Obsah (6)

§ 407§ 162§ 175§ 172§ 468§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-152171 Tsiviilasi Bond

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas
2. aprillil 2024 hagiavalduse P.R-i (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr BL3139380 tuleneva võla 222 eurot 63 senti (põhivõlg 189 eurot 2 senti, intress 16 eurot 72 senti, haldustasu 2 eurot 84 senti ja viivis 14 eurot 5 senti), laenulepingust nr BL3752255 tuleneva võla 902 eurot 58 senti (põhivõlg 726 eurot 87 senti, intress 87 eurot 54 senti, haldustasu 9 eurot 92 senti ja viivis 78 eurot 25 senti) ning laenulepingust nr BL2945169 tuleneva võla 4641 eurot 48 senti (põhivõlg 3901 eurot 29 senti, intress 265 eurot 37 senti, haldustasu 62 eurot 36 senti, sissenõudmiskulud 10 eurot ja lisateenused 195 eurot 86 senti ning viivis 206 eurot 60 senti) ja viivised põhivõlalt lepingus kokkulepitud määras kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr BL3139380 (leping I), mille kohaselt sai kostja laenu 212 eurot intressimääraga 20,03% aastas tagastamata krediidisummalt (krediidi kulukuse määr 32,96%). Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu nr BL3752255 (leping II), mille kohaselt sai kostja laenu 744 eurot intressimääraga 29,39% aastas tagastamata krediidisummalt (krediidi kulukuse määr 45,44%). Hageja ja kostja sõlmisid ka laenulepingu nr BL2945169 (leping III), mille kohaselt sai kostja laenu 4678 eurot intressimääraga 14,16% aastas tagastamata krediidisummalt (krediidi kulukuse määr 25,97%). Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingute sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Kostjal jäid tasumata 17.09.2023, 18.10.2023, 20.11.2023 ja 18.12.2023 maksed, mistõttu ütles hageja lepingud
3. detsembril 2023 üles. Hageja selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel lähtus hageja eelkõige kostja konto väljavõttest. Lepingu I sõlmimisel nähtus pangakonto väljavõttelt, et kostja igakuine sissetulek oli 2583 eurot 89 senti ning regulaarsed kohustused olid 85 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 775 eurot. Samuti nähtus kostja pangakonto väljavõttelt kulutused hasartmängudele 0,1 euro suuruses. Laenutaotleja suhtes oli avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud 1-2 aastat tagasi enne laenutaotluse esitamist. Seega sõlmisid pooled laenulepingu, mille igakuine kuumakse oli 6 eurot 33 senti. Kostjale jäi vaba raha igakuisteks muudeks kulutusteks 1465 eurot 56 senti (2583,8-337-775-6,33). Lepingu II sõlmimisel oli kostja igakuine sissetulek 757 eurot 50 senti ning regulaarsed kohustused olid 645 eurot 33 senti. Seega sõlmisid pooled laenulepingu, mille igakuine kuumakse oli 26 eurot 28 senti. Lepingu III sõlmimisel oli kostja igakuine sissetulek 1269 eurot 74 senti ning regulaarsed kohustused olid 127 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 380 eurot. Samuti ei nähtunud enam kulutusi hasartmängudele. Seega sõlmisid pooled laenulepingu, mille igakuine kuumakse oli 124 eurot 82 senti.
4. Kohus võttis hagi menetlusse
5. mai
6. a määrusega. Kostja sai menetlusse võtmise määruse kätte KÄPO vahendusel
7. mail
8. Kostja hagile ei vastanud. Kohus hoiatas kostjat menetlusse võtmise määruses kirjaliku vastamise kohustusest ja tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

1. Kohus on kontrollinud sõlmitud laenulepingute krediidi kulukuse määra. Sõlmitud laenulepingud ei ole tühised krediidi kulukuse määra tõttu. Kohus on kontrollinud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus rahuldab hagi.
2. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

6. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 830 eurot (riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot (1,5 tundi hinnaga 120 eurot tund, käibemaksuta)).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (630 eurot). Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud

§ 172lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka.

See tähendab, et need kulud kannab

§ 162lg 1 alusel kostja.

Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile 1,5 tundi. Lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Seega on lepingulise esindaja tasu 180 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 830 eurot (630 + 20 + 180, käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 830 eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 7.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 8.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik