← Eesti

2-26-4/4

Obsah (7)§ 164§ 167§ 76§ 101§ 113§ 145§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Hagihind Menetluse liik Harju Maakohus Ta

§ 164

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

§ 167

lg 1 kohaselt lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 101

lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hagejal õigus nõuda laenusaajalt Laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitmist.

§ 113

lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub kostja vastutama Laenulepingust ja selle kõigi tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest ning lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt Käenduslepingu p-le 1.2 vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 13 000 eurot.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 65

lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama sisuline kokkuleppe on sätestatud ka käenduslepingu punktis 2.1. 3

(4)Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
  1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
  2. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
  3. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu summas 910 eurot ja esindajakulu summas 431,10 eurot (koos käibemaksuga).
  4. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 910 eurot.
  5. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot. Kostjad antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 140 eurot, on mõistlik ega ületa turu keskmist hinda.
  6. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 2 tundi 29 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 347,66 eurot.
  7. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista esindajakulu koos käibemaksuga ning esitanud kinnituse, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et hageja on käibemaksukohustuslane alates 01.09.2009 (käibemaksukohustuslase number XXX). Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, mis on „muu põhjus“, miks hageja ei saa tehtud kulutustelt käibemaksu tagasi arvestada. KMS kohaselt kehtib üldjuhul eeldus, et maksukohustuslasel on õigus käibemaksu tagasi arvestada (KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1) Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele esindajakulu ilma käibemaksuta, s.o summas 347,67 eurot.
  8. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1257,66 eurot, millest riigilõiv 910 eurot ja esindajakulu 347,66 eurot.
  9. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 14. Ts

MS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.