KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2024; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-23-1877 Haldusasi W.A kae

§ 43

lõikele 3 1 ja § 44 lõikele 6.

§ 43

lg 31 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt pidas Politseija Piirivalveamet peale 09.03.2023 aset leidnud juhtumit ja politsei väljakutset vajalikuks hinnata kas esineb relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseid vastavalt

§ 43

lõikele 3 1.

§ 44

lõge 6 reguleerib relvaloa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamisega kaasnevaid tagajärgi-, iseäranis relvade üleandmisse ja võõrandamisse puutuvaid aspekte. See aga ei ole käesoleva vaidluse puhul olemuslik, sest selles osas menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole. Sisuliselt baseerub vaidlustatav haldusakt

§ 43lg 31.

17. Nähtuvalt haldusasja materjalist, sealhulgas vaidlustatud haldusaktist tunnistati relvaluba kehtetuks

§ 43

lg 31 alusel.

§ 43

lg 31 kohaselt võibki Politsei- ja Piirivalveamet tunnistada soetamisloa või relvaloa kehtetuks kui loa omaja on enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu sobimatu seda liiki relva soetama või omama. Kaebaja ei pea relvaloa kehtetuks tunnistamise otsustust põhjendatuks ja kirjeldatud olukorda tegelikkusele vastavaks. Politsei- 3 ja Piirivalveamet omakorda vaidleb kaebusele täiel määral vastu, leides, et vaidlustatud haldusakt on ammendavalt põhjendatud. Siinkohal kohus menetlusosaliste vastavasisulisi põhjendusi enam pikemalt üle ei korda.

1. Lähtuvalt eeltoodust on vaja menetlusosaliste vastandlikke positsioone hinnata, kuid kaebuse rahuldamiseks ei ole antud juhul siiski alust. Kohus lähtub seonduvalt eelnimetatuga ühtlasi ka sellest, et Politsei- ja Piirivalveametil on relvalubade väljastamise ja kehtetuks tunnistamise üle otsustamisel ulatuslik kaalutlusruum. Vastustaja pädevuses olevate relvalubade alaste küsimuste kohtulik kontroll on tegelikult ka mõningal määral üldse piiratud ning kohus saab sarnaste vaidluste lahendamisel kontrollida põhiliselt seda kas vaidlustatud haldusakti puhul ei ole tehtud olulisi kaalutlusvigu ja kas vastav haldusakt või vastavad haldusaktid on haldusmenetluse seaduse nõuetega vajalikul määral kooskõlas.
2. Vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 54 loetakse haldusaktid õiguspärasteks kui nad on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Haldusakti õiguspärasuse eelduslikud tingimused võib lugeda käesoleva vaidluse puhul täidetuks. Vaidlustatud haldusakti lehekülgedel 3-5 on vastustaja kaalutlused piisavas ulatuses välja toodud ja isegi sel juhul kui asuda seisukohale, et detailsel tasandil ei pruugi kõik täpne olla ja et arusaamad ning tõlgendused võivadki erineda, siis kokkuvõttes ei saa vastustaja käsitust ning motiive ka ilmselgelt põhjendamatuks pidada. Vaidlstatud otsuse esimesel ja teisel leheküljel on toodud välja kaebaja lähedastelt, perearstilt ja endiselt tööandjalt saadud informatsioon. Kaebaja on haldusmenetluse raames ära kuulatud. Küsitud on ka piirkonnapolitseiniku hinnangut. Teatavate aspektide või nende tähenduse osas on alati võimalik vaielda, kuid sellega, et kaebaja turvalisust puudutava eluviisi või käitumise osas ei oleks vastustajal üldse olnud põhjust etteheiteid teha, ei saa sisulist vaidlust olla. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusakt on haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatuga kooskõlas ja ilmselgeid kaalutlusvigu selles täheldada ei saanud, ei ole haldusakti tühistamiseks alust. Siinkohal peab kohus vajalikuks üle korrata, et kaalutlusvead või väidetavad kaalutlusvead ei tohi olla ilmselged ning antud juhul võimalikke vigu või erinevaid arusaamasid või vaieldavusi HMS § 54 ehk võimalike kaalutlusvigade tähenduses ilmselgeteks pidada ei saaks, mis tähendab seda, et sellega kohtulik kontroll vastustaja tegevuse osas ka piirdub.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustajal menetluskulusid ei ole või siis ei ole nende väljamõistmist taotletud. Seega sellekohast küsimust ka ei tõusetu ning protsessiosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 4