← Eesti

2-15-14554/10

Obsah (7)§ 97§ 100§ 101§ 108§ 99§ 102§ 105

Tsiviilasi nr: 2-15-14554 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 29.03.2016, Tallinn Tsiviilas

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

  1. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama.
  2. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (

§ 100lg 1).

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4).

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.

  1. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2015 moodustab see summa 195 eurot.
  2. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. 11. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ning esitatud tõendeid, on jõudnud seisukohale, et käesolevalt ei ole põhjendatud hagejale elatise väljamõistmine alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja on vastuses hagile toonud välja, et ei tööta. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendit selle kohta, et kostja on töövõimetu. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on töövõimeline isik, kellel on kohustus korraldada oma elu selliselt, mis võimaldaks tal täita miinimummääras ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse osas. Samuti ei nähtu rahvastikuregistri andmebaasist, et kostjal oleks teisi lapsi peale hageja. Seega on kohus jõudnud seisukohale, et käesolevalt ei esine neid mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. 3

(8)Tsiviilasi nr: 2-15-14554
  1. Lähtudes eeltoodust tuleb B.O´lt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 30.09.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  2. Hageja palub kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 30.09.
  3. 14.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

  1. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli 2014.aastal 355 eurot, seega oli igakuine miinimumelatise summa 177,5 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 30.09.2014 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 29.09.2015 eest summas 2286,9 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 30.09.2014 kuni 30.09.2014 177,5/30x1=5,9 eurot; ajavahemik 01.10.2014 kuni 31.12.2014 177,5x3=532,5 eurot; ajavahemik 01.01.2015 kuni 31.08.2015 195x8=1560 eurot; ajavahemik 01.09.2015 kuni 29.09.2015 195/30x29=188,5 eurot) hageja kasuks.
  2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebus
  3. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle täies ulatuses tühistada ning saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
  4. Apellant leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 403 lg-t
  5. Apellant ei ole esitanud vastuses hagile kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid, kuna arvas, et kohus määrab kohtuistungi, kus apellandi õigusi kaitseb õigusteadmistega isik. Apellant esitas vastuse hagiavaldusele ise, kuna ei soovinud, et asjas oleks tehtud tagaseljaotsus, samas aga tal ei olnud piisavalt aega endale esindaja leidmiseks, seetõttu vastus hagiavaldusele ei kajastanud reaalset olukorda.
  6. Apellant ei ole selgelt väljendanud nõusolekut, et ta soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Juhul kui kohus luges apellandi vastusest välja, et viimane ei soovi asja arutamist kohtuistungil või kohus on kasutanud talle TsMS §-s 405 lg-s 1 p-s 7 antud võimalust loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, siis oleks ta pidanud sellest pooli teavitama ning andma pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente. Kohus ei ole pooli tähtajast teavitanud, millega on rikkunud TsMS §-t 403 p
  8. Kohus on rikkunud TsMS § 405 lg-t
  9. Kohus teatas kohtuotsuses, et hagiavaldus oli menetletud lihtmenetluses. Kohus ei ole apellanti teavitanud tema õigusest olla ära kuulatud, millega rikkus TsMS § 405 lg-t
  10. Juhul kui kohus teavitanuks apellanti õigusest olla ära kuulatud, siis apellant oleks seda õigust kasutanud, kuna vastustaja esitas hagivalduses ebatõeseid faktiväiteid, nt viis vastustaja esindaja kohut eksimusse sellega, et apellant ei ole vastustajale elatist maksnud 1,5 aastat. Tegelikkuses on apellant elanud vastustajaga koos kuni mai kuuni 2015 ehk kuni apellant ja vastustaja abielu oli lahutatud.
  11. Riigikohus leidis oma otsuse nr 3-2-1-136-13 punktis 11, et kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. 22. Apellant on arvamusel, et ta ei pea maksma elatist tagasiulatuvalt perioodil 30.09.201411.05.2015, kuna sel ajal elas apellant vastustajaga koos ning rahuldas lapse vajadused vahetult. Apellant ostis vastustajale süüa, maksis kinni eluasemekulud ning on igapidi hoolitsenud vastustaja heaolu eest. 4

(8)Tsiviilasi nr: 2-15-14554
  1. Kohus on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna välja selgitanud, kas vastustaja poolt esitatud väited vastavad tõele või mitte. Lihtmenetluses on kohtule antud pädevus tõendite omal algatusel kogumiseks (TsMS § 405 lg 1 p 8). Kohus pole seda õigus kasutanud, mis tõi kaasa vale kohtuotsuse.
  2. Ajal, mil apellant ei elanud vastustajaga koos, maksis ta 02.06.2015 vastustaja esindajale elatisraha summas 275 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab apellant, et menetlusnormide rikkumise tõttu on kohus jõudnud valedele järeldustele, mis tõi kaasa vale kohtuotsuse. Kohus ei pidanud rahuldama elatise väljamõistmise nõuet tagasiulatuvalt perioodi 30.09.2014-11.05.2015 eest ning ülejäänud perioodi eest peab võlgnevuse summa olema väiksem 275 euro võrra.
  3. Apellant lisab, et juhul kui talle oleks antud tähtaeg asjas tähtsust omavate avalduste ja tõendite esitamiseks ning juhul kui kohus teatanuks apellandile tema õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud, siis esitanuks ta avalduse igakuise elatisraha summa vähendamiseks, kuna 20.12.2012 Harju Maakohtu määrusega kuulutati välja apellandi pankrot. Alates aastast 2012 on apellant maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine, mistõttu ei saa ta ülalpidamiskohustust regulaarselt ning täies ulatuses täita. Apellant on seisukohal, et tema pankrot on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Vastus apellatsioonkaebusele
  4. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 08.12.2015 otsus tuleb tühistada osas, millega B.O-lt mõisteti V.I kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 30.09.2014-29.09.2015 eest 2 011,19 eurot ületavas osas ja menetluskulude jaotuse osas. Muus osas tuleb jätta Harju Maakohtu 08.12.2015 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  6. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt maakohus rikkus TsMS § 403 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, ei ole põhjendatud. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 405 eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. TsMS § 405 lg 1 p 7 järgi võib muuhulgas sellise hagi menetlemisel loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist. Seega ei pea kohus lihtmenetluse asja lahendades määrama kohtuistungit. Asja lihtmenetluses läbivaatamise kohta ei ole TsMS § 405 lg 3 esimese lause kohaselt vajalik teha eraldi määrust. Samuti ei pea kohus pooltele eraldi teatama, et asja menetletakse lihtmenetluse korras. Küll peab kohus juhtima poolte tähelepanu lihtmenetluse erisustele, kui ta kavatseb üldistest menetlusreeglitest erisusi teha, st pooled peavad aru saama, mis osas kohus lihtmenetluse tõttu üldistest menetlusreeglitest kõrvale kaldub. Kohus peab tagama poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja nende ärakuulamise (TsMS § 405 lg-d 2 ja 3). Käesolevas asjas on maakohus teinud 05.10.2015 määruse, milles teatas, et menetleb hagi lihtsustatud korras. Samuti on kohus selgitanud (määruse lk 1 pöördel), et vastavalt TsMS § 405 lgle 2 on menetlusosalisel õigus olla hagi lihtsustatud menetlemise korral kohtu poolt ära kuulatud. Seega on kostja väited, et teda õigusest olla ära kuulatud ei teavitatud, 5
(8)Tsiviilasi nr: 2-15-14554 mistõttu ta ei saanud esitada seisukohti, et elas koos hagejaga kuni maini 2015, põhjendamatud.
  1. Kostja väidete kohaselt esitas ta hagiavaldusele vastuse, kuna ei soovinud, et asjas tehakse tagaseljaotsus. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud tal piisavat aega esindaja leidmiseks ja seetõttu ei kajastu vastus hagiavaldusel reaalset olukorda. Kostja 28.10.2015 vastusest hagiavaldusele nähtub, et ta ei saa elatist maksta, kuna ta ei tööta. 25.11.2015 määras kohus, et lõplike seisukohtade ja avalduste esitamise tähtajaks on 01.12.2015 ning teise poole menetluskuludele seisukohtade esitamise tähtaja 04.12.
  2. Seega oli kostjal peale vastuse esitamist rohkem kui kuu aega esindaja leidmiseks ja vastuse täpsustamiseks ning tõendite esitamiseks. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on kostja elukoha aadressiks Tallinn, XXX, sideaadressiks on märgitud XXX. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja aadressiks XXX. Korduvad katsed postitöötaja vahendusel menetlusdokumente XXX, Tallinn üle anda ebaõnnestusid (tlk 17 ja 22). Seetõttu oli 25.11.2015 kirja kostjale kättetoimetamine TsMS § 3141 lg 1 järgi põhjendatud ning kostja väited, et tema ei teadnud kohtu määratud lõplike seisukohtade esitamise tähtaega, on põhjendamatud. 30.

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud sätete eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei saa olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina võib kohus

§ 102

lg 2 teise ja kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, sh vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist nõudev laps. Seega peab vanem hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Maakohus on rahvastikuregistri andmete alusel tuvastanud, et kostjal teisi lapsi peale hageja ei ole. Kostja ei ole väitnud, et töövõimetuse tõttu ei ole ta võimeline töötama. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega tuleb kostjal tasuda hageja ülalpidamiseks elatise miinimumsumma. Käesolevas asjas on hageja esitanud maakohtus peale kostja väidet, et kostja ei saa elatist tasuda kuna ta ei tööta, tõendid selle kohta, et kostja on registreeritud töötamise registris X OÜ alates 01.08.2015 ja C OÜ-s alates 21.10.2015. Ei maakohtus ega ka ringkonnakohtus pole kostja nendes tõendites sisalduvat vaidlustanud. Seega on kostja 28.10.2015 vastuses sisalduvad väited, et ta ei saa elatist maksta, kuna ei tööta, nimetatud tõenditega ümber lükatud. 31.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem 6

(8)Tsiviilasi nr: 2-15-14554 lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on 20.12.2012 kell 14.00 välja kuulutatud kostja pankrot, kuid 07.10.2014 on pankrotimenetlus lõpetatud ja algatatud on kostja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtuinfosüsteemi kohaselt on hageja seadusliku esindaja S.N pankrot välja kuulutatud 19.11.
  1. 26.08.2013 pankrotimenetlus on raugemise tõttu lõpetatud pärast pankroti väljakuulutamist ja võlgadest vabastamise menetlus on algatatud. Kuna mõlema vanema suhtes on algatatud võlgadest vabastamise menetlus, siis vanemate varalisi võimalusi hinnates ei ole vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldumine lapsele elatise maksmisel võimalik.
  2. TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool tõendama kohtumenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja väidete kohaselt ei ole tagasiulatuvalt hagi esitamisest elatise nõudmine põhjendatud, kuna 2015 maikuuni elas ta koos hagejaga ja kandis tema kulusid. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud. Hagejate vanemate abielu lahutamine 2015 maikuus seda asjaolu veenvalt ei tõenda.
  3. Käesolevas asjas on kostja esitanud apellatsioonkaebuses väite, et ta on 2015.a tasunud hageja ülalpidamiseks 275 eurot. Hageja esitas oma väite tõendamiseks kontoväljavõtte, millest nähtub hagejale elatise tasumine 02.06.
  4. Vastuses apellatsioonkaebusele võttis hageja selle väite omaks. Seega tuleb asja lahendamisel elatise tasumisega summas 275 eurot arvestada, kuigi kostja esitas selle väite ja tõendi alles apellatsioonimenetluses. Kuna maakohus mõistis perioodi 30.09.2014-29.09.2015 eest hagejale kostjalt välja elatise summas 2 286, 9 eurot, tuleb nimetatud summat 275 euro võrra vähendada.
  5. Maakohus jaotas poolte menetluskulud, jättes kõik menetluskulud kostja kanda. Seetõttu, et kostja tasus hagejale 2015 elatist 275 eurot, kuid hageja hagi esitamisel, seda asjaolu esile ei toonud, tuleb hagi rahuldada osaliselt. Vastavalt tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Hageja menetluskulud maakohtus tuleb 95% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kuna pooled maakohtu menetluses menetluskulude nimekirju ei esitanud ja menetluskulude kandmine ei nähtu ka muudest toimikusse lisatud dokumentidest, tuleb menetluskulud jätta rahaliselt kindlaks määramata.
  6. Hageja ja kostja esitasid apellatsioonimenetluse tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõend S.N kontoväljavõtte kohta, millest nähtub kostja poolt elatise tasumine 2016.a ja kostja esitatud tõend hagejale 275 euro elatise tasumise kohta 02.06.2015 on põhjendatud ja tuleb võtta asja materjalide juurde. Menetluskulude jaotus
  7. TsMS § 171 lg 2 kohaselt kohus võib jätta apellatsioonkaebuse menetluskulud täielikult või osaliselt selle apellandi kanda, kelle kasuks otsus tehakse, kui viimane võidab uue esitatud asjaolu põhjal, millele ta oleks võinud tugineda juba maakohtus. Käesoleval juhul on apellatsioonkaebus põhjendatud vaid osas, et tagasiulatuv elatis on mõistetud kostjalt hageja kasuks välja 275 eurot suuremas ulatuses. Selle väite ja tõendi selle väite kohta esitas kostja alles apellatsioonimenetluses. Seega tuleb menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis toimub menetluskulude rahaline kindlaksmääramine TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras. 7
(8)Tsiviilasi nr: 2-15-14554 /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.