KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-1800 Haldusasi Menetlusosalised X.X k

) § 46 lg 1 ja lg 4 p 1). 11.1. Selgusetu on, millest lähtub SKA pensioni tasumise alguskuupäeva määrates. Sellist regulatsiooni ei tulene

§ 32lg-st 2.

Pensioni maksmise kohustus tekkis märtsis

1. a. 11.
2. Kaebaja esitas avalduse pensioni saamiseks 31.01.2023.

§ 32

lg 2 koostoimes

§ 46

lg 1, lg 4 p 1 ja § 20 lg 2 p 1 selgitab vaid, et isikul on õigus taotleda pensioni, kuid ei piira pensioni ulatust. Seadus ei sätesta kaebajale mingeid piiranguid saada pensioni alates taotluse esitamisest vahemiku 01.04.2019-31.01.2023 eest. Vastustajal tekkis kohustus tasuda kaebajale pensioni alates 31.01.2023, kuid täies ulatuses. 11.

1. Riik ei või kaebaja arvelt säästa või alusetult rikastuda. Kui kaebajale on seadusega pension ette nähtud, siis vastustajal on kohustus see täies ulatuses välja maksta. 11.
2. Lisaks kaebajale on Y.Yl veel üks laps Z.Z, kellele on pensioni makstud. SKA suhtes kehtib uurimispõhimõte (haldusmenetluse seadus (HMS) § 6; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-59- 2

sätte alusel lastele pensioni maksta ja millal. SKA-l on kohustus kohelda ühe isiku lapsi võrdselt. Vastustajal oli võimalus kaebajaga ühendust võtta, et kaebajat teavitada taotluse esitamisest ja määrata pension. Vastustaja ei ole teavitamiskohustust täitnud. 11.5. Vastustaja ei vaidle vastu asjaolule, et temale oli teada, et Y.Yl on kaks last. 11.6.

§ 32lg 2 on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 12, §-ga 11 ja §-ga 13.

Samas olukorras olevatel isikutel peaks olema võrdne võimalus pensionile terves ulatuses, sõltumata sellest, millal isik vastava taotluse esitab. 11.

1. Vastustaja on rikkunud halduskohtumenetluse normi, kui ei esitanud kohtule haldusmenetluse toimikut.
2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 12.1.

§ 46

lg-test 2 ja 4 tulenevalt makstakse isiku vahi alla võtmisel tema ülalpeetavatele riikliku pensioni – ühe ülalpeetava puhul 25 protsenti pensionist ja kahe ülalpeetava puhul 50 protsenti pensionist. Ülalpeetavaks loetakse lg 4 kohaselt

§ 20

lg 2 p-s 1 nimetatud isikuid, kelleks on mh toitja laps, kes on alla 18-aastane ja ka alla 24aastane ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane.

§ 20

lg 6 1 kohaselt tõendatakse isikute õppimist andmetega, mille allikas on Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) või isiku poolt esitatud õppimist tõendava dokumendiga. 12.2. Tulenevalt

§ 31lg-st 1 peab riikliku pensioni taotleja esitama SKA-le avalduse.

Pensioni taotlemise päevaks loetakse päev, millal SKA võtab vastu pensioniavalduse (

§ 31lg 3).

Riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast (

§ 32

lg 2).

-s ettenähtud sotsiaalkaitsele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades

is sätestatud erisusi (

§ 1lg 2).

SÜS § 16 lg 1 sätestab, et õigus hüvitisele tekib seaduses sätestatud hüvitise andmise faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates. SÜS § 16 lg 2 kohaselt tekib seaduses sätestatud juhul õigus hüvitisele taotluse esitamisest või seaduses sätestatud ooteaja möödumisest arvates. Vastavalt SÜS § 24 lg-le 1 esitab isik hüvitise saamiseks hüvitise andjale taotluse, kui seadus ei sätesta hüvitise andmist taotlust esitamata. Lisaks tuleneb SÜS § 23 lg-st 4, et hüvitise andja kontrollib seaduses sätestatud juhul isiku vastavust hüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikut hüvitise õiguse tekkimisest. Hüvitise saamise õigust kontrollitakse seaduses sätestatud andmekoosseisu alusel.

§ 301

näeb ette isikute teavitamise vanaduspensioniõiguse tekkimisest ning andmekoosseisu, mille alusel vastavust kontrollitakse.

ega SÜS ei näe ette isikute teavitamist

§ 46

lg-s 4 sätestatud pensioni saamise õiguse tekkimisest ega anna ka vastavat andmekoosseisu, mille alusel vastavust kontrollida. EHIS-s kajastuvad andmed Eesti õppeasutustes õppimise kohta. Nähtuvalt kaebaja poolt esitatud dokumentidest lõpetas kaebaja Tallinna Õismäe Vene Lütseumi 20.06.2018 ja jätkas õpinguid välisriigis. 12.3. Riiklikku pensioni makstakse pensioni taotlemise päevast (

§ 32lg 2; vt Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2021 lahend nr 3-19-1768).

12.

1. Kaebaja esindaja etteheide uurimispõhimõtte rikkumisest on arusaamatu, kuivõrd esindaja on ise varasemas menetluses 02.07.2019 kinnitanud, et kaebaja isal on üks ülalpeetav, Z.Z ning kaebaja esindaja on tema eest esitanud taotluse pensioni saamiseks. 12.
2. Kaebaja on sündinud 01.11.1999, ta sai täisealiseks 01.11.2017 ehk enne isa vahi alla võtmist, st et aastal 2019 oli kaebajal 1 alaealine laps ning täisealise lapse kohta õppimise andmed puudusid. 3

. Vastavalt

§ 46

lg-le 1, kui kohus mõistab pensionäri süüdi ja karistab teda vangistusega, peatatakse riikliku pensioni maksmine vangistuse kandmise ajaks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui isikul on

§ 20

lg 2 ps 1 loetletud ülalpeetavaid, siis makstakse neile riiklikku pensioni järgmises suuruses: 1) ühe ülalpeetava puhul 25 protsenti pensionist: 2) kahe ülalpeetava puhul 50 protsenti pensionist; [….]. Vastavalt

§ 20

lg 2 p-le 1 on sellisteks ülalpeetavateks alaealine laps (alla 18aasta) ning alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane. 16. Vaidlust ei ole poolte vahel järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja on Y.Y tütar; 2) alates 01.04.2019 peatati Y.Yle vanaduspensioni maksmine, kuivõrd isik viibis vahi all; 3) kaebaja esitas riikliku pensioni maksmiseks avalduse 31.01.2023; 4) kaebaja vennale maksti riiklikku pensioni

§ 46

lg 4 punkti 1 alusel alates 01.04.2019; 5) kaebaja sai täisealiseks enne, kui Y.Yle vanaduspensioni maksmine peatati; 6) kaebaja õpib välisriigis, mille kohta puudub EHIS-s info. 17.

§ 46

lg 4 sätestab üheselt selgelt, et tegemist on riikliku pensioniga, mida makstakse ülalpeetavatele.

§ 31lg-st 1 tuleneb, et riikliku pensioni taotleja esitab pensioniavalduse SKA-le.

Pensioni taotlemise päevaks loetakse päeva, millal SKA võtab vastu pensioniavalduse (

§ 31lg 3).

Käesoleval juhul on kaebaja esitanud pensioniavalduse SKA-le 31.01.2023 (vt kaebuse lisa 3). Järelikult ei olnud vastustajal võimalik maksta kaebajale riiklikku pensioni varasema aja eest, vaid alates pensioniavalduse esitamisest (vt Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2021 otsus nr 3-19-1768, p 53). 18. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet.

§-s 301 on sätestatud vanaduspensioni õigusest teavitamine. Käesoleval juhul aga ei ole tegemist vanaduspensioni õigusest teavitamisega, mistõttu

§ 301 ei kohaldu.

Muid erinorme pensioni õigusest teavitamise kohta

ei sisalda. Tulenevalt

§ 1

lg-st 2 kohaldatakse

-s ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) sätteid, arvestades

-s sätestatud erisusi. Vastavalt SÜS § 23 lg-le 4 kontrollib hüvitise andja seaduses sätestatud juhul isiku vastavust hüvitise saamise tingimustele ja teavitab isikut hüvitise õiguse tekkimisest. Kohtu hinnangul on siin silmas peetud olukorda, kus isik on esitanud avalduse hüvitise saamiseks ning seejärel kontrollib taotluse saaja, kas hüvitise saamiseks on eeldused täidetud. Küll aga ei näe

ega SÜS ette võimalust eelnevalt teavitada isikut

§ 46lg 4 tähenduses riikliku pensioni saamise õigusest.

19. Kaebaja hinnangul oleks pidanud vastustaja võtma temaga ühendust, kui määras riikliku pensioni kaebaja vennale. 4

§ 20lg 2 p-s 1 nimetatud ülalpeetava tingimustele.

Nimelt ei kajastu EHIS-s välisriigi kooli andmeid. Vaidlus puudub, et kaebaja esitas välisriigis õppimise kohta tõendi SKA-le viimase selgitustest juhindudes (vt vastustaja 18.09.2023 menetlusdokumendi lisa 2) 27.01.2023 (vt vastustaja 18.09.2023 menetlusdokumendi lisa 3). Seega ka juhul, kui eeldada kaebaja väite õigsust, et vastustajal oli kohustus teavitada kaebajat riikliku pensioni saamises õigusest, siis puudus SKA-l võimalus tuvastada, et kaebajal on pensioni saamise õigus

§ 46lg 4 p 2 tähenduses.

21. Kohus ei nõustu kaebajaga, et

§ 32

lg 2 oleks vastuolus PS §-dega 11, 12 ja 13 ning seetõttu jätab rahuldamata kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks.

1. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul koheldakse tema venda soodsamalt, kui teda.
2. PS § 12 lg-s 1 tagatud üldist võrdsuspõhiõigust riivatakse, kui ebavõrdselt koheldakse sarnases olukorras olevaid isikuid (vt Riigikohtu lahend nr 5-23-6). Võrdsuspõhiõigus eeldab, et võrreldakse isikuid, kes on samas võrreldavas olukorras. Sarnaselt kaebaja vennale, on ka kaebajale makstud riiklikku pensioni

§ 46lg 4 alusel alates taotluse esitamisest.

Seetõttu ei ole koheldud kaebajat erinevalt tema vennast. 24. Kaebaja leiab, et ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ei või kaebaja saada temale kuuluvat pensioni täies mahus ning seetõttu on

§ 32lg 2 vastuolus PS §-ga 11.

Kaebaja leiab, et PS §-st 13 tulenev õigus riigi kaitsele hõlmab ka riigi kohustust tasuda pensioni täies ulatuses. 25. Õigust riigi abile puuduse korral on rikutud, kui riik jätab puudust kannatavale inimesele äraelamiseks minimaalselt vajalikud vahendid tagamata; seadusandjal on avar otsustusruum määrata, mis on „puudus“ ja veelgi avaram otsustusruum määrata, kuidas täpselt peab selle korral olema tagatud „abi“ ehk äraelamiseks minimaalselt vajalikud vahendid (vt Riigikohtu lahend nr 5-20-1). Seadusandja valik on määratleda, millistel tingimustel pensioni makstakse. Sellised selged tingimused on sätestatud

-s ning üheks selliseks tingimuseks on, et pension määratakse pensioni taotlemise päevast (

§ 32lg 2).

Kaebajale on tagatud riigipoolne abi, kuid selleks on sätestatud seaduse tasandil vastavad tingimused, mis kohalduvad võrdselt ühtemoodi kõigile. Kaebajale on pensionit makstud alates 01.01.2023 (vt kaebuse lisa 6), kuivõrd kaebaja esitas taotluse selleks 31.01.2023. PS §-st 13 ega ka §-st 28 ei tulene kaebajale õigust nõuda pensioni maksmist varasema aja eest, kui on taotlus esitatud. Kaebajale on olnud tagatud abi riigi poolt alates hetkest, mil kaebaja on seda taotlenud. Sellest johtuvalt ei ole

§ 32lg 2 vastuolus PS §-dega 11 ja 13.

1. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja on rikkunud halduskohtumenetluse normi, kui ei esitanud kohtule haldusmenetluse toimikut. Nähtuvalt Tallinna Halduskohtu 17.08.2023 määruse resolutsiooni punktist 4 kohustati vastustajat esitama kõik vaidlusega seotud ja asja lahendamiseks vajalikud dokumendid, mida ei ole veel kohtule esitatud. Seega ei kohustanud kohus vastustajat esitama haldusmenetluse toimikut.
2. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus rahuldamata.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja 5