KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2026, Tallinnas Haldusasja number 3-25-2626 Haldusasi Q.F kaebus Sotsiaalkindlustu
§ 4lg-d 1 ja 4).
See hõlmab pädevust tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuste raskusastme määramisel), sest sellest sõltub puude raskusastme tuvastamine (vt RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110, p 24).
- Kaebaja 18.07.2025 taotlus (dtl 51-91) oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme tuvastamiseks. Tulenevalt PISTS § 2³ lg-st 7 kasutab SKA sellisel juhul puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud ekspertarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Samas võib SKA PISTS § 2³ lg 1 kohaselt puude tuvastamiseks kaasata vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.
- Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töövõime hindamine kui ka puude raskusastme tuvastamine lähtuvad taotleja terviseseisundist, on nende menetluste eesmärk erinev ning seetõttu ka rakendatav metoodika erinev (nt TLNRKo 05.05.2022 otsus nr 3-20-1141, p 12, 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 17; RKHKo 20.02.2026 nr 3-22-938 p 19). Seetõttu võib mõnel juhul inimesel töövõime puududa osaliselt või täielikult, kuid puude raskusastet temal ei tuvastata.
- Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ kohaselt antakse töövõime hindamisel eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa (määruse nr 39 § 6 lg 1, § 3 lg 2). 6
(9)3-25-2626 Määrus nr 39 § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet järgmiselt: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
- Sarnaselt hinnatakse tööealisel isikul piirangute esinemist või puudumist puude raskusastme tuvastamisel. Saadud arvväärtusi hinnatakse siiski erinevalt, olenevalt sellest, kas hinnang tuleb anda töövõimele või puude raskusastmele. Töövõime hindamisel võrdub valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (määrus nr 39 § 6 lg 5). Töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse, välja arvatud arvväärtused 0 ja 1 (sama paragrahvi lg 6). Puude raskusastme tuvastamise metoodika tööealisel inimesel tugineb aga määruse nr 18 regulatsioonile. Tööealisel inimesel puude raskusastme tuvastamisel arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määrus nr 18 § 6 lg 7). Keskmise puude raskusastme saab tuvastada, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75 (määruse nr 18 lisa 2 punkt 3). 20.
- Kaebajal esinevate piirangute sisu ja ulatus
- aasta hindamisel olid järgmised: 20.1.
- Liikumise valdkonnas on hinnatud kaebaja võtmetegevuste piiranguid arvvääärtustega 2 (liikumine eri tasapindadel); 1 (ohutu ringiliikumine); 2 (seismine ja istumine). Seega on töötukassa eksperdiarvamuse kohaselt kaebajal liikumise valdkonna kohta arvutatav aritmeetiline keskmine 1,67, mis on keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajalikust madalam. 20.1.
- Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on võtmetegevuste piiranguid hinnatud arvväärtustega 0 (teadvusel püsimine); 0 (tualettruumi toimingud); 0 (söömine ja joomine); 1 (valdkonnaga seotud muud piirangud on hinnatud osaliselt juba liikumise valdkonnas). Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud. 20.
- Eeltoodust nähtub, et SKA on töövõime hindamise ekspertarsti arvamusele tuginedes kaebaja puude raskusastme määramisel vastavalt määruse nr 18 metoodikale leidnud aritmeetilise keskmise, mis ei võimalda kaebajal tuvastada keskmise puude raskusastet.
- SKA vastustest kohtule ja kohtumenetluses kaasatud juhtiva ekspertarsti (dtl 137-138) arvamusest nähtub, et varasemast erinev hinnang kaebaja puude osas tuleneb ka sellest, et varasema (2020.a) otsuse tegemisel arvesse võetud ekspertarsti arvamuse aluseks on olnud tervise infosüsteemi (TIS) 2015.a. sissekanne, kus selgus, et kaebajal kasutuses olnud protees on vana ja natuke väike, hõõrub könti ning proteesi saamisel on suured raskused. SKA juhtiv ekspertarst selgitab, et sel ajahetkel oli abivahendi soetamine teistel alustel kui täna ning seetõttu on ekspertarst 2020 aastal langetanud otsuse inimese kasuks ja tuvastanud keskmise puude raskusastme. Lisaks on kaebajal peale sünnitust (2018.a.) olnud parema jala veenitromboos, mis kindlasti piiras liikumisvõimet.
- Saan eelpooltoodust aru selliselt, et varasema hindamise käigus leidis SKA, et kaebajal esineb keskmine puue, sest kasutuses olnud protees ei võimaldanud kaebajal oluliste 7
(9)3-25-2626 piiranguteta liikuda, lisaks oli kaebajal diagnoositud sünnitusjärgselt süvaveeni tromboos, mille osas uuemates TIS andmetes kanded puuduvad. Keskmise puude raskusastme tuvastamine võimaldas kaebajal saada toetust uue proteesi hankimiseks ja käesolevaks hetkeks on kaebaja saanud uue proteesi, sealjuures on SKA rahuldanud kaebaja taotluse proteesi soetamiseks vajaliku toetuse saamiseks (dtl 104-106 ja 107-109). Kuivõrd puude raskusastme tuvastamine arvestab abivahendite, ravimite ja ravi kasutamist piirangute leevendamiseks, saab neid põhjendusi pidada asjakohaseks ning ühtlasi võimaldavad need aru saada, miks uuel hindamisel SKA kaebajal enam keskmisele puudele vastavat puude raskusastet ei tuvastanud, vaatamata sellele, et kaebajal on 1997.a amputeeritud vasaku jala üks varvas ja parema jala jalalaba ja see ei saa muutuda. Seda on arvestanud ka SKA ekspertarstid, kes on TIS kannetele tuginedes leidnud, et kaebaja liikumise ja käelise tegevuse ning enesehoolduse valdkondades on kaebaja soorituspiirangud küll olemas ent ei ole sellised, et tingiksid keskmise puude raskusastme tuvastamise. Vaimse soorituse valdkondades ekspertarstid piiranguid ei leidnud (vt dtl 92 ja 137-138).
- Märgin kaebajale selgituseks ka seda, et puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et teda peetakse terveks. SKA tuvastab puude raskusastme, kui puudeline seisund küündib vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku lävendini (määrus nr 18 § 6 lg 6 p 1). Sellest lävendist allapoole jäävaid seisundeid, ehk selliseid, kus taotlejal esinevad piirangud on kas kerged või ei esine igapäevaste tegevuste sooritamisel (PISTS § 2 lg 21 p 3) või mida saab kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega, vastustaja ei tuvasta ning selliste seisundite puhul vormistatakse puude raskusastme mittetuvastamise otsus. Abivahendite (antud juhul proteesi ja teatavate ravimite) kasutamise vajadus ei ole iseenesest puude raskusastme tuvastamise aluseks. Abivahendi eesmärk on parandada inimese funktsioneerimisvõimet, kompenseerida funktsioonihäiret ja saavutada või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisev toimetulek (sotsiaalhoolekande seaduse § 48 lg 1). Puude raskusastme tuvastamisel võetakse inimese tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist arvesse ja hinnatakse inimese iseseisvat toimetulekut koos kasutatava abivahendiga.
- Kohtule ei nähtu, et nii töövõime hindamisel kaasatud ekspertarst ega ka kohtumenetluse käigus arvamuse andud SKA ekspertarstid oleks jätnud arvestamata ning analüüsimata kaebaja osas TIS-is kajastud andmed. Otseselt ei väida seda ka kaebaja, kaebusest nähtuvalt on kaebajale üksnes arusaamatu, kuidas SKA on uue hindamise käigus jõudnud teistsugusele järeldusele, kui varasemalt. Otsuse põhjendamispuuduste tõttu on see ka mõistetav. Selgitan kaebajale, et juhul kui mõni TIS kanne on tema meelest eksitav (nt kaebuses viidatud keskmine sammude arv päevas) või kui ka uus protees tekitab kaebajale märkimisväärseid vaevusi ja talle määratud ravimid ei leevenda piisaval määral kaebaja tervisehädasid, siis tuleks kaebajal esmalt pöörduda perearsti või vastava eriarsti poole. Seejärel on tal võimalik esitada uus taotlus puude raskusastme tuvastamiseks, kui visiidi tulemusel on arst kandnud TIS andmetesse sissekande, millest nähtub kaebaja terviseseisundi muutus ja mille põhjal saab SKA uuesti kaebaja puude raskusastet hinnata. 24.
- Viimaks märgin, et 01.09.2025 on jõustunud oluline muudatus riikliku abivahenditeenuse korralduses ning abivahendi soodustuse saamiseks ei pea enam taotlema puuet või vähenenud töövõimet, vaid selle aluseks on arsti või teise pädeva spetsialisti tõend. Seega enam ei ole seadusandlusest tulenevaid takistusi proteesi õigeaegsel välja vahetamisel, millega saab tagada püsivalt liikumistakistuse vältimise. Juhu kui kaebaja majanduslik olukord ei võimalda tal soetada endale vajaminevaid ravimeid või saada taastusravi või füsioteraapiat nagu on märgitud kaebuses, on kaebajal võimalik pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole toetuse saamiseks. 8
(9)3-25-2626 25. Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud 26.
§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kaebaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis 27.
§ 175
lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 9
(9)