasjas menetlusosalised ja käesolevas asjas tehtav lahend puudutab nende õigusi ja huve. Kohus leiab, et vastuväide ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. 3

(9)Tsiviilasi nr 2-18-15407 Määruskaebus
  1. Avaldaja esitas Harju Maakohtu 23.11.2018 määrusele määruskaebuse, milles on esitatud menetluslik taotlus lõpetada avaldaja arvete arest. Kaebuse kohaselt ei ole kohus lahendanud kaebust tulenevalt avaldaja nõudest, milleks on arveldusarvete arestist vabastamine. Menetlusse on kaasatud alusetult puudutatud isikuna sissenõudja. Kohus on põhjendamatult leidnud, et täiteasjas nr 022/2017/1139 täitedokumendis ei ole märgitud täitemenetluse lõpetamise kuupäeva. Avaldaja hinnangul sai nimetatud täitedokumendi alusel täita nõuet kuni YY täisealiseks saamiseni, s.o 05.09.
  2. Seega on pärast antud kuupäeva avaldaja arvelduskontode arest alusetu. Juhul, kui on tekkinud elatise võlgnevus, peab selle sissenõudmiseks olema uus täitedokument võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus jättis analüüsimata asjaolu, et konto arestimisakt ei vasta vorminõuetele (viited täitemenetluse algataja kohta on valed ning puuduvad viited summale, millises suuruses seaduse kohaselt sissetulekut ei arestita) ja see esitati avaldaja esindajale alles korduval nõudmisel. Lisaks on kohus rikkunud menetlusnorme lahendades vastuväite kohtu tegevusele alles lõpplahendis, kuna selliselt ei saa olla vaidlemine tulemuslik. Menetluse edasine käik
  3. Kohtutäitur ja sissenõudja esitasid oma seisukohad määruskaebusele, milles palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
  4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  5. 06.01.2019 esitas XX ringkonnakohtule määruskaebuse tagamise avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes vabastada ta arveldusarved ja vara arestist. Ringkonnakohus jättis avalduse 07.01.2019 määrusega käiguta, kohustades avaldajat täpsustama avalduse menetluslikku taotlust ning tasuma avalduse esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu. 07.01.2019 esitatud vastuses jäi avaldaja 06.01.2019 avalduses väljendatud seisukohtade ja menetlusliku taotluse juurde ning ei pidanud vajalikuks tasuda riigilõivu. Ringkonnakohtu põhjendused
  6. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kaebus osas, milles vaidlustati arestimise akti vorminõuetele vastavus ja konto arestimise mittearestitavus, läbi vaatamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2). Muus osas tuleb määrus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
  7. Käesolevas asjas omavad tähtsust järgmised asjaolud: 4
(9)Tsiviilasi nr 2-18-15407 • • Pärnu Maakohtu 16.01.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-127664 kohustati XX tasuma YY-le elatist 215 eurot kuus alates 25.11.2016 kuni YY täisealiseks saamiseni, s.o 05.09.2018 (tl 60); YY avalduse ja Pärnu Maakohtu 16.01.2017 määruse tsiviilasjas nr 2-16-127664 alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 022/2017/1139 XX-lt elatise sissenõudmiseks (elektrooniline täitetoimik, tl 61-65). • Kohtutäitur koostas 23.03.2017 täiteasjas nr 022/2017/1139 vara kontol või hoiusel arestimise aktid (tl 37-38); • Vara kontol või hoiusel arestimise aktid on edastatud võlgnikule 27.03.2017 e-posti teel aadressile XXX (tl 36); • 14.09.2018 esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse, milles palub avada pärast täiteasjas nr 022/2017/1139 täitemenetluse lõpetamist kohtutäituri poolt suletud arved (tl 8); 29.09.2018 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse, milles palub koheselt suletud arved avada (tl 5); • • • Kohtutäitur käsitles võlgniku 14.09.2018 avaldust kaebusena kohtutäituri tegevusele ja lahendas selle ja 29.09.2018 dateeringuga kaebuse 04.10.2018 otsusega, millega jättis võlgniku kaebuse rahuldamata (tl 19-20). Kohtutäituri 04.10.2018 otsusest nähtuvalt on avaldajal tekkinud perioodil 25.11.201628.08.2018 elatise võlgnevus summas 3 815 eurot (tl 19-20). 16. Esmalt märgib kolleegium vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele, et maakohus ei ole vaidlustatud lõpplahendi resolutsioonis lahendanud ühtegi kaebuses esitatud nõuet ning kohus ja kohtutäitur on kaebust seostanud täitemenetlusega meelevaldselt, järgmist. Tsiviilkohtumenetluses lahendatakse valdavalt eraõiguslikest suhetest tekkinud probleeme kindlate reeglite järgi, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS). Täitemenetlus viiakse läbi kohtumenetlusest lahus, aga õigus kohtulahendi täitmisele kuulub lahutamatult tsiviilkohtumenetluse juurde, mistõttu tuleb lähtuda ka täitemenetluse seadustiku (

) asjakohastest normidest. Maakohus on vaadanud esitatud kaebuse õigesti läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-ist 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel. Seega ei olnud maakohus seotud avaldaja kohtule esitatud kaebuse menetlusliku taotlusega, kuid pidi kontrollima kaebuses esitatud väidete alusel arvestades

§ 218lg 1 teises lauses sätestatud piirangut, kas kohtutäiturile esitatud etteheited täitemenetluse korraldamisel, on põhjendatud. 5

(9)Tsiviilasi nr 2-18-15407 17. Ringkonnakohtu arvates võib kohtutäiturile esitatud

§ 217

järgsest kaebustest aru saada, et avaldaja hinnangul puudub vaidlusaluses täiteasjas täitedokument, sest sundtäitmisele esitatud täitedokumendist tulenev kohustus on tähtaja saabumise tõttu lõppenud. Avaldaja hinnangul on kohtutäitur jätnud ebaseaduslikult vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse lõpetamata ja avaldaja arvelduskontod arestist vabastamata. Seega pidanuks kaebuse rahuldamiseks kohtutäitur avaldaja esitatud asjaolude alusel tuvastama, et täitemenetlust korraldatakse viimase suhtes põhjendamatult (võlgniku suhtes puudub täitedokument) ja esineb alus selle lõpetamiseks vastavalt

§ 48

p-le 7 või muul seaduses sätestatud alusel (

§ 48

p 8) ning on põhjust täitemenetluse lõpetamise tagajärjena vara aresti alt vabastada (

§ 49lg 1).

Kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse 04.10.2018 otsusega rahuldamata (vt käesoleva kohtumääruse p 15). Alus kohtulikuks kontrolliks kohtutäituri tegevuse üle täitemenetluse korraldamisel on sätestatud

§ 218

. Vastavalt

§ 218

lg-le 1 võib kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Osundatud sättest tulenevalt saab kohus asjakohastel põhjendusel kaebuse rahuldamisel vaidlustatud kohtutäituri otsuse tühistada, kuid ei saa asuda ise täitemenetlust korraldama. Seega ei saanuks kohus ka juhul, kui võlgniku kaebus olnuks põhjendatud ja kuulunuks rahuldamisele, asuda ise täitemenetlust korraldama sh otsustama täitemenetluse lõpetamise ja/või arestimistoimingute tühistamise üle, nagu antud juhul võlgnik on seda soovinud. Eeltoodud põhjusel pidi maakohus kontrollima, kas kohtutäitur on avaldaja kaebuses esitatud väidete alusel otsustanud kaebuse rahuldamata jätmise ning avaldaja taotletud täitetoimingute tegemisest keeldumise, õiguspäraselt. Alusetu on määruskaebuse väide, et maakohus on kaebuse põhjendamatult sidunud täiteasjaga nr 022/2017/1139, sest kohtutäituri tegevus on vaidlustatud just selles täiteasjas. Puuduvad andmed, et avaldaja arvelduskontod oleksid arestitud kohtutäituri X.M-i menetluses oleva muu täiteasja, kui täiteasja nr 022/2017/1139, raames. 18. Avaldaja peamine seisukoht on, et kuna täitedokumendis on märgitud, et elatis on välja mõistetud kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni s.o 05.09.2018, tulnuks pärast seda tähtpäeva täitemenetlus täiteasjas nr 022/2017/1139 lõpetada ja võlgniku arvelduskontod arestist vabastada, sest ei ole täitedokumenti. Avaldaja hinnangul ei saa vaidlusaluses täiteasjas täitedokumendiks oleva Pärnu Maakohtu 16.01.2017 määruse tsiviilasjas nr 216-127664 alusel nõuda elatise võla sundtäitmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et täitedokumendiks olevas kohtumääruses märgitud elatise nõudeõiguse lõppemise tähtaeg ei ole muu seaduses sätestatud alus täitemenetluse lõpetamiseks

§ 48

lg 1 p 8 tähenduses ja tsiviilasja materjalidest ei nähtu ka

§ 48lg 1 p-des 1-7 toodud täitemenetluse lõpetamise aluseid.

Vaidlusaluses täiteasjas täitedokumendiks oleva Pärnu Maakohtu 16.01.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-127664 kohustati avaldajat tasuma YY-le elatist 215 eurot kuus alates 25.11.2016 kuni YY täisealiseks saamiseni, s.o kuni 05.09.2018. Tsiviilasjas nr 2-16-127664 menetletud nõude puhul on tegemist õigustatud isiku nõudega tulevikus sissenõutavaks muutuva ülalpidamiskohustuse täitmiseks TsMS § 369 mõttes. Seega on täiteasjas nr 6

(9)Tsiviilasi nr 2-18-15407 022/2017/1139 täitedokumendiks

§ 2

lg 1 p-s 1 nimetatud täitedokument, mille kohaselt on võlgnikul kohustus teha ülalpidamiskohustuse täitmiseks perioodilisi makseid iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1 ja 4). Seega, kui rahaline kohustus jääb kohustuse sissenõutavaks muutumise ajal tähtaegselt täitmata, on see sundtäidetav võlgnevusena, kuni kohustuse täieliku täitmiseni, mitte kuni viimase korduva kohustuse sissenõutavaks muutumise kuupäevani. Elektroonilisest täitetoimikust (tl 61-65) ning kohtutäituri 04.10.2018 otsusest (tl 19-20) nähtub, et avaldaja perioodil 25.11.2016-28.08.2018 kohustust maksta sissenõudjale igakuist elatist täitnud ei ole, mistõttu on avaldajal tekkinud elatise võlg 3 815 eurot. Avaldaja ei ole antud asjaolu vaidlustanud.

  1. Kohtutäitur on 04.10.2018 otsuses õigesti leidnud, et vaidlusaluse täitedokumendi alusel sai sissenõudja nõuda jooksva elatise maksmist kuni 05.09.2018 ning pärast nimetatud kuupäeva ei olnud avaldajal enam kohustust teha ülalpidamiskohustuse täitmiseks perioodilisi makseid tulevikus, kuid nagu kolleegium käesoleva määruse p-is 18 selgitas, on ekslik avaldaja seisukoht, justkui ei tuleneks vaidlusalusest täitedokumendist õigust nõuda perioodi eest, mil sissenõutavaks muutunud elatise maksmise kohustus on täitmata s.t võlgnetava elatise sundtäitmist. Avaldaja seisukoht, et sissenõudjal tuleb täitemenetluses sissenõudmata võla saamiseks uuesti kohtusse pöörduda, on otseses vastuolus TsMS § 371 lg 1 p-st 4 tuleneva asja korduva menetlemise keeluga.
  2. Kohtutäituri seisukoht, et avaldajal puudub kohustus tasuda sissenõudjale jooksvat elatist pärast 05.09.2018, ei ole käsitletav kaebuse õigeksvõtuna TsMS § 440 mõttes, nagu avaldaja ekslikult leiab. Praegusel juhul nõustus kohtutäitur asjaoluga, et sissenõutavaks muutunud elatise nõudele ei lisandu pärast 05.09.2018 täiendavat (ehk jooksvat) elatist, kuid selgitas põhjendatult, et kuni 05.09.2018 sissenõutavaks muutunud elatise võlg kuulub siiski sissenõudmisele. Kaebuse õigeksvõtu kohta esitatud väited ei oma ka määravat tähtsust, sest tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist, peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avaldusele vastuväited puuduvad (TsMS § 477 lg 7).
  3. Arvestades, et vaidlusaluses täiteasjas on täitemenetlus alustatud sissenõudja avalduse ja õiguskindlast allikast pärineva täitedokumendi alusel, on täitemenetluse alustamise tingimused täidetud ning täitemenetluse lõpetamiseks

§ 48lg 1 p 7 järgi puudub alus.

Kohtutäiturile esitatud kaebuses ei ole esile toodud ka muid aluseid, mis kohustanuks kohtutäiturit kaaluma täitemenetluse lõpetamist mõnel teisel

§ 48toodud alusel.

Seega on maakohus põhjendatult jätnud avaldaja kaebuse kohtutäituri 04.10.2018 otsusele rahuldamata, sest kohtutäitur on õigesti leidnud, et täiteasjas nr 022/2017/1139 alust täitemenetluse lõpetamiseks ei ole, mistõttu ei ole alust ka avaldaja arvelduskontode arestist vabastamiseks. 22. Arvestades avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuse etteheidet, et kohtutäitur jättis avaldajale vara kontol või hoiusel arestimise akti võlgnikule kätte toimetamata, on maakohus õigesti leidnud, et konto arestimise akti ei pea

§ 115

lg 3 kohaselt võlgnikule kätte toimetama, vaid üksnes edastama kohtutäituri valitud viisil (

§ 10lg 7

(9)Tsiviilasi nr 2-18-15407 4). Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega (maakohtu määruse p 1112) ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659 neid ei korda. 23. Määruskaebuses heidab avaldaja maakohtule ka ette, et viimane ei ole analüüsinud tema esitatud vara arvelduskontol või hoiusel arestimise aktide vastavust vorminõuetele. Maakohtule esitatud kaebuses on avaldaja märkinud, et arestimise aktil puudub viide sissenõudja esindajale ja õiguslikule alusele esinduse tekkeks. Samuti viitab avaldaja sellele, et aktis on nimetamata seadus, mis annab aluse arvelduskontol oleva raha kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kandmiseks ning mainimata on arestimisele mittekuuluv summa (tl 3 pöördel). Kolleegium märgib, et toimiku materjalidest ei ole näha, et avaldaja oleks väited arestimise akti vorminõuetele mittevastavuse ja konto arestimise mittearestitavas osas esitanud ka kaebuses kohtutäiturile. Kuna eeltoodud väiteid kohtutäiturile esitatud kaebuses ei ole, tuleb kaebus nende väidete osas vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 1 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 alusel jätta läbi vaatamata, sest

§ 218

lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohtule kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kaevata. 24. Kolleegium märgib selguse huvides, et kaebusena käsitletud võlgniku 14.09.2018 avalduses on viidatud küll

§ 132

rikkumisele ja iseenesest nõutakse arvelduskontode arestist vabastamist, kuid tuginetud on vaid täitemenetluse põhjendamatule läbiviimisele täitedokumendi puudumise tõttu. Nagu eespool märgitud, kehtib hagita menetluses üldjuhul uurimispõhimõte, mis ei võta aga menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust vaatamata kohtu aktiivsemale rollile kui hagimenetluses (vrdl RKTKm 04.10.2017, nr 216-14071, p 17.2; RKTKm 20.12.2017, nr 2-17-4751, p 14). Arvestades, et kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse, on tal enamasti võimalik andmed saada võlgniku vastavast avaldusest. 14.09.2018 avaldusest ega 29.09.2018 dateeringuga kaebuses ei ole esile toodud mingeid andmeid nt selle kohta, et krediidiasutuses on arestitud võlgniku sissetulek

§ 130jj mõttes.

Kolleegium selgitab aga täiendavalt, et vastavalt

§ 133

lg-le 1 on võlgnikule antud õigus pöörduda avaldusega kohtutäituri poole, kui tema kontol on arestitud sellised sissetulekud, mida ei saa üldse arestida (

§ 131

) või kui sissetulek on arestitud seadusega lubatust (

§ 132

) suuremal määral.

§ 133

lg 1 teise lause kohaselt tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (

§-des 131 ja 132 sätestatud piirangud [vt RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 11.1; RKTKm 04.03.2008, nr 3-2-1-3-08, p 13]). 25. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et kohus on kaasanud menetlusse puudutatud isikuna sissenõudja alusetult. Maakohus on hagita menetluse iseloomu arvestades TsMS § 477 ja § 198 lg 1 p 2 alusel õigesti kaasanud menetlusse kõik asjast puudutatud isikud seda piisavalt põhjendades. Kolleegium nõustub maakohtu vastavate põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659). Arvestades, et praegusel juhul on avaldaja leidnud, et vaidlusaluses täiteasjas tulnuks täitemenetlus 8

(9)Tsiviilasi nr 2-18-15407 lõpetada ja arveldusarvete arestimine tühistada, olnuks kaebuse võimalikul rahuldamisel riivatud sissenõudja huvi saada sundtäitmise kaudu oma nõue rahuldatud, mistõttu on sissenõudja asjast puudutatud isik.
  1. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud menetlusnormi, kui lahendas vastuväite kohtu tegevusele lõpplahendis. Arvestades, et hagita menetluses on TsMS § 333 regulatsiooni tähtsus piiratud, ei ole avaldaja näidanud, kuidas vastuväite lahendamine lõpplahendis on tema õigusi kahjustanud.
  2. TsMS § 442 lg 5 kohaselt koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 lahendab kohus määruse resolutsioonis lisaks ka lahendamata taotlused. Kolleegium jätab avaldaja 06.01.2019 määruskaebuse tagamise avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks TsMS § 384 lg 2 alusel rahuldamata, sest avaldaja ei ole kõrvaldanud avalduses esinevaid puudusi, sh tasumata on riigilõiv.
  3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kuna kohtutoimikust ei nähtu, et sissenõudja oleks kandnud TsMS tähenduses menetluskulusid, mille väljamõistmist saaks avaldajalt nõuda ning TsMS § 175 lg 31 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid nii või teisiti ei hüvitata, ei ole määruskaebemenetluses menetluskulusid, mille väljamõistmist puudutatud isikud saaksid avaldajalt nõuda. Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.