← Eesti

2-26-101293/10

Obsah (8)§ 661§ 466§ 430§ 428§ 173§ 168§ 164§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-26-101293 (menetlus nr 2) Määruse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2026, Pärnu Tsiviilasi I.Z ja S.T hagi K.G vastu elatise välj

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale määruskaebust esitada. Kohtumäärus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg-d 1 ja 3) ASJAOLUD JAKOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1.

Pärnu Maakohtu menetluses on I.Z ja S.T (seaduslik esindaja I.X) hagi K.G vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad esitasid 19.01.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks kummalegi lapsele 301,74 eurot kuus. Võlgniku vastuväite tõttu

  1. jaanuaril 2026 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus luges esitatud avalduse puudustega hagiavalduseks, jättis selle käiguta ja määras hagejate esindajale tähtaja põhjendatud nõude esitamiseks hagiavalduse vormis. I.X esitas hagejate nimel 16.01.2026 Pärnu Maakohtule põhjendatud hagiavalduse K.G-lt elatise väljamõistmiseks kummagi hageja kasuks 301,74 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
  2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja küsis kostjalt vastuse. Kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud. Vastuväites makseettepanekule oli kostja aga kohtule teatanud, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas, sest ta on töövõimetuspensionil ja keskmise liikumispuudega. Seetõttu kohus määras asjas eelistungi.
  3. 06.04.2026 korraldaval kohtuistungil ilmnes, et kostjal on hagejate emaga kokku kolm last. Vanemate lahkumineku järel jäi pere vanim laps, kes sai xxxxxx 18-aastaseks, isa juurde, vanim laps ei õpi ega tööta, on registreeritud töötu. Kaks last (hagejad) elavad koos emaga, kuid noorim laps, poeg S.T viibi aasta keskmisena umbes 10 päeva kuus koos isaga ja sel ajal isa peab teda vahetult ülal. Lastetoetused ja lasterikka pere toetus laekuvad hagejate seadusliku esindaja pangakontole, isa juures elavale täisealisele lapsele kannab ema toetused edasi, toetab last ka riiete jm ostmisel. Kostja sissetulekuks on töövõimetoetus 383 eurot kuus + puudetoetus 42 eurot, kostja on ka oma ema hooldaja ja talle makstakse hooldajatasu 50 eurot kuus (bruto), kostja ettevõtluskontole laekub sellest netosummana u 40 eurot kuus.
  4. Vanemad jõudsid eelistungil hagejatele makstava ülalpidamise suuruses ja tasumise korras kokkuleppele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg 4 alusel kohus koostas poolte kokkulepitud tingimustega kirjaliku kompromisslepingu, mille pooled paberil allkirjastasid. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kohtumäärusega kinnitamise ja menetluse lõpetamises tagajärgi, pooled jäid kokkuleppe juurde ja palusid kohtul selle kinnitada. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest. 5.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

  1. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab alates
  2. maist 2026 I.Z-ile 100 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 36% PKS § 101 lg-te 3 – 5 alusel arvutatud miinimumelatisest, ning S.T-le 50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 55% PKS § 101 lg-te 3 – 6 alusel arvutatud miinimumelatisest, võttes S.T isa juures viibimise aega 10 päeva kuus. Elatise kuumakse muutub koos miinimumelatisega iga aasta
  3. aprillist. Elatise summa kokkuleppimisel on arvesse võetud, et I.Z isa juures ei viibi. Kokkuleppe sõlmimise ajal makstakse I.Z-ile lapsetoetust 80 eurot kuus ja S.T-le 100 eurot kuus, pere kolmele lapsele makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot kuus, S.T-le makstava lapsetoetuse suurus muutub ja lasterikka pere toetuse maksmine lõpetatakse pere vanima lapse Marleeni 02.09.2026 19-aastaseks 2

(3)Tsiviilasi nr 2-26-101293
(2)saamise järel. Kokku on lepitud ka elatise kuumaksete tasumise kord ja tähtaeg. 7. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisti kokku ei leppinud. Samuti näeb

§ 164

lg 1 ette, et alaealise ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavaid kulusid tekkinud ei ole, seega puudub vajadus

§ 174lg 1 kohaselt kulude suuruse kindlaksmääramiseks.

9.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 466lg-te 1 ja 3 kohaselt jõustub täitedokumendiks olev määrus selle pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.