) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
Kuna hageja haginõue on menetlemise ajal kostja poolt rahuldatud, tuleb hageja menetluskulud
Hageja menetluskulud on riigilõiv 350 eurot ja hageja 4 tunni töötasu.
173 lg-ga 1 ja § 442 lg-ga 5 oleks pidanud menetluskulude jaotus olema märgitud 01.09.2015 lahendi resolutsioonis ning lahendi põhjendatud osas märgitu ei oleks tohtinud olla vastuolus lahendi resolutsiooniga. Juhul, kui menetluskulude jaotus jäi resolutsioonis märkimata, oleks pidanud
sätestatud tähtaja jooksul taotlema täiendava lahendi tegemist. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et kohtulahendi põhjendatud osas menetluskulude jaotust tuleb võrdsustada menetluskulude jaotusena kohtulahendi resolutsioonis, tuleks siiski jätta hageja 2
Kostja palub määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 4 kohaselt, kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kohus leiab, et kostja esitatud määruskaebus on põhjendatud, mistõttu maakohus tühistab ise 22.04.2016 määruse, millega kohus määras rahaliselt kindlaks F.M menetluskulud summas 902 eurot ning mõistis need välja EuroPark Estonia OÜ-lt F.M kasuks. 13. Harju Maakohus on 01.09.2015 määruse resolutsioonis märkinud järgmist: „Jätta F.M hagi Osaühing EUROPARK ESTONIA vastu valduse taastamise nõudes läbivaatamata.” Kohus selgitas nimetatud määruse põhjendustes, et kuna hageja haginõue on asja menetlemise ajal kostja poolt rahuldatud, tuleb hageja menetluskulud kooskõlas
lg 5 jätta kostja kanda, kuid menetluskulude jaotust määruse resolutsioonis märkinud ei ole. 14.
lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohtuotsuse resolutsiooni arusaadavuse nõuet on Riigikohus korduvalt rõhutanud (vt Riigikohtu
lg 2 kohaselt, kuid hageja vastavasisulist taotlust ei esitanud, samuti ei ole kohus omaalgatuslikult teinud täiendavat määrust. Seega on hageja minetanud õiguse nõuda menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist ning ühtlasi ka vastaspoolelt välja mõistmist. Määruskaebus 17. Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse ning palub maakohtu määruse tühistada. 18.
lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud kui kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud.
lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesolevas asjas on maakohus määruses määranud, et: „Kuna hageja haginõue on asja menetlemise ajal kostja poolt rahuldatud, kostja on hageja nõude seega alles pärast hagi kohtusse esitamist rahuldanud, tuleb hageja menetluskulud kooskõlas
lg 5 jätta kostja kanda.“ Seega on maakohus menetluskulude jaotuse poolte vahel kindlaks määranud. Menetluse edasine käik
173 lgga 1 ja § 442 lg-ga 5 oleks pidanud menetluskulude jaotus olema märgitud 01.09.2015 lahendi resolutsioonis ning lahendi põhjendatud osas märgitu ei oleks tohtinud olla vastuolus lahendi resolutsiooniga. Juhul, kui menetluskulude jaotus jäi resolutsioonis märkimata, oleks pidanud
sätestatud tähtaja jooksul taotlema täiendava lahendi tegemist. 01.09.2015 määruse põhjendav osa ja resolutsioon on vastuolus.
Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei ole vastuoluline. Eeltoodule tuginedes ei saa menetluskulude jaotus lugeda määratuks, kuna selleks, et seda saaks täita, pidi see olema kohtulahendi resolutsioonis. Seega maakohus ei ole jätnud F.M menetluskulusid kostja kanda. Kuigi kostja ei esitanud 01.09.2015 määrusele määruskaebust, ei nõustunud kostja maakohtu põhjendustega järgmises: 1) esialgse õiguskaitse korras valduse taastamist ei saa vaadelda nõude vabatahtliku täitmisena
§158 lg 5 tähenduses; 2) esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise määrusega ei saa hagi lahendada, mistõttu ei saanud maakohus taotluse lahendamiseks tehtava määrusega ka F.M hagi ka rahuldada; 3) kuna kohus jättis hagi läbi vaatamata
lg 2 p 2 alusel, ei oleks saanud
Kuivõrd vaidlusaluse lahendi resolutsioonis puudus menetluskulude jaotus, mille järgi oleks kostja pidanud F.M menetluskulud täies ulatuses kandma, siis ei olnud kostjal võimalik 01.09.2015 tehtud lahendit ka menetluskulude jaotuse osas vaidlustada (vaidlustada ei saa lahendi õiguslikke põhjendusi, kui resolutsiooni osas vastuväiteid ei ole). 22. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt
Harju Maakohtu 26.05.2016 määrus tuleb tühistada osaliselt, osas, millega määrati menetluskulude jaotus ja määrati nende rahaline suurus, so punktide 4 ja 5 osas. Ülejäänud osas jätta määrus lõppjärelduses muutmata, muutes määruse põhjendusi.
lg 1 ja
Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et kohtulahendi põhjendused asendaksid kohtulahendi resolutsiooni. Seega on õige ka maakohtu järeldus, et tekkinud olukorras puudus maakohtul õiguslik alus hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamiseks. 25. Muuta tuleb vaidlustatud maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi osas, mis puudutab 01.09.2015 määruse võimalikku täiendamist. Maakohus on vaidlustatud määruse punktis 11 leidnud, et hagejal oli õigus esitada taotlus 01.09.2015 määruse täiendamiseks
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult viidanud valele õigusnormile. Täiendava kohtumääruse taotlemise õigus oli hagejal
Siiski ei muuda viide ebaõigele õigusnormile valeks vaidlustatud maakohtu määruse lõppjäreldust, mille kohaselt on hageja minetanud õiguse nõuda menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist. 26. Tsiviilasja materjalide kohaselt said hageja ja tema lepinguline esindaja asjas tehtud lõpplahendi (maakohtu 01.09.2015 määruse) kätte samal kuupäeval, so 01.09.2015 (tlk 134).
lg 2 kohaselt tulnuks täiendava määruse tegemise avaldus esitada määruse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, so hiljemalt 11.09.2015. Hageja ei ole seda teinud. 27.
lg 2 tulenevalt on menetlusosalisel õigus mõjuva põhjuse olemasolul seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamiseks. 28. Isegi kui tõlgendada hageja F.M 31.03.2016 iseseisvat pöördumist maakohtu poole (tlk 135) eelnimetatud avaldusena, ei saaks seda rahuldada, kuna see on esitatud lõpptähtaega ületavalt.
lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Hageja poolt maakohtu poole pöördumise ajaks, so 31.03.2016, oli eelnimetatud kuue kuuline periood möödunud.
lg 2 sätestatud kuue kuuline tähtaeg on lõpptähtaeg ega ole ennistatav (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-44-12 p 7 ja 31-2-4-12 p 32).
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul seaduslik alus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotamiseks ja kindlaks määramiseks. 32.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 33.
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm Ande Tänav 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.