KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Dina Tali Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2026, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-116309 Tsiviilasi Q Takso

§ 444lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

1. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: - Poolte vahel on sõlmitud 13.09.2024 rendileping nr XXX (dtl 24-32); - FIE J. P. sai lepingu alusel 13.09.2024 rendile sõiduauto Škoda Octavia reg nr XXX (dtl 33); - FIE J. P.l tekkis hageja ees võlgnevus, mille tõttu hageja blokeeris auto kasutuse ja andis 06.10.2024 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 45); - J. P. on lepingu p 3.6.
2. alusel võtnud endale kohustuse käendada lepingus tekkivaid kohustusi, vastutuse piirmäär on lepingu p 3.6.2 järgi 6 000 eurot; - Auto leidmisel võttis hageja auto tagasi ja fikseeris 17.10.2024 sõiduauto puudused (dtl 35, pildid dtl 36-44); - Hageja tegi kulutusi auto pukseerimiseks, võtme duplikaadi tegemiseks, auto puhastuseks (dtl 46-47, arve nr SS104-2023 summas 701,82 eurot) ja auto remontimiseks (dtl 48-49, arve nr SS227-2023 summas 852,71 eurot); - Sõidukile on 03.10.2024 ja 07.10.2024 tehtud parkimistrahvid 31 eurot (dtl 50, 51);
3. Hageja on esitanud J. P. vastu nõude käenduslepingu alusel, mis sisaldub 13.09.2024 rendilepingu p-s 3.6.
4. Esitatud nõue saab kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 158 lg 1 alusel.
5. Vastavalt rendilepingu p-dele 1.4 ja 3.2 oli minimaalne rendiperiood 4 nädalat, edasi pikenes leping automaatselt 4 nädala võrra ning lepingu erakorralisel lõpetamisel kohustus rentnik tasuma kõigi kasutamata rendinädalate eest. Rentnik tasus renti vaid esimese nädala eest 150 eurot. Seega on kostja üürivõlgnevus hageja ees 8 nädalat x150 eurot/nädal-150 eurot = 1 050 eurot. Hagejal oli õigus leping üles öelda, kuna rentnik oli ületanud võlalimiiti (p 3.5, p 12.7 ja p 13.4.10). Hageja andis rentnikule täiendava tähtaja võlgnevuse (ühe nädala osas) tasumiseks, mis oli eelduseks sõiduki kasutamise jätkamiseks. Rentnik võlgnevust ei tasunud. 3 Tsiviilasi nr 2-25-116309 Leping tuleb seega lugeda lõppenuks 13.11.
6. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks üürivõlgnevus 1 050 eurot.
7. Rentnik on auto üleandmise aktis fikseerinud auto seisu, st et autol on kivitäkked ja et auto on puhas. Vastavalt lepingu p-le 13.3 fikseeris hageja sõiduki seisundi selle tagasisaamisel ja tuvastas sõiduki erinevuse võrreldes sõiduki üleandmise ajaga. Hageja pidi tegema kulutusi sõiduki puksiirimisele, remondile ja puhastusele. Vastavalt lepingu lisa nr 1 oli rentnikul kohustus tagastada sõiduk puhtana, kanda vajalikke remondikulusid, samuti vastutas rentnik võtmete kaotamise eest. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt kantud kulutused vastavalt arvetele nr SS104-2023 (701,82 eurot) ja nr SS227-2023 (852,71 eurot) kokku 1 554,53 eurot.
8. Seega on hageja põhinõue põhjendatud seega täies ulatuses ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 050 + 1 554,53 = 2 604,53 eurot.
9. Hageja palub välja mõista viivise põhinõudelt. Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue ei ole täies ulatuses põhjendatud. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja üürivõla tasumiseks 06.10.2024 ja kinnitas istungil, et sellega hageja suhtlus pärast lepingu rikkumist kostjaga piirduski. Seega ei ole hageja esitanud kostjale rahalist nõuet enne maksekäsu kiirmenetluse esitamist. Seega arvestab kohus viivist mitte 14.11.2024 (lepingu lõppemisest), vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 25.06.
10. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 0,1% päevas (vastavalt lepingus kokkulepitule) perioodi kohta 25.06.2025 kuni 05.03.2026 (otsuse tegemise aeg) ning alates 06.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
11. Sõidukile on rendisuhte perioodil tehtud 03.10.2024 ja 07.10.2024 tehtud parkimistrahvid 2x31 eurot. Vastavalt lepingu p-le 8.10 tuli rentnikul tasuda leppetrahvi trahvi kolmekordses summas. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista parkimistrahvidega seotud leppetrahv 186 eurot. 13.

§ 163

lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ehk ligikaudu 85% ulatuses, tuleb hageja menetluskulud jätta 85% ulatuses kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Hageja palus menetluskuludena kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 840 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 140 eurot tunnis ning õigusabi osutamiseks kulus 6 tundi. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ning viivise seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et kuigi hageja kulud õigusabile on põhjendatud, tuleb kostja kanda jätta nendest hagi 4 Tsiviilasi nr 2-25-116309 rahuldamise ulatusele vastav osa. Samas ulatuses tuleb kostja kanda jätta riigilõivu tasumisest tulenev kulu. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 455 eurot. Kogumis on hageja menetluskulud 1 295 eurot, millest 86% on 1 113,70 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 113,70 eurot.
2. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 1 113,70 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Tali kohtunik 5