) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 2 2-25-712
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Rediem Capital AB esitas 15.01.2025 hagiavalduse V R vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista kostja ja xxx vahel sõlmitud refinantseerimislaenulepingust tulenev põhivõlg 10 470.99 eurot, intress 767.65 eurot, laenuhaldustasu 23.60 eurot, sissenõudekulud 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 4009.12 eurot, põhivõlalt arvestatud viivis 0,0581% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt, riigilõiv 1050 eurot, õigusabikulud 134.20 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks xxx ja kostja vahel 18.11.2022 sõlmitud refinantseerimislaenuleping. Kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, mistõttu ütles xxx lepingu 27.03.2023 üles. 01.09.2024 loovutas xx kostja vastase nõude Rediem Capital AB-le koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Harju Maakohus võttis 17.03.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 17.03.2025 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte
Hageja 25.04.2025 menetlusdokumendi on kostja saanud kätte kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 18.05.2025. 3 2-25-712 Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 14.04.2025 määras kohus hagejale tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks ja nõude ümberarvestuse esitamiseks. 25.04.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et kostja sai laenu 9972.37 eurot ja tagasimakseid ei ole tehtud. Hagi esitamise seisuga 15.01.2025 oli ümberarvestuse kohaselt sissenõutavaks muutunud viivis 2155.51 eurot. Lisaks avaldas hageja, et loobub nõudest kostja vastu põhivõlga 9972.37 eurot, sissenõudmisega seotud kulu 20 eurot, viivist 2155.51 eurot ja põhivõlalt 9972.37 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seaduslikus määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast arvestatud edasiulatuvat viivist ületavas osas. Osaline loobumine
lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud 25.04.2025 menetlusdokumendis osalise loobumine avalduse hagiavalduses märgitud põhisummas 498.62 eurot, intresside 767.65 eurot, laenuhaldustasu 23.60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1853.61 euro nõudes. Kohus võtab hagist osalise loobumise käesoleva tagaseljaotsusega vastu, millega ühtlasi lõpetab antud nõuetes menetluse. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; 4 2-25-712 kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et enne laenulepingu sõlmimist kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimet suure põhjalikkusega. Selleks esitas kostja ise oma krediidivõimet puudutavaid andmeid ja krediidiandja viis läbi ka täiendava andmete kontrolli. Kostja esitatud andmete põhjal töötas ta tähtajatult tööandjate xxx juures, tema regulaarne netosissetulek oli 1600 eurot kuus, finantskohustused 150 eurot kuus, ta elas endale kuuluvas korteris ja tal polnud ülalpeetavaid. Kostjale jäi esitatu põhjal igakuiselt vaba raha 1450 eurot. Laenuandja kontrollis kostja finantsseisundit kostja kontoväljavõttelt, kinnitas kostjal püsiva ja piisava suurusega sissetuleku olemasolu. Kostja kontoväljavõttega tõendatud netopalga ja puhkusetasu laekumine xxxlt oli lepingueelsel kuuel kuul kokku 8154.97 eurot ehk keskmiselt 1359.16 eurot kuus. Kostja tõendatud netotulu oli seega laenukohustuste tasumiseks igati piisav. Kostja konto ei olnud arestitud, neilt ei nähtunud makseid hasartmängukorraldajatele ega inkassofirmadele, mis viidanuks võimalikele täitmata kohustustele või makseraskustele. Krediidiandja kontrollis ka kostja võimalikke maksehäireid, tehes selleks päringu maksehäireregistritesse. Maksehäireregistri päringu vastuse kohaselt ei olnud kostjal maksehäireid. Seega oli kostja usaldusväärne maksejõuline laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Kostjale laenulepingu tagajärjel tekkinud kohustus tasuda kuumakseid – esimene makse 219.65 eurot, järgmised 262.20 eurot kuus - oli mõistliku kahtluseta kostjale jõukohane. Krediidiandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Krediidiandja täitis oma lepingueelset kohustust kohaselt. Hageja ei ole toonud välja, et mis suuruses majapidamiskuludega arvestati, kohtule esitatud asjaoludest näib, et majapidamiskulude suurust kostjalt endalt ei küsitud. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad suures ulatuses kanded oma kontode vahel, kuid ei nähtu, et kostja teist konto väljavõtet oleks küsitud ja analüüsitud. Kohus on seisukohal, et krediidiandja kogutud teave ei võimaldanud teha lepingu sõlmimisel kostja sissetulekute ja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et kostja sai laenu 9972.37 eurot ja tagasimakseid ei ole tehtud. Hagi esitamise seisuga 15.01.2025 oli ümberarvestuse kohaselt sissenõutavaks muutunud viivis 2155.51 eurot. Võttes arvesse, et kostja ei ole lepingu alusel teinud tagasimakseid, on kohtu hinnangul leping VÕS § 416 alusel kehtivalt üles öeldud. Eelnevast tulenevalt on hageja nõude ümberarvestus põhjendatud. 5 2-25-712 Hageja nõuab põhivõlalt 9972.37 eurolt edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis tagaseljaotsuse tegemise seisuga on 2924.65 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - põhivõlg 9972.37 eurot, periood 16.01.2025 - 30.06.2025, viivisemäär 11.15% aastas, summa 505.69 eurot; - põhivõlg 9972.37 eurot, periood 01.07.2025 - 03.10.2025, viivisemäär 10.15% aastas, summa 263.45 eurot; - 2155.51 eurot + 505.69 eurot + 263.45 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 9972.37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2924.65 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot, viivis põhivõlalt 9972.37 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja toob välja, et hagilt on tasutud riigilõiv 1050 eurot. Hagilt hinnaga 13 259.80 eurot kuulub tasumisele riigilõiv 910 eurot. Seega on alternatiivset nõuet arvestades tasutud hagilt riigilõivu 140 euro võrra ettenähtust rohkem. Hageja palub hagilt enam tasutud riigilõivu tagastada kontole, millelt hagi eest täiendav riigilõiv tasuti, s.o OÜ GS Core kontole nr xxx Swedbank. Kohus nõustub, et uue hagihinna järgi oleks pidanud hageja tasuma riigilõivu (1050-910) 140 eurot vähem.
Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus
lg 2 p 2 alusel hagejale pool enamtasutud riigilõivust, so 70 eurot OÜ GS Core arvelduskontole nr xxx Swedbank. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja esialgne hagihind oli 17 511.89 eurot ning pärast hagi osalist loobumist oli hagihinnaks 13 259.80 eurot. Kohus rahuldas tagaseljaotsusega hageja ümberarvestuse järgse nõude. Seega rahuldas kohus hageja esialgsetest nõuetest ligi 75%. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud
Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 427 eurot. Vastavalt
Kohtukulud on riigilõiv (
Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (
Hageja on tasunud riigilõivu 1050 eurot, kuid hagist loobumisel tuli uuelt hagilt hinnaga 13 259.80 eurot tasuda riigilõiv 910 eurot. Riigilõiv 6 2-25-712 910 eurot on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.
lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Juhindudes
lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 80 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 80 eurot on põhjendatud. Kohtu hinnangul on hagi koostamise kulu 134.20 eurot koos käibemaksuga põhjendatud. Põhjendatud on ka kohtunõudega tutvumisele ja 25.04.2025 vastuse koostamise ajakulu 3 tundi. Hageja õigusabikulud on põhjendatud summas (134.20 + 3x80 + km) 427 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (910+427) 1337 eurot, millest kostja kanda jääb 75% ehk 1002.75 eurot.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.