KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2026, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-7676 Kohtuasi Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu

) § 404 lg-ga

1. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja
2. septembril 2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks.
3. septembril 2022 saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevus täiendava tähtaja jooksul. Krediidiandja loovutas
4. septembril 2022 nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tõenditena laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid kostjal ei olnud. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist ning tuvastas, et kostja igakuine sissetulek oli 981,16 eurot. Kostja sissetulek oli piisav. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Kostja sai laenu 12 500 eurot. Kostja on põhiosa katteks tagastanud 153,05 eurot. Seega on tasumata põhiosa 12 346,95 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostjal on intressivõlg alates neljandast osamaksest, s.o
5. juunist 2022 kuni lepingu ülesütlemiseni
6. septembril
7. Intressivõlg on 404,17 eurot (94,63+90,57+92,52+91,46+34,99), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja kohustus laenulepingu järgi tasuma haldustasu 2,50 eurot kuus.
8. septembri 2022 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata
9. juuni -
10. september 2022 osamaksete laenuhaldustasud, s.o 10 eurot (4 × 2,50). 3 Krediidiandja ja hageja on kostjale saatnud korduvalt maksemeeldetuletusi. Hageja nõuab seetõttu kostjalt sissenõudmiskulude 50 eurot väljamõistmist

§ 113lg 2 ja lepingu üldtingimuste p 4.7 alusel.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt 12 346,95 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o

1. septembrist 2022 kuni hagi esitamiseni
2. mail 2025 lepingujärgses viivisemääras 8,9% aastas. Sissenõutavaks muutunud viivis on 2893,21 eurot. Samuti palub hageja välja mõista edasiulatuva viivise alates
3. maist 2025 kuni põhivõla tasumiseni TsMS § 367 alusel lepingujärgses määras. Juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud

§-s 403 4 kohustust, palub hageja mõista kostjalt välja

1. veebruari 2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõue 6752,75 eurot, intress 912,13 eurot ning viivis 957,25 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates
2. veebruarist 2026 kuni põhinõude 6752,75 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 8,90% aastas. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis lepingus kokku lepitud viivise määras 8,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajal järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni (dtl 76). KOSTJA SEISUKOHT
3. Kostja hagile ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
5. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (

§ 402lg 1).

Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 406

2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46). 5. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja lepingu tingimuste muutmisel.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja ja krediidiandja sõlmisid

1. veebruaril 2022 tarbijakrediidilepingu nr L89007772190 (dtl 15-21). Kostjale anti laenu 12 500 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga
2. november 2021 16,95% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 50,85%. 4 Lepingus on krediidi kulukuse määraks 10,61% (dtl 15), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse, et laenusummast krediidisummat (12 500 eurot), intressimäära (8,9%), krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva (
3. veebruar 2028), osamaksete arvu

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034 lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

1. Hageja selgituste kohaselt analüüsis krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamiseks kostja taotluses märgitud teavet. Laenutaotlusest nähtub, et kostja on märkinud enda igakuiseks sissetulekuks 1800 eurot, kohustuseks 300 eurot, ülalpeetavate arvu ja tööandjat ei ole kostja märkinud. Lisaks tegi krediidiandja päringu maksehäireregistrisse (dtl 34) ning kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt on igakuine sissetulek 981,16 eurot.
2. Hageja ei ole esitanud selgitusi, millised eeltoodud tuvastatud andmed olid aluseks kostja krediidivõimelisuse hindamisel, mh kas krediidiandja arvestas sissetulekutena laenutaotluses märgitud sissetulekuid või Maksu- ja Tolliameti andmeid. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud kostja pangakonto väljavõtet, millest järeldub, et krediidiandja ei ole kostja laenutaotluses esitatud andmeid kontrollinud. Laenutaotluses oli kostja enda kohustusteks märkinud 300 eurot. Krediidiandjal oli kohustus kostja esitatud teavet kontrollida. Seda oleks saanud teha küsides kostjalt pangakonto väljavõtte. 5 Samuti ei ole hageja esitanud selgitusi kas ja kui jah, siis millisena ja kuidas tuvastas krediidiandja kostja majandamiskulud. Ka seda oleks saanud teha kontrollides pangakonto väljavõtet. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid see ei tähenda, et ta oleks võimeline täiendavaid kohustusi võtma. Lisaks on maksehäire registri tõend loodud
3. mail
4. Seega ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja kontrollis maksehäireregistrit ka laenu andmisel. Hagiavaldusest ei nähtu, kas krediidiandja kontrollis, kas kostjal olid laenulepingu sõlmimisel ülalpeetavad. Laenutaotluses on ülalpeetavate kohta andmed sisestamata.
5. Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet jättes piisavalt kostja krediidivõimelisuse kohta teabe saamise kohustuse täitmata (välja ei ole selgitatud kostja majandamiskulude suurust ja võimalikke ülalpeetavaid) ja kostja esitatud teabe (kostja kohustuste ja majandamiskulude suurus) kontrollimata (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja

§ 403

4 lg lg 3 esimene lause, lg 2 teine lause ning lg 4 teine lause).

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

1. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles öelnud ka võla ümberarvestuse korral. Hageja on selgitanud
2. juuni 2025 menetlusdokumendis, et nõude ümberarvestuse korral tuleb lugeda, et kostja oli laenumaksetega viivituses alates
3. oktoobrist 2022 (s.o
4. osamakse). Kostja kohustus lepingu põhitingimuste (dtl 15) järgi laenu tagastama 72 osamaksena ajavahemikul
5. märtsist 2022 kuni
6. veebruarini 2028 (sama nähtub ka maksegraafikust, dtl 16-17). Eelnevast tuleneb, et
7. septembri 2022 lepingu ülesütlemise eeldused olid täitmata, kuivõrd lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (
8. september 2022) ei olnud kostja ümberarvestuse nõudega viivituses ühegi tagasimaksega (

§ 416lg 1). Järelikult pooltevaheline leping kehtib. 12. Hageja palub ümberarvestuse korral kostjalt välja mõista Ts

MS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude. Hageja põhjendas seda

1. märtsi 2026 istungil. Kohus peab nõuet põhjendatuks arvestades, et kostja ei ole teinud ühtegi osamakset aastast
3. Hageja on teinud
4. juuni 2025 ja
5. veebruari 2026 menetlusdokumentides nõude ümberarvestuse ja nõuab tagasi põhisumma jääki 11 789,71 eurot vastavalt maksegraafikule alates
6. oktoobrist 2022 kuni
7. veebruarini
8. Hageja ümberarvestuse kohaselt sai kostja lepingu alusel laenu 12 500 eurot ja tegi 6 tagasimakseid kokku 710,29 eurot (dtl 74). Seega on põhjendatud põhivõla nõue 11 789,71 eurot. Hageja esitatud ümberarvestusest nähtub, et kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates
9. oktoobrist 2022 (sellest osamaksest on tasumata 136,65 eurot, tasutud on 5,98 eurot). Ümberarvestuse kohaselt ei ole otsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud osamaksed
10. aprillist 2026 kuni
11. veebruarini 2028 (dtl 59-60 ja dtl 84). Järelikult kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga kostjalt väljamõistmisele põhinõue 6947,99 eurot (s.o osamaksed ajavahemikul
12. oktoober 2022 kuni
13. märts 2026).
14. Kohus mõistab kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla kokku 4841,72 eurot vastavalt hageja esitatud maksegraafikule (dtl 59-60 ja 77-84).
15. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista intressivõla. Kuivõrd kohus tuvastas, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti lepingus kokku lepitud intressimäär. Hageja on ümberarvestuses märkinud intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kuna see on suurem lepingus kokkulepitud intressimäärast (8,9% aastas). Kohus leiab, et hageja intressinõude ümberarvestus on kontrollitav ja jälgitav. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressivõla 921,16 eurot (s.o ajavahemikul

1. jaanuar 2023 kuni
2. märts 2026 sissenõutavaks muutunud intress). Samuti kuulub rahuldamisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad intressimaksed ajavahemikust
3. aprill 2026 kuni
4. veebruar 2028 vastavalt hageja esitatud maksegraafikule (dtl 77-78) kokku 106,92 eurot.
5. Hageja nõuab nõude ümberarvestuses põhinõudelt viivist lepingujärgses määras. See ei ole kooskõlas

§ 4034lg-ga 7.

Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna

§ 4034lg 7 mõttes.

Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras osas, milles see on väiksem kui lepingujärgne viivis 8,90% aastas. Eelnev tähendab, et kohus kohaldab kuni

1. detsembrini 2022 seadusjärgset viivisemäära (sest see on madalam kui lepingujärgne viivis) ja alates
2. jaanuarist 2023 lepingujärgset viivisemäära (sest see on madalam kui seadusjärgne viivis). Viivis on alates
3. oktoobrist 2022 kuni
4. märtsini 2026 (otsuse tegemise aeg) sissenõutavaks muutunud kokku 999,66 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise arvutuskäik on järgmine: - 16.10.2022 – 15.11.2022 põhivõlalt 136,65 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 0,93 eurot; 16.11.2022 – 15.12.2022 põhivõlalt 277,45 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 1,82 eurot; 16.12.2022 – 15.01.2023 põhivõlalt 422,18 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 3,02 eurot; 16.01.2023 – 15.02.2023 põhivõlalt 565,17 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 4,27 eurot; 7 - 16.02.2023 – 15.03.2023 põhivõlalt 709,26 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 4,84 eurot; 16.03.2023 – 15.04.2023 põhivõlalt 862,67 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 6,52 eurot; 16.04.2023 – 15.05.2023 põhivõlalt 1009,04 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 7,38 eurot; 16.05.2023 – 15.06.2023 põhivõlalt 1159,19 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 8,76 eurot; 16.06.2023 – 15.07.2023 põhivõlalt 1307,83 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 9,57 eurot; 16.07.2023 – 15.08.2023 põhivõlalt 1460,20 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 11,04 eurot; 16.08.2023 – 15.09.2023 põhivõlalt 1611,15 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 12,18 eurot; 16.09.2023 – 15.10.2023 põhivõlalt 1763,25 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 12,9 eurot; 16.10.2023 – 15.11.2023 põhivõlalt 1919,00 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 14,51 eurot; 16.11.2023 – 15.12.2023 põhivõlalt 2073,46 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 15,17 eurot; 16.12.2023 – 15.01.2024 põhivõlalt 2231,51 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 16,85 eurot; 16.01.2024 – 15.02.2024 põhivõlalt 2388,37 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 18 eurot; 16.02.2024 – 15.03.2024 põhivõlalt 2546,43 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 17,96 eurot; 16.03.2024 – 15.04.2024 põhivõlalt 2710,27 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 20,43 eurot; 16.04.2024 – 15.05.2024 põhivõlalt 2870,80 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 20,94 eurot; 16.05.2024 – 15.06.2024 põhivõlalt 3034,76 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 22,88 eurot; 16.06.2024 – 15.07.2024 põhivõlalt 3197,77 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 23,33 eurot; 16.07.2024 – 15.08.2024 põhivõlalt 3364,16 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 25,36 eurot; 16.08.2024 – 15.09.2024 põhivõlalt 3529,70 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 26,61 eurot; 16.09.2024 – 15.10.2024 põhivõlalt 3696,51 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 26,97 eurot; 16.10.2024 – 15.11.2024 põhivõlalt 3866,60 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 29,15 eurot; 16.11.2024 – 15.12.2024 põhivõlalt 4035,99 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 29,44 eurot; 16.12.2024 – 15.01.2025 põhivõlalt 4208,59 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 31,77 eurot; 16.01.2025 – 15.02.2025 põhivõlalt 4380,6 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 33,11 eurot; 16.02.2025 – 15.03.2025 põhivõlalt 4553,93 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 31,09 eurot; 8 - 16.03.2025 – 15.04.2025 põhivõlalt 4733,95 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 35,78 eurot; 16.04.2025 – 15.05.2025 põhivõlalt 4909,99 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 35,92 eurot; 16.05.2025 – 15.06.2025 põhivõlalt 5089,08 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 38,47 eurot; 16.06.2025 – 15.07.2025 põhivõlalt 5267,84 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 38,53 eurot; 16.07.2025 – 15.08.2025 põhivõlalt 5449,58 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 41,19 eurot; 16.08.2025 – 15.09.2025 põhivõlalt 5631,10 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 42,56 eurot; 16.09.2025 – 15.10.2025 põhivõlalt 5814,01 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 42,53 eurot; 16.10.2025 – 15.11.2025 põhivõlalt 5999,80 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 45,35 eurot; 16.11.2025 – 15.12.2025 põhivõlalt 6185,54 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 45,25 eurot; 16.12.2025 – 15.01.2026 põhivõlalt 6374,09 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 48,18 eurot; 16.01.2026 – 15.02.2026 põhivõlalt 6562,70 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 49,61 eurot; 16.02.2026 – 15.03.2026 põhivõlalt 6752,75 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 46,1 eurot; 16.03.2026 – 17.03.2026 põhivõlalt 6947,99 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis 3,39 eurot. Seega rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osaliselt. Kohus rahuldab ka hageja taotluse mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 6947,99 eurolt alates
5. märtsist 2026 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 8,9% aastas.
6. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt lepingujärgses viivisemääras (8,9% aastas) alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu jäävad

§ 4034lg 7 teise lause kohaselt rahuldamata ka hagiavalduses esitatud haldustasu nõue.

Samal põhjusel jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõue.

1. Kuivõrd kohus rahuldab hageja ümberarvestatud nõude, on tegemist hagi osalise rahuldamisega. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 11 789,71 eurot (sh tulevikus sissenõutavaks muutuv) ja sissenõutavaks muutunud ja muutuva intressi 1028,08 eurot, ajavahemikul
2. oktoober 2022 –
3. märts 2026 sissenõutavaks muutunud viivise 999,66 eurot. Arvestades hageja nõudeid (haginõudes
4. märtsi 2026 seisu viivisega 16 622,57 eurot) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 13 817,45 eurot, rahuldab kohus hagi ca 83% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 83% kostja kanda ja 17% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). 9
5. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (dtl 92-93), mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 980 eurot ja esindajakuludest 802,72 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 980 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb selles summas kindlaks määrata (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).
6. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Hagejat esindas lepinguline esindaja Sigrid Rahkema tunnitasuga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).
7. Hageja esindaja osutas õigusabi järgmiste toimingutena: - alusdokumentidega tutvumine, analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine, komplekteerimine ning kohtule esitamine (2 h);
8. juuni 2025 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine (1 h);
9. veebruari 2026 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine (45 min);
10. märtsi 2026 istungiks ettevalmistumine (30 min);
11. märtsi 2026 istungil osalemine (10 min);
12. märtsi 2026 menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine (20 min).
13. Kohtu hinnangul oli tsiviilasi keskmisest väiksema keerukuse ja mahukusega, arvestades hageja nõude alust ning et kostja vastuväiteid ja tõendid puudusid. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on seda arvestades põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et täies ulatuses ei ole põhjendatud puuduste kõrvaldamise ja
14. veebruari 2026 menetlusdokumendi koostamise ajakulu, kuna esimese tingis osaliselt puudulik menetlusdokument ja teise esitas hageja omal algatusel. Arvestades esindaja võrdlemisi kõrget tunnitasu, võib oodata temalt ka tõhusamat ajakasutust. Kohus leiab, et hageja põhjendatud esindajakulu on 3 tunni ulatuses, s.o 507 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku 1487 eurot (980 + 507).
15. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1234,21 eurot (83% 1487 eurost). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega

§ 113lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (Ts

MS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 10