Obsah (10)

§ 158§ 168§ 90§ 56§ 2§ 55§ 109§ 118§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-24-2400 Otsuse kuupäev 31. juuli 2025 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X.X. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kah

§ 158

lg 3), kuid hüvitamiskaebuse lahendamisel tuleb kohtul siiski püstitada versioon, milline oleks võinud olla alternatiivne lahendus. Erinevalt ajast, mil kaebaja viibis oma palatis, oleks kaebaja haiglast vanglasse liikumisel kohtu hinnangul tõenäoliselt kasutatud mingeid ohjeldusmeetmeid, näiteks käeraudu. Kuid käerauad on vähem tähelepanu äratavad ja väiksema negatiivse kuvandiga kui kasutatud ohjeldusvahend, mis kujutab endast omavahel ketiga ühendatud käe- ja jalaraudu.

1. Kohtu hinnangul ei saa vastustajale ette heita tahtlust ehk õigusvastase tagajärje soovimist. Süü vormiks saab pidada rasket hooletust ehk käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist (võlaõigusseaduse § 104 lg 4). Vastustajale pidi olema arusaadav, et ohjeldusmeetmete kohaldamine tuleb otsustada konkreetse isiku ja juhtumi asjaoludest lähtudes.
2. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajale tuleb määrata rahaline hüvitis, kuid see ei pea olema suur. Kaebaja eraelu puutumatuse riive leidis aset ning eeldatavalt kaasnevad sellise riivega hingelised üleelamised. Lühiajaliselt, haiglast vanglasse liikumise ajal leidis aset ka väärikuse alandamine. Samas mõjutas ohjeldusvahendi kasutamise viis kaebajat võrdlemisi vähe (oluliselt suurem mõju oleks olnud näiteks sellel, kui kaebaja üks käsi oleks käeraudadega kinnitatud voodi külge). Ohjeldusvahendi kasutamine ei põhjustanud olulisi negatiivseid tagajärgi. Käsitletava ajavahemiku kestus on ligikaudu kolm päeva ehk ajavahemik ei olnud pikk. Ohjeldusvahendi kasutamisel tehti sagedasi lühikesi vaheaegu. Vastustaja püüdis kaebaja haiglas viibimise ajal ohjeldusvahendi kasutamisel kaebaja õigusi võimalikult vähe riivata. 11 Kohus peab oluliseks seda, et hüvitise suurus oleks kooskõlas muude Eesti kohtupraktikas määratavate hüvitistega. Näiteks on vanglas toimunud õigusvastaste lahtiriietumisega läbiotsimiste puhul hüvitise keskmiseks määraks kujunenud ligikaudu 150 eurot ühe läbiotsimise kohta (näiteks kohtuasjad 3-22-311, 3-23-51, 3-24-75), kinnipeetava õigusvastase kambrisse lukustamise eest 8 päevaks määrati hüvitiseks kokku 72 eurot (kohtuasi 3-22-2401).
3. Kohus määrab otsuse põhjendusi kogumis arvestades hüvitise suuruseks 300 eurot. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt.
4. Kaebaja taotles kaebuses hüvitise kandmist kolmandale isikule ja arvele. Tegemist on taotlusega määrata otsuse täitmise tingimused (

§ 168lg 1).

Kohus ei pea õigeks määrata käesoleva otsusega lõplikult kindlaks otsuse täitmise viis. Otsuse jõustumise aeg ei ole teada ning kaebaja tahe võib muutuda. Kaebajal on õigus otsustada selle üle, kellele ja millisele kontole ta hüvitise tasumist soovib, kui vastustajale täitmiseks kohustusliku korraldusega (näiteks kohtutäituri otsusega) ei ole määratud teisiti. Kaebajal tuleb pärast otsuse jõustumist viivitamata teatada vastustajale, kellele ja millisele kontole ta hüvitise tasumist soovib. Menetluskulud, muud taotlused. Selgitused 27. Kohus lahendas 12.06.2025.a määrusega asjas selle seisuga esitatud taotlused. Kaebaja esitas pärast selle määruse tegemist uusi avaldusi. Kaebaja 11.07.2025.a esialgse õiguskaitse taotlus lahendati Tartu Halduskohtu 14.07.2025.a määrusega. Kohus lahendab muud kaebaja avaldused järgmiselt. 27.1. Kaebaja esitas vastuväited kohtu tegevusele (

§ 90lg 1).

Kaebaja ei ole rahul sellega, et kohus ei võtnud asja juurde kohtulahendit Jeret vs Eesti, selle kohta tehtud määruse resolutsiooni sõnastusega ja asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus jätab kaebaja vastuväited rahuldamata. Kohtu hinnangul on 12.06.2025.a määrus üheselt arusaadav. Määruse punktis 12 on öeldud, et kaebaja taotles esiteks lahendi Jeret vs Eesti asja juurde võtmist ja teiseks kaebaja haiglasse väljaviimist puudutavate materjalide väljanõudmist vastustajalt. Määruse resolutsiooni punktis 6 on öeldud, et kohus rahuldab taotluse osaliselt ning vastustajal tuleb esitada kohtule kaebaja taotlused põhjendada ohjeldusmeetmete kasutamist 14-17.06.2024 toimunud väljaviimisel ning vastustaja vastused neile (või kinnitus, et selliseid taotlusi ei ole esitatud), 19.08.2024.a otsus nr 6-16/24/99-7 tervikuna ning dokumendid, millele vastustaja viitas selle otsuse punktis 2.8. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et resolutsiooni punkti 6 sõnastus takistab kaebajal selle vaidlustamist. Kohtu otsustused tõendite kogumisel ei ole eraldi vaidlustatavad. Kaebajal on võimalus tugineda apellatsioonkaebuses sellele, kui mõni tema taotletud tõend jäi kogumata või asja juurde võtmata ning kaebaja hinnangul mõjutas see otsust kaebaja kahjuks. Kohus selgitab veelkord, et kohtupraktikale (s.h lahendile Jeret vs Eesti) tuginemiseks ei ole vaja võtta neid lahendeid tõenditena asja juurde. See ei ole ka võimalik - kui vastavast kohtulahendist ei nähtu kohtuasjas tõendamisele kuuluvad faktilised asjaolud, siis ei ole tegemist tõendiga

§ 56lg 1 tähenduses.

Kohus jääb selle juurde, et kohane vorm asja lahendamiseks oli kirjalik menetlus. Kohus ei korda 12.06.2025.a määruse punktis 14 toodud põhjendusi. 12 27.2. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse pikendada menetlustähtaegu (lükata asja lahendamine edasi), kuni on lahendatud küsimus lahendi Jeret vs Eesti asja juurde võtmisest ja asja läbivaatamise vormist. See, kui kaebaja ei nõustu asja läbivaatamise vormiga või kohtu otsustustega tõendite kogumisel, ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus selgitas eespool, et kaebajal on apellatsioonkaebuses võimalik välja tuua oma etteheited kohtu tegevusele menetluse korraldamisel ja juhtimisel. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse selgitada talle, millised Riigikohtu lahendid käsitlevad Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega arvestamist halduskohtus.

§ 2

lg 5 alusel tuleb kohtul tagada, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus või tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. See ei tähenda, et kohtu kohustus on kohtupraktika väljaotsimine kaebaja ülesandel. Kaebaja esitatud seisukohad ja tõendid on praeguses asjas olnud kohased ja piisavad ning kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja oleks taotluse esitamise seisuga vajanud kohtu täiendavat abi või selgitusi. 27.3. Kohus jätab

§ 55

lg 3 alusel tähelepanuta kaebaja korduvad taotlused riigi õigusabi (esindaja) saamiseks. Tähelepanuta jätmisega kaasneb see, et vastavat otsustust ei kajastata resolutsioonis. 28.

§ 109

lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja.

§ 109

lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (vt ka otsuse punkti 29). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda. 29. Kohus vabastas kaebaja 16.10.2024.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (

§ 118lg 3).

Vastustajale riigilõivu tasumise kohustust panna ei saa (

§ 104lg 10).

Kuivõrd menetlusosalised ei ole riigilõivu tasunud ja neil ei ole riigilõivu tasumise kohustust, siis ei saa riigilõivu käsitleda asjas menetluskuluna ning puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuse resolutsioonis. 30.

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 13