← Eesti

2-18-122825/4

Obsah (9)§ 489§ 326§ 663§ 667§ 4891§ 407§ 482§ 171§ 484

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-18-122825 Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2019, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav Kohtuasi N

) § 489¹ lg 5 järgi Riigikohtule määruskaebust esitada. Asjaolud 1

(5)
  1. NJORD Advokaadibüroo OÜ (avaldaja) esitas
  2. oktoobril 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (võlgnik) vastu 2465 euro 13 sendi saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks.
  3. oktoobril 2018 koostas kohus võlgnikule makseettepaneku.
  4. oktoobril 2018 ja
  5. detsembril 2018 saatis kohus võlgnikule teavituse makseettepaneku koostamise kohta e-posti aadressidele XXX ja YYY. Võlgnik kohtule ei vastanud.
  6. novembril 2018 vastas kohtu järelpärimisele võlgniku tööandja M OÜ, et võlgniku kontaktandmed on VVV ja e-post XXX.
  7. Makseettepanek on võlgnikule kätte toimetatud
  8. detsembril 2018 aadressil VVV, kui dokumendid jäeti postkasti kohtule
  9. novembril 2018 teatatud aadressil.
  10. Võlgnik maksekäsu kiirmenetluse avaldusele tähtaegselt vastuväidet ei esitanud. Vaidlustatud kohtumäärus
  11. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna
  12. jaanuari
  13. a määrusega maksekäsu kiirmenetluses tegi kohus maksekäsu, millega kohustas võlgnikku tasuma avaldajale põhinõude 2184 eurot 60 senti, kõrvalnõuded 280 eurot 53 senti ning hüvitama riigilõivu 73 eurot 95 senti ja menetluskulu 20 eurot. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele, sõltumata selle kättetoimetamisest võlgnikule. Maksekäsk on võlgnikule kätte toimetatud
  14. jaanuaril 2019 e-toimiku süsteemi kaudu. Määruskaebus
  15. Võlgnik esitas
  16. jaanuaril 2019 e-posti aadressilt XXX kohtule pretensiooni, mille kohaselt ei ole võlgnikule edastatud ühtegi dokumenti, mistõttu ei ole ta saanud võimalust esitada vastuväidet. Võlgnik palus tühistada maksekäsu määruse ja anda võimalus seaduses ettenähtud õiguste kasutamiseks.
  17. jaanuari
  18. a käiguta jätmise määruses kohustas kohus võlgnikku tasuma määruskaebuselt riigilõiv ja esitama vastavalt

§ 4891 lg 2 põhistatud määruskaebus.

  1. jaanuaril 2019 esitas võlgnik kohtule määruskaebuse, milles palus tühistada maksekäsu tsiviilasjas nr 2-18-122825 ja peatada kaevatava määruse täitmine tagatiseta kuni kohtulahendi jõustumiseni. Võlgnik märkis määruskaebuses, et ta ei ole makseettepanekut kätte saanud, kuna ta elab juba üle aasta aadressil RRR ja tema eposti aadress on CCC. Võlgniku sõnul sai ta asjaolust, et tema vastu on algatatud maksekäsu kiirmenetlus, teada juhuslikult
  2. jaanuaril 2019 e-toimiku kaudu. Võlgnik esitas ka vastuväite, mille kohaselt ei ole võlgnik eraisikuna avaldajalt õigusabiteenust tellinud ega vastavat lepingut sõlminud. Avaldaja nõude aluseks olevatel arvetel on maksjaks N OÜ. Vastus määruskaebusele
  3. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja ei nõustu võlgniku seisukohaga, et ta sai maksekäsu kiirmenetlusest teada juhuslikult alles
  4. jaanuaril 2019 e-toimiku kaudu. Võlgnik kirjutas sotsiaalmeedia vahendusel juba
  5. oktoobril 2018 avaldaja juhatuse liikmele VT-le, et sai kohtult kirja seoses avaldaja nõudega. Arvestades, et makseettepaneku koostas kohus
  6. oktoobril 2018 ning maksekäsu 2

(5)koostas alles
  1. jaanuaril 2019, oli võlgnikul piisavalt aega, et makseettepanekule vastuväide esitada. Võlgnik seda ei teinud. Avaldaja märkis, et isegi, kui leida, et ei ole tõendanud, et võlgnik
  2. oktoobril 2018 makseettepaneku kätte sai, on menetluses tõendatud, et võlgnik sai makseettepaneku kätte hiljemalt
  3. detsembril 2018, mil Omniva töötaja jättis selle

§ 326lg-ga 1 kooskõlas võlgniku postkasti aadressil VVV, Tallinn.

Võlgniku elukoha aadressina VVV, Tallinn kinnitas ka võlgniku tööandja kohtu päringule vastates. Lisaks märkis avaldaja, et võlgnik on juhatuse liige äriühingus, mille asukohaks on VVV, Tallinn (W OÜ, registrikood XXXXXXXX, esmakanne

  1. juuli 2016). Sellest tulenevalt oli võlgnikul igal juhul kohustus tagada VVV, Tallinn postkasti sisuga tutvumine ning posti kättesaamine (Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-100-10, p 16). Menetluse edasine käik
  4. veebruari
  5. a määrusega andis kohtunikuabi määruskaebuse lahendamiseks üle kohtunikule

§ 663lg 6 alusel.

  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle
  2. veebruari
  3. a määrusega rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  4. Kolleegium leiab, et võlgniku määruskaebuse väited ei anna

§ 667

lg 2 järgi alust maakohtu maksekäsu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

  1. Võlgnik vaidlustab maksekäsu põhjusel, et ta sai väidetavalt juhuslikult
  2. jaanuaril 2019 e-toimiku kaudu teada asjaolust, et tema vastu on algatatud maksekäsu kiirmenetlus. 14.

§ 4891

lg 1 ja lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib võlgnik esitada maksekäsu määruse peale määruskaebuse, mis võib mh tugineda asjaolule, et makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet või et võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu.

  1. Seoses makseettepaneku kättetoimetamisega on iseenesest õige võlgniku väide, et maksekäsku ei toimetatud talle kätte allkirja vastu ega elektrooniliselt. Kohtute Infosüsteemist ja toimiku materjalidest nähtub, et võlgnikule ei ole makseettepanekut isiklikult allkirja vastu ega elektrooniliselt kätte toimetatud. Teade makseettepaneku kohta ja makseettepanek saadeti
  2. oktoobril 2018 ja
  3. detsembril 2018 võlgniku teadaolevatele e-postiaadressidele XXX ja YYY ning dokumendid jäeti
  4. detsembril 2018 postkasti võlgniku teadaoleva Tallinnas VVV asuva eluruumi aadressil.
  5. Samas, ei ole võlgnik määruskaebuses siiski põhistanud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et makseettepanekut ei toimetatud võlgnikule kätte võlgniku süüta. Kolleegiumi hinnangul saab

§ 4891

lg 2 p 1 mõista selliselt, et kui võlgnikule jääb makseettepanek õigel ajal kätte toimetamata võlgniku enda tahtliku või hooletu käitumise tõttu, siis ei ole kohtul alust maksekäsku nimetatud alusel tühistada. 3

(5)
  1. Võlgniku rahvastikuregistris märgitud elukohaks on VVV, Tallinn. Sama aadressi on ta andnud ka oma tööandjale. Võlgniku poolt määruskaebuses viidatud aadress RRR, Tallinn oli rahvastikuregistri andmete kohaselt võlgniku elukohaks
  2. jaanuarist 1993 –
  3. juulini
  4. Ringkonnakohtule ei ole usutav ning võlgnik ei ole ka tõendanud, et ta elab tegelikkuses taas juba üle aasta RRR aadressil. Maakohus tõi määruskaebuse lahendamisel õigesti esile, et Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-1818402 on võlgnik
  5. jaanuari
  6. a esitatud menetlusdokumendis märkinud oma elukohaks VVV, Tallinn. Samas menetluses nr 2-18-18402 on ta
  7. jaanuaril 2019 kinnitanud dokumentide kättesaamist e-posti aadressilt XXX, millele on kohus ka praeguses maksekäsu kiirmenetluses saatnud makseettepaneku
  8. oktoobril 2018 ja
  9. detsembril 2018 ning sellelt e-posti aadressilt on võlgnik pärast maksekäsu kättesaamist saatnud
  10. jaanuaril 2019 kohtule pretensiooni.
  11. Võlgniku väited, et ta ei saanud kohtu saadetud e-kirjade sisu lugeda või et tema elukoht on RRR, Tallinn on lisaks ümber lükatud avaldaja esitatud tõendiga selle kohta, et võlgnik võttis pärast
  12. oktoobri
  13. a makseettepaneku saatmist tema eposti aadressidele XXX ja YYY ühendust avaldaja juhatuse liikme VT-ga
  14. oktoobril 2018 sotsiaalmeedia vahendusel seoses kohtult saadud avaldaja nõudega.
  15. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule usutav, et võlgnik ei olnud tema vastu algatatud maksekäsu kiirmenetlusest teadlik enne maksekäsu kättesaamist e-toimiku vahendusel. Tõendatud on, et võlgnik kasutab e-posti aadressi XXX ja võlgnik on samal perioodil toimuvas teises menetluses nr 2-18-18402 avaldanud ise oma elukoha aadressina VVV, Tallinn. Maakohus on õigesti leidnud, et kohtu saadetud teade on jõudnud võlgniku mõjualasse ja võlgnikul oli mõistlik võimalus selle sisuga tutvuda ning esitada tähtaegselt vastuväide makseettepanekule. Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlgnik on jätnud sihilikult makseettepaneku vastu võtmata, et vältida õiguslikke tagajärgi. Makseettepaneku kättesaamise tõttu ei ole täidetud

§ 4891 lg 2 p 1 eeldus maksekäsu tühistamiseks.

Kuna võlgnik ei ole määruskaebuses toonud esile ühtegi temast sõltumatut mõjuvat põhjust makseettepanekule vastamata jätmiseks, ei ole alust tühistada maksekäsku ka

§ 4891lg 2 p 2 alusel.

20.

§ 4891

lg 2 p 3 kohaselt võib võlgniku määruskaebus tugineda ka sellele, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et määruskaebemenetluses tuleb erinevalt maakohtu menetlusest kontrollida ka nõude põhjendatust. Ringkonnakohus peab kontrollima maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude õiguslikku põhjendatust samamoodi nagu seda tehakse hagi kontrollimisel tagaseljaotsuse korral

§ 407lg 1 esimese lause kohaselt (vt Riigikohtu 8.

märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p-d 14.3-14.4).

§ 407

lg 1 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 482

lg 1 p 4 kohaselt peab maksekäsu kiirmenetluse avaldus sisaldama mh nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldust.

  1. Avaldaja nõuab võlgnikult põhinõude 2184 euro 60 sendi, kõrvalnõuete 280 eurot 53 sendi ja viivise (8% aastas) väljamõistmist. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõude aluseks olevate asjaoludena kirjeldanud, et avaldaja osutas võlgnikule õigusabiteenust aastatel 2016 ja
  2. Osutatud teenuse eest esitas 4

(5)avaldaja võlgnikule arve nr 20170418 (maksetähtajaga
  1. mai 2017) ja arve nr 20170514 (maksetähtajaga
  2. juuni 2017) kokku summas 2185 eurot 20 senti, millele lisandub seadusjärgne viivis 8% aastas. Vaatamata korduvatest meeldetuletustele, on võlgnik jätnud nimetatud arved tasumata. Võimalike tõenditena viitas avaldaja eelnimetatud arvetele. Avaldaja kinnitas, et nõue on sissenõutav.
  3. Kolleegiumi arvates nähtuvad maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nõude esitamiseks kõik vajalikud asjaolud ning avalduses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades on nõude rahuldamine võimalik võlaõigusseaduse § 108 lg 1,§ 94 lg 1, § 619 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Seega on kolleegiumi hinnangul maksekäsu kiirmenetluse avalduses avaldaja esitanud nõude, mis on õiguslikult põhjendatud. 23.

§ 171

lg 1 järgi jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud võlgniku kanda. Siiski ei ole praeguses asjas alust võlgnikult avaldaja menetluskulusid välja mõista, sest maakohus on mõistnud võlgnikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise maksimummääras. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus

§ 484

² järgi maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks, sh muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Riigikohus on leidnud, et 20-euro suurune menetluskulude hüvitamise piirang kehtib kogu maksekäsu kiirmenetlusele, sh määruskaebemenetlusele (Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1165-16, p 12.1–12.3). 24. Maksekäsu peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa

§ 489¹ lg 5 järgi Riigikohtule määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Liis Arrak Ande Tänav 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.