← Eesti

2-18-1243/95

Tsiviilasi nr 2-18-1243 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-1243 Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2018, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots K

§ 123

lg 1 kohaselt kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. LasteKS § 5 lg 3 alusel tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid ja lg 4 alusel on igal lapsel õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. 17. Isa ja A suhtlemiskord oli kindlaks määratud 22.11.2017 Harju Maakohtu määrusega. Nimetatud suhtlemiskord ei saa toimida seoses lapse elukoha muutumisega Tallinnast Pärnusse. Kõik menetlusosalised on taotlenud uue suhtlemiskorra määramist. 18.

§ 143lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.

  1. Suhtlemiskorra kindlaksmääramisel arvestab kohus järgnevate asjaoludega. Nimelt läheb lapsele järele see vanem, kes viib lapse oma juurde. Seega ema juurest võtab lapse isa ja isa juurest kojusõidu organiseerib lapse ema. Lapse jõudmisel vajalikku vanusesse, mil vanemad usaldavad lapse reisimist ühistranspordiga (Tallinn-PärnuTallinn ekspressbuss) on võimalikud ka vanemate kokkulepped lapse vastuvõtmiseks Tallinna või Pärnu bussijaamas. Määruskaebus
  2. Lapse ema esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse osaliselt, so suhtluskorra puudutavas osas.
  3. Lapse ema palub täpsustada ja täiendada maakohtu määruse resolutsiooni punkte 4.1.4.
  4. järgnevalt: 1) punkti 4.
  5. arvestusega, et isa võtab reedel lapse kl 18 ja toob lapse koju tagasi pühapäeval kl 17; 2) punkti 4.
  6. selliselt, et kevadisel, sügisesel ja suusavaheajal (kestavad reeglina 1 nädal) võtab XX lapse koolivaheaja esimesel päeval (laupäev) kl 10 hommikul, laps on isa juures 4 ööpäeva ja XX toob lapse tagasi nädala keskel kolmapäeva õhtul kl 18ks; 3) punkti 4.
  7. selliselt, et talvised koolivaheajal veedab laps vanemate juures 6

(14)Tsiviilasi nr 2-18-1243 kordamööda selliselt, et XX võtab lapse ühel aastal koolivaheaja esimesel päeval (reeglina laupäev) kl 10 ja laps veedab jõulud isaga, isa toob lapse koju 30.12. kl 18ks. Järgmisel aastal võtab XX lapse Pärnu kodust 30.12 kl 18 ja toob lapse sinna tagasi koolivaheaja eelviimase päeva õhtul kl 18-ks. Käesoleva aasta
(2018)talvise koolivaheaja esimese poole (Jõulud) kuni 30.12.2018 kl 18-ni veedab A emaga ja teise poole (Uue aasta alates 30.12 kl 18 kuni 05.
  1. kl 18-ni isaga, järgmisel aastal vastupidi jne; 4) punkti 4.
  2. märkida kellaajad, millal laps üle antakse arvestusega, et nii emadekui isadepäev on kooliveerandi sisene pühapäev. Vanem võtab lapse kl 10 hommikul ja toob tagasi kl 18-ks; 5) punkti 4.
  3. järgmiselt: A veedab sünnipäeva oma kodus ja peab sünnipäeva isa juures lähimal nädalavahetusel. Isa võib lapsega tema sünnipäeval kohtuda 2 tundi ennelõunasel ajal kl 11-13; 6) punkti 4.6 kellaaegadega selliselt, et isa võtab suvevaheajal lapse Pärnu kodust laupäeval kl 18 ja toob lapse sinna tagasi kahe nädala pärast laupäeval kl 18; 7) punkti 4.
  4. järgmiselt: XX helistab lapsele 3 korda nädalas õhtul kl 19.30 ja kl 20.30 vahel; 8) punkti 4.
  5. järgmiselt: XX võib lapsega reisida väljaspoole Eesti Vabariiki üheks nädalaks ajal, mil laps on suhtlemiskorra alusel isaga ning peab teavitama reisiplaanidest lapse ema vähemalt 1 kuu ette.
  6. Määruskaebuse kohaselt on vanematel omavahel pikaajalised erimeelsused ja konfliktid, mistõttu on vaja suhtlemiskord reguleerida võimalikult täpselt.
  7. Lapse emal puuduvad mootorsõiduki load, mistõttu palub kaebaja arvestada lapse isa võimalustega ja objektiivse reaalusega, et kaebuse esitajal ei ole võimalik last isa juurde ja sealt koju tagasi transportida.
  8. Punktis 4.
  9. suhtluskorda tuleb üleandmise kellaaja osas täpsustada, kuna laps käib reedeti peale kooli kell 17-18 trennis. Lapsele meeldib trennis ja ta peaks saama võimaluse temale meelepärase spordialaga tegeleda.
  10. Punkte 4.2., 4.3.,4.
  11. ja 4.
  12. tuleks täpsustada selliselt, et oleksid märgitud lapse üleandmise päevad ja kellaajad koolivaheaegadel, lapse üleandmise kellaajad Jõuludel ja Uusaastal ning sama emade- ja isadepäeval.
  13. Punkt 4.
  14. tuleb täielikult ära muuta.
  15. Punkt 4.
  16. osas on kaebaja seisukohal, et igapäevased helistamised kl 22-ni ei ole mõistlikud. A läheb magama kl
  17. Enne uneaega tegeleb laps tavaliste ettevalmistusega – käib pesus, paneb oma koolikoti kokku, jutustab kodustega jne. Mõistlik on, kui XX helistab lapsele 3 korda nädalas õhtul kl 19.30 ja kl 20.30 vahel.
  18. Punkti 4.
  19. osas palub kaebaja märkida, et Erik O.Q ei või planeerida reisi ajale, mil laps on ema juures, vaid peab reisi planeerima ajale, mil laps on suhtlemiskorra järgi isaga. XX võib lapsega reisida väljaspoole Eesti Vabariiki üheks nädalaks ajal mil laps on suhtlemiskorra alusel isaga ning peab teavitama reisiplaanidest lapse ema vähemalt 1 kuu ette, et ema saaks oma elu korraldades ja plaane tehes lapse ja isa reisiga arvestada. Menetluse edasine käik
  20. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas menetlusosalistele arvamuse saamiseks.
  21. Lapse isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Sõiduki olemasolu ei ole oluline, lapse emale oli Pärnusse kolimine ette teada. Lapse ema perel on mootorsõiduk 7
(14)Tsiviilasi nr 2-18-1243 olemas. Laps on korduvalt rääkinud, et talle ei meeldi praegune trenn (võitlus) ning ta sooviks käia jalgpalli trennis. Isa soovib osaleda lapse spordielus, viia lapse treeningule ja sealt enda juurde koju. Telefonisuhtlus kolm kord nädalas on isa ja lapse suhtlemisõigust piirav. Lapse isa ei ole nõus ema ettepanekuga seonduvalt lapse sünnipäevaga, vanemal ei ole õigust keelata lapsega suhtlust teisele vanemale mõistlikul ajal ja viisil. Emade- ja isadepäeva osas tehtud ettepanekuga isa ei nõustu, kuna lapse ja isa elukohtade vahe on ca 100 km, mille läbimiseks kulub 1,3 tundi, mistõttu ei jää piisavalt aega lapsega suhtlemiseks. Reisiplaanidest ette teatamiseks on piisav kahe nädalane tähtaeg.
  1. Eestkosteasutus Pärnu Linnavalitsus jäi varasemalt esitatud seisukoha juurde, ei pidanud määruskaebust põhjendatuks ning leidis, et maakohtu määrus on mõistlik ega pole lapse huvidega vastuolus. Lapse isa saab pojale järele minnes arvestada lapse huviharidusega ning hinnata, kas viibib sel ajal pojaga. Kohus on määranud, et lapsele läheb järgi see vanem, kes viib lapse enda juurde. Mõlemad vanemad peavad panustama lahusoleva vanema ja lapse suhtlemise tagamisse ning pannes ühele vanemale suuremaid kohustusi ei ole õige. Telefonisuhtluse piiramine pole põhjendatud, poja ja isa vahel on tugev kiindumussuhe ja suur lähedus.
  2. Eestkosteasutus Lääne-Harju Vallavalitsuse arvates ei ole määruskaebus põhjendatud, kuna arvestab ühe vanema huve. Laps soovib isaga suhelda kellaajaliste piiranguteta. Mõistlik ei ole reguleerida lapse ja vanema vahelist suhtlemist kellaajaliselt ja nädalapäevadega lapse kooli- ja suvevaheajal, emade- ja isadepäeval, lapse sünnipäeval ega määrata ajalist piirangut telefonisuhtlusele.
  3. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tõi vastuses välja, et lepitajal ei õnnestunud vanemate suhtumist muuta ning lepitusteenus on lõpetatud, igasugune vanemate vaheline suhtlus komplitseeritud. Lapse ema määruskaebus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole piirata lahusoleva vanema ja lapse suhtlust telefoni vahendusel, va juhul kui on tõendatud asjaolu, et lahusolev vanem seda õigust kuritarvitab. Mõistlik on, kui lapse emaga veedab laps sünnipäeva oma kodus ja laps peab sünnipäeva isa juures sünnipäevale lähimal nädalavahetusel. Arvestades vanemate komplitseeritud suhteid võiks emade- ja isadepäeval määruses märkida kellaajad, millal laps üle antakse. Lapse huve ei kahjusta see, kui lapse isa teavitab võimalikust välisreisist ema vähemalt 1 kuu ette. Lapse esindaja nõustus eestkosteasutuse seisukohaga, et mõlemad vanemad peaksid panustama lahusoleva vanema ja lapse suhtlemise tagamisse ning panna ühele vanemale suuremaid kohustusi kui teisele, pole õige.
  4. Harju Maakohus tegi 10.05.2018 vigade parandamise määruse, millega parandas maakohtu 04.05.2018 määruse resolutsiooni punktis 4.
  5. ilmse ebatäpsuse ja määras lugeda punkt õigeks järgnevas sõnastuses: Jõulud (24.12 - 29.12) ja uusaasta (30.12 – 05.01) veedab laps vanematega vaheldumisi nii, et 2018.a jõulud veedab laps isaga ja uusaasta emaga. Järgmisel aastal toimub see vastupidi.
  6. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
  7. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 ja § 667, et lapse ema määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus täiendab vaidlustatud maakohtu määruse 8
(14)Tsiviilasi nr 2-18-1243 resolutsiooni punkte 4.2.-4.4., 4.6.-4.8. ja määruse põhjendusi vastavalt käesolevas määruses toodule. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkt 4 tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg 5 ja 6 neid ei korda. Arvestades määruskaebuse piire on maakohtu määrus jõustunud resolutsiooni punktide 1-3 osas. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 37.

§ 143lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus lahendi esmajoones lapse huvidest lähtuvalt, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

  1. Kohtul tuleb määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lapsega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne. Lapse huvides on üldjuhul selline suhtlemise kord, mis on lapsele arusaadav ja reeglipärane. Õige ei ole arusaam, et kohus peab vanema ja lapse suhtlemise korra määrama paindlikult, sh jätma vanematele võimaluse kohtulahendi alusel ise kokku leppida, millal täpselt kokkusaamised toimuvad. (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-11, p 21 ja 22).
  2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vajab lapse ja isa vaheline suhtluskord vaidlustatud osas täpsustamist, kuna lapse vanemate vahelised suhted on konfliktsed ja komplitseeritud. Märgitud põhjusel on kaebust osaliselt toetanud ka lapse esindaja. Ringkonnakohtu seisukoht isa ja lapse suhtluskorra täpsustamise osas on järgmine.
  3. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles lapse ema palub täpsustada vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti p 4.
  4. nii, et lapse isa võtab lapse ema elukohast iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel reedeti kell 18 ja toob lapse tema koju tagasi pühapäeval kell
  6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta hilisemaks kellaaega, millal isa reedeti lapse ema elukohast võtab, kuna lapse isa on avaldanud valmisolekut osaleda lapse spordielus ning toimetada ise laps reedeti treeningutele. Kohus arvestab kellaaja muutmata jätmisel täiendavalt ka võimalusega, et lapse soovid ja isiklikud eelistused treeningute osas võivad ajas muutuda, mistõttu ei ole välistatud, et reedesed trennid asenduvad treeningutega mõnel muul nädalapäeval.
  7. Muutmata jääb ka samas punktis määratud lapse üleandmise kord isalt emale. Lapse ja isa suhtluskorra üldregulatsiooni määramisel on maakohus lähtunud vanemate võrdsete õiguste ja kohustuste põhimõttest (

§ 116lg 1), mis on ringkonnakohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud.

43. Maakohtu määruse kohaselt tuleks lapse emal lapsele järgi minna reeglina kaks korda kalendrikuus, v.a. koolivaheajad. Ringkonnakohus möönab, et sõiduki juhilubade puudumine võib olla lapse emale takistuseks, kuid leiab, et see ei anna alust määrust muuta, kuna eestkosteasutuselt laekunud info kohaselt on lapse ema lapsele isa elukohta järele minekuks korduvalt võimalusi leidnud. Samuti võtab kohus arvesse, et lapse isale on emaga võrreldes oluliselt koormavam lapse transportimine nädalavahetuse jooksul ema elukohast oma elukohta ja tagasi, kuna ajahulk lapsega koos veetmiseks on kehtestatud suhtluskorra kohaselt üsna piiratud. Edaspidi, kui laps jõuab vanusesse, mis võimaldab iseseisvat ühistranspordiga reisimist, saavad vanemad kokkuleppel lapse vastu võtta vastavalt kas Pärnu või Tallinna bussijaamas. 9

(14)Tsiviilasi nr 2-18-1243
  1. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osas, milles lapse ema soovib vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punktide 4.2., 4.3., 4.
  2. ja 4.
  3. täpsustamist seoses lapse üleandmise kellaaegadega ning viisil, et isa toob lapse tagasi ema elukohta.
  4. Lapse ema on välja pakkunud, et nn ühenädalastel koolivaheaegadel ja talvisel koolivaheajal võtab isa lapse kell 10.00 ja annab emale üle kell 18.00 (p. 4.
  5. ja 4.3.), analoogsetel kellaaegadel võtab vanem lapse emadepäeval ja isadepäeval (p 4.4.) ning suvevaheajal võtab isa lapse kell 18.00 ja toob tagasi kell 18.00 (p 4.6.). Lapse isa ei ole lapse üleandmise kellaaegade osas alternatiivi välja pakkunud.
  6. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse ema poolt kõik välja pakutud kellaajad reeglipärased, mõistlikud, lapse koolikohustuse ja väljakujunenud päevarežiimiga (uneaeg 21.00) arvestavad ning lapsele selgelt arusaavad, mistõttu tuleb määruse resolutsiooni punkte 4.2, 4.3, 4.
  7. ja 4.
  8. vastavalt täpsustada.
  9. Lapse ema ettepaneku kohaselt peaks isa tooma lapse tagasi ema elukohta kõigil koolivaheaegadel ning isadepäeval.
  10. Ringkonnakohus leiab, et isale ei saa lapse ema elukohta tagasi transportimist koolivaheaegadel pidada koormavaks, arvestades, et nendel perioodidel veedab laps isaga tavapärasest pikemaid ajavahemikke. Kuna isadepäeval koos veedetava aja hulk on piiratud tundidega (8 h), on lapse huvides, et isa võtab lapse ja annab lapse emale üle ema elukohas. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkte 4.2., 4.
  11. ja 4.
  12. täpsustada sellega, et isa annab emale lapse üle ema elukohas ning punkti 4.
  13. sellega, et vanem, kellega laps peab viibima suhtluskorra kohaselt, võtab lapse teise vanema elukohast ja annab teisele vanemale üle tema elukohas.
  14. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele osas, milles lapse ema soovib vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punktide 4.2., 4.3., ja 4.
  15. täpsustamist seoses lapse üleandmise päevaga.
  16. Maakohus määras vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 4.2., et koolivaheaegadest esimese poole viibib laps isaga ja teise poole emaga.
  17. Lapse ema kaebuse kohaselt tuleks maakohtu määrust täpsustada sellega, et isa võtab lapse kevadisel, sügisesel ja suusavaheajal (kestavad reeglina üks nädal), koolivaheaja esimesel päeval (laupäev), laps on isa juures neli ööpäeva ning isa toob lapse koju tagasi kolmapäeval.
  18. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lg 7 kehtestab koolivaheajad valdkonna eest vastutav minister. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
  19. Haridus- ja teadusministri 07.12.2017 määrusega nr 33 algavad näiteks 2018/2019 ja 2019/2020 õppeaastateks kehtestatud nn ühenädalased koolivaheajad ametlikult esmaspäeviti (I vaheaeg 22.10.2018-28.10.2018, III vaheaeg 25.02.2019-03.03.2019, IV vaheaeg 22.04.2019-28.04.2019). Tsiviilasjas ei ole esitatud infot, et Paikuse kool, kus laps käib (I kd, tlk 105) oleks 2018/2019 õppeaastaks kehtestanud eelnimetatust erinevad koolivaheajad.
  20. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus määruskaebusest aru nõnda, et lapse ema ettepaneku kohaselt saaks isa lapsega nn ühenädalastel koolivaheaegadel veeta isegi rohkem aega võrreldes sellega, mida maakohus määras. 10
(14)Tsiviilasi nr 2-18-1243
  1. Ringkonnakohus leiab, arvestades lapse ja isa lähedast suhet, et lapse ema ettepanek on lapse huvides. Maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.
  2. tuleb täpsustada selliselt, et koolivaheaegadest, mis kestavad ühe nädala, so kevad-, sügis- ja suusavaheaeg, veedab laps esimese poole isaga ja teise poole emaga. Isa võtab lapse koolivaheajale vahetult eelneval laupäeval lapse ema elukohast, laps on isa juures neli ööpäeva ja isa annab lapse emale üle lapse ema elukohas kolmapäeval.
  3. Maakohus määras vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 4.
  4. et jõulud (24.12 29.12) ja uusaasta (30.12 – 05.01) veedab laps vanematega vaheldumisi nii, et 2018.a jõulud veedab laps isaga ja uusaasta emaga. Järgmisel aastal toimub see vastupidi.
  5. Lapse ema kaebuse kohaselt tuleks maakohtu määrust täpsustada sellega, et talvised koolivaheajad veedab laps vanematega kordamööda selliselt, et isa võtab lapse ühel aastal ema elukohast koolivaheaja esimesel päeval (reeglina laupäev) ja toob lapse koju tagasi 30.
  6. Järgmisel aastal võtab isa lapse ema elukohast 30.12 ja toob lapse tagasi koju koolivaheaja eelviimasel päeval.
  7. Analoogselt eelpool viidatud koolivaheaegadega, ei alga ka 2018/2019 ja 2019/2020 õppeaastateks kehtestatud talvised koolivaheajad ministri määruse kohaselt laupäeviti, vaid esmaspäeviti. Tsiviilasjas ei ole esitatud infot, et Paikuse kool oleks 2018/2019 õppeaasta talvevaheaja kehtestanud nimetatust erinevalt.
  8. Ka selles osas saab ringkonnakohus määruskaebusest aru nõnda, et ema soov on laps isale üle anda enne koolivaheaja ametlikku algust. Kuivõrd ettepanek on ringkonnakohtu arvates lapse huvides, tuleb eeltoodust tulenevalt maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.
  9. täpsustada selliselt, et talvised koolivaheajad veedab laps vanematega kordamööda selliselt, et isa võtab lapse ühel aastal ema elukohast koolivaheajale vahetult eelneval laupäeval ja annab lapse üle emale lapse ema elukohas 30.
  10. Järgmise aastal võtab isa lapse ema elukohast 30.12 ja annab lapse emale lapse ema elukohas üle koolivaheaja eelviimasel päeval.
  11. Maakohus määras vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 4.6., et suvisel koolivaheajal viibib laps kummagi vanema juures kahe nädalase perioodi sellise arvestusega, et laps viibib emaga viimased viis päeva kooli mineku ettevalmistuse tegemiseks.
  12. Lapse ema kaebuse kohaselt tuleks maakohtu määrust täpsustada sellega, et isa võtab lapse suvevaheajal lapse kodust laupäeval ning toob tagasi kahe nädala pärast laupäeval.
  13. Eelviidatud Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt algab 2018/2019 õppeaastateks kehtestatud suvevaheaeg 12.06.2019, mis on kolmapäev. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et lapse huvides on selge suhtluskorra määramine, isa ei ole oma vastuses täpsustanud, milline päev võiks suvisel koolivaheajal olla lapse üleandmise päevaks, tuleb maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.
  14. täpsustada nõnda, et isa võtab lapse ema elukohast suvevaheaja algusele vahetult järgneval esimesel laupäeval ja annab lapse üle tema emale lapse ema elukohas kahe nädala pärast laupäeval.
  15. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles lapse ema palub täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.
  16. seoses 2018 aasta jõulude ja 2018/2019 aastavahetusega.
  17. Maakohtu määruse kohaselt veedab laps 2018 jõulud isaga ja uusaasta emaga. Lapse ema ei ole määruskaebuses põhjendanud, miks oleks vajalik maakohtu määrust muuta ja määrata, et laps veedab käesoleva aasta jõulud hoopis emaga ning aastavahetuse isaga. Kuivõrd ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu mõistlikku põhjendust, miks tuleks 11
(14)Tsiviilasi nr 2-18-1243 maakohtu määrust selles osas muuta, jääb kehtima maakohtu poolt määratud suhtluskord.
  1. Määruskaebus jääb rahuldamata ka osas, milles lapse ema palub täpsustada vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 4.
  3. Lapse ema ei ole määruskaebuses põhjendanud, miks tuleks maakohtu poolt määratud regulatsioon seoses lapse sünnipäevaga täielikult ära muuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lapse ema poolt soovitud muudatus kooskõlas lapse huvidega. Kuigi maakohtu määruses puuduvad põhjendused, järeldub regulatsiooni mõttest see, et maakohus on lähtunud vanemate võrdsuse põhimõttest. Määruse kohaselt veedaks laps, sõltuvalt kalendriaastast ning sellest, kelle juures ta vastavalt suhtluskorrale viibib, oma sünnipäeva päeva (20.02) nii ema kui isaga. Ringkonnakohtu hinnangul vastab see lapse huvidele, on mõistlik ja õiglane. Eelnevat arvestades oleks põhjendamatu sünnipäeva päevade veetmise osas eelistada vaid lapse ema huve.
  4. Ka ei pea kohus lapse huvidega kooskõlas olevaks määrata, et laps peab oma sünnipäeva päeva veetma kodus. Vastavalt lapse soovile ning vanemate võimalustele võib lapse sünnipäeva tähistamine kõne alla tulla ka väljaspool kodu, mistõttu oleks niisuguse piirangu seadmine lapse suhtes ebamõistlik. Samuti ei pea kohus võimalikuks kohustada lapse isa korraldama lapsele teist sünnipäeva pidu.
  5. Lapse ema poolt väljapakutud kellaajad isa ja lapse kohtumiseks lapse sünnipäevadel (11.00-13.00) ei arvesta lapse huvidega, kuna aastatel, mil lapse sünnipäeva päev (20.02) langeb koolipäevale (näiteks aastal 2019 on see kolmapäev, aastal 2020 neljapäev), on laps sellel kella ajal seotud õppetööga. Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu määrus selles osas kellaaegade suhtes täpsustamata. Vanemad peavad igakordselt vastavalt asjaoludele jõudma kokkuleppele, millisel ajal ja millises kohas saab see vanem, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale ei viibi, last soovi korral tema sünnipäeval kuni 2 tunni ulatuses isiklikult õnnitleda.
  6. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele osas, milles lapse ema soovib vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.
  7. täpsustada.
  8. Lapse ema on oma ettepanekut, miks peaks lapse isa õigust lapsega telefoni teel suhtlemiseks piirama kolmele korrale nädalas põhjendanud sellega, et igapäevased helistamised ei tundu mõistlikud. Ringkonnakohtule jääb see seisukoht arusaamatuks, arvestades, kui palju saab lapse ema ise lapsega suhelda.
  9. Võttes arvesse vanema seadusest tulenevat õigust ja kohustust suhelda oma lapsega ja lapse õigust suhelda isiklikult mõlema vanemaga (

§ 143

lg 1), samuti seda, et lapse ema ei ole kohtu ette toonud suhtlemise piirangut õigustavaid asjaolusid, jääb maakohtu määrus selles osas muutmata. Lapse isal on õigus igapäevaselt lapsega telefoni teel suhelda, kui laps ei viibi suhtluskorra kohaselt temaga.

  1. Ringkonnakohus nõustub lapse emaga siiski selles, et suhtlemisel tuleb arvestada lapse päevarežiimiga. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse, et laps läheb magama kell 21.00, tuleb maakohtu määrust muuta ning määrata, et lapse viibimisel emaga on isal õigus lapsega telefoni teel kontakteeruda ja suhelda kuni kella 21.00-ni.
  2. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et see ei välista ega piira lapse enda õigust isaga suhtlemiseks ning soovi ja/või vajaduse korral isaga telefoni teel kontakteerumiseks ka hilisemal ajal, mida tuleb vanematel lapsele selgitada. Viimast peab ringkonnakohus oluliseks eelkõige seoses tsiviilasjas esitatud tõenditega selle kohta, et laps on isale helistanud ajal, mil oleks pidanud juba magama, kuid on teda häirinud filmivaatamise tõttu hüsteerias ning pole saanud kodus viibinud täiskasvanult lohutust (I kd, tlk 145146). 12

(14)Tsiviilasi nr 2-18-1243
  1. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele osas, milles lapse ema soovib vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 4.
  2. täpsustamist.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik, et lapse isa teatab lapse emale ette, millal soovib isa kasutada oma õigust lapsega reisimiseks väljaspoole Eesti Vabariiki. Lapse ema ja lapse esindaja arvates on selleks mõistlik üks kuu. Arvestades, et lapse ema ei ole põhjendanud, miks tuleks reisist ette teatada tingimata kuu aega varem ning lapse isa on piisavaks etteteatamise ajaks pidanud kahte nädalat, täiendab ringkonnakohus maakohtu määrust sellega, et lapse isal tuleb reisiplaanidest lapse emale ette teada anda kaks nädalat.
  4. Võttes arvesse suhtluskorda, oleks ema ettepaneku kohaselt lapse isal reaalselt lapsega reisimiseks võimalik ajavahemik ainult mõnel nendest suvevaheaja nädalatest, mil laps viibib isaga. Ringkonnakohtu hinnangul on selline ettepanek lapse huvidega vastuolus. Juhindudes lapse huvidest, tuleb maakohtu määrust täpsustada ja täiendada sellega, et isal on õigus lapsega ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi isaga, reisida väljaspoole Eesti Vabariiki kuni üheks nädalaks kalendriaasta jooksul. See annab lapsele võimaluse isaga reisimiseks kas ühe nädala vältel kalendriaasta jooksul või väiksemate perioodide kaupa kalendriaasta jooksul arvestusega, et kokku tuleb nädal, st seitse kalendripäeva.
  5. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et käesolev määrus ei ole täitedokumendiks, kuna vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta on seaduses sätestatud erikord, mille kohaselt tuleb enne suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmist alustada kohtulahendi rikkumise korral kohtulikku lepitusmenetlust.
  6. Seega, kui vanem suhtluskorra määrust rikub, saab teine vanem pöörduda lepitusmenetluse algatamise avaldusega kohtu poole (TsMS § 563).
  7. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab kohus TsMS § 563 lg 7 p 1 alusel mh määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks rakendada. Täitemenetlust saab TsMS § 563 lg 8 järgi alustada üksnes sellise kohtumääruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada (vt näiteks Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-95-14, p 20 ja nr 3-2-1-4-13, p 61).
  8. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et vanematel on alati õigus kohtu poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta (

§ 143lg 2¹ esimene lause).

Juhul, kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta vanema ja lapse suhtlemise korda. Üksnes kohus on pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab lapse huvidele (

§ 123lg 2). Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus 81. Ts

MS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane. 82. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. 13

(14)Tsiviilasi nr 2-18-1243 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Indrek Soots kohtunik kohtunik kohtunik 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.