Obsah (9)
§ 3101§ 294§ 63§ 60§ 310§ 180§ 179§ 175§ 313KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.detsember 2024 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-24-5323 (kohtueelses menetluses nr 24760000
§ 3101
lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada Aare Roosikule lähenemiskeeldu G.X (isikukood XXX) suhtes 3 (kolmeks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest järgmistel tingimustel: - keelata Aare Roosikul läheneda G.X-ile lähemale kui 50 meetrit ja tulla tema elukohale aadressil XXX lähemale kui 50 meetrit; - kohustada Aare Roosikut juhuslikul kohtumisel G.X-iga viivitamatult temast eemalduma vähemalt 50 meetri kaugusele ilma G.X-i kõnetamata; - erandina võimaldada Aare Roosikul vajadusel viibida G.X-ile lähemal kui 50 meetrit kohtumajas mõne kohtuasja arutamisega seoses; - keelata Aare Roosikul otsida G.X-iga kontakti vahetult või mistahes sidepidamisvahendite (mh tavakirja, e-kirja, telefoni, sotsiaalmeedia ja muu suhtluskeskkonna) vahendusel. Välja mõista Aare Roosikult menetluskuluna kannatanu lepingulise esindaja tasu ja kulu 1843 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend kolm) eurot G.X kasuks ( XXX). Välja mõista Aare Roosikult menetluskuludena sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot ja kannatanu sõidukulu 13 (kolmteist) eurot 82 senti riigituludesse. Valitud kaitsja tasu 3096 eurot jätta Aare Roosiku enda kanda. Aare Roosikult riigituludesse väljamõistetud menetluskulud (kokku 1243,82 eurot) tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99924700036115 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-24-5323). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kannatanu G.X (e-posti aadress XXX) on taotlenud enda teavitamist Aare Roosiku ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 16.12.2024. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 (viieteist) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.12.2024 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu, kohtumenetluse poolte seisukohad Aare Roosikut süüdistatakse järgnevas. A.Roosik alates 25.04.2022 ehk lahkuminekust ja eraldi elama asumisest otsis järjepidevalt oma xxxxxx xxxxxxx G.X-iga kontakti, jälgides teda ja sekkudes G.X tahte vastaselt äärmusliku intensiivsusega tema eraellu, milliste tegudega tekitas ta G.X hirmutunde ja häiris oluliselt G.X turvatunnet. A.Roosik alates 25.04.2022 kuni 04.05.2024, vaatamata G.X palvetele temaga kontakti mitte otsida, järjepidevalt mitmeid kordi päevas helistas A.Roosiku kasutuses olevatelt telefoninumbritelt XXX, XXX ja XXX G.X kasutuses olevale telefoninumbrile XXX. A.Roosik saatis telefoninumbritelt XXX ja XXX häiriva sisuga sõnumeid G.X kasutuses olevale telefoninumbrile XXX. A.Roosik saatis mobiilisõnumirakenduse Facebook Messenger vahendusel G.X-ile sõnumeid ja tegi videokõnesid, jagas suhtlusvõrgustikus Facebook G.X 2
(33)profiilipilti koos kommentaaridega. A.Roosik käis korduvalt G.X elukohas xxx asuvas xxx talus ja otsis G.X-iga kontakti avalikes kohtades alljärgnevalt: - maikuus 2022 A.Roosik otsis G.X-iga kontakti Võrus Kreutzwaldi 89 asuva K-Rauta parklas, parkides oma sõiduki Volkswagen Tiguan reg.nr XXX XXX kannatanu sõiduki Volkswagen Golf reg.nr XXX XXX taha. A.Roosik läks G.X-iga rääkima ja samal ajal korduvalt avas puldist kannatanu sõiduki lukustatud uksed tema kasutuses olevate varuvõtmetega; - 21.05.2022 A.Roosik otsis G.X-iga kontakti XXX rahvamaja juures toimunud laulu- ja tantsupeo proovi ajal ja andis G.X-ile teada, et soovib teda näha ja koos olla, millepeale kannatanu vastas, et ei soovi A.Roosikuga suhelda; - 22.05.2022 A.Roosik tuli roosid käes G.X elukohta XXX tallu ja andis G.X-ile teada, et soovib teda tagasi; - 19.06.2022 hilisõhtusel ajal A.Roosik tuli G.X elukohta XXX tallu; - 1.07.2022 kell 09.37 saatis A.Roosik enda kasutuses olevalt telefoninumbrilt XXX G.X telefoninumbrile XXX sõnumi sisuga: „Tere hommikust kallis, kas postitan fb meie pildid ja panen jutu ka juurde või räägime omavatel. Palun anna märku kui telef on sees“; - 7.07.2022 A.Roosik jagas suhtlusvõrgustikus Facebook enda kasutajakontolt nimega „Aare Roosik“ G.X fotot koos kommentaaridega: „Tere G.X . Palun helista, see et sina matad meie 9aastat maha siis see ei anna sulle veel õigust mind ära plokkida….Palun vastust“, „G.X, kas räägime läbi fb või omavahel asjad sirgeks ..ootan vastust-kallis G.X…..“; - ajavahemikul 24.04.2022-6.03.2024 saatis A.Roosik enda kasutuses olevalt telefoninumbrilt XXX G.X kasutuses olevale telefoninumbrile XXX vähemalt 145 sõnumit, milles muu hulgas nõudis G.X-ilt A.Roosiku kõnedele ja sõnumitele vastamist, helistamist, vahetuid kohtumisi ja vestlusi, A.Roosiku mobiilisõnumirakenduse Facebook Messenger kontole seatud blokeeringu tühistamist ning lubas G.X üles otsida ja elukohta tulla; - ajavahemikul 28.09.2023-22.02.2024 helistas A.Roosik enda kasutuses olevalt telefoninumbrilt XXX G.X kasutuses olevale telefoninumbrile XXX vähemalt 190 korda; - ajavahemikul 2.05.2022-4.05.2024 tegi A.Roosik mobiilisõnumirakenduse Facebook Messenger vahendusel enda kasutajakontolt nimega „Aare Roosik“ G.X kasutajakontole nimega „G.X“ vähemalt 1130 videokõnet; - ajavahemikul 2.05.2022-4.05.2024 saatis A.Roosik mobiilisõnumirakenduse Facebook Messenger vahendusel enda kasutajakontolt nimega „Aare Roosik“ G.X kasutajakontole nimega „G.X“ vähemalt 1170 sõnumit; - 21.12.2023 peale südaööd A.Roosik tuli G.X elukohta XXX tallu ja koputas uksele kuni G.X A.Roosiku majja lubas. Majas andis A.Roosik G.X-ile teada, et tuli tema juurde, sest tal on vajadused ning nad veedavad jõulud koos isegi G.X seda ei taha; - 8.01.2024 kella 20 paiku A.Roosik tuli G.X elukohta XXX tallu, kus ootas G.X-i seni kuni viimane koju jõudis; - 23.02.2024 umbes kella 21.30 paiku A.Roosik tuli G.X elukohta XXX tallu, koputas uksele ja akendele ning nõudis sisse laskmist; - 24.03.2024 A.Roosik tuli G.X elukohta XXX tallu, koputas uksele ja nõudis sisse laskmist, mille peale G.X helistas Häirekeskusesse; - 4.05.2024 kella 21.38 ja 21.41 ajal ehk kahel korral A.Roosik helistas enda kasutuses olevalt telefoninumbrilt XXX G.X kodusele lauatelefoninumbrile XXX. Kirjeldatud tahtliku käitumisega pani A.Roosik toime ahistava jälitamise, s.o teise isikuga ehk G.X-iga järjepideva ja intensiivse väga erinevatel viisidel kontakti otsimise, tema jälgimise ja muul viisil teise isiku ehk G.X tahte vastaselt tema eraellu sekkumise. Vaatamata nendevahelise püsisuhte lõppemisele avaldas A.Roosik G.X-ile armastust kui ka esitas varalisi nõudeid. Eeltoodu väljus kogumis väga selgelt isegi pikaajalise xxxxxxxx 3
(33)talumiskohustuse piiridest. Kontakti otsimistele vastas G.X A.Roosikule korduvalt, selgelt ja üheselt arusaadavalt oma soovi, et A.Roosik sellise tegevuse lõpetaks. A.Roosiku sellise käitumise tagajärjeks oli G.X turvatunde vähenemine. G.X-il on tekkinud pidev hirm, et ta sattub A.Roosikuga avalikus kohas kokku. A.Roosiku käitumine on G.X tekitanud pideva stressiseisundi ja sellega seotud vajaduse arstiabi, teraapiate ja ravimite järele. Samuti on G.X-il just A.Roosiku sellisest käitumisest tingituna tulnud teha oma igapäevaelus olulisi muudatusi – nii on G.X vahetanud oma elukohas lukud, paigaldanud tallu valvekaamerad, blokeerinud A.Roosiku enda telefonis ja sotsiaalmeedias. A.Roosiku eespool kirjeldatud tahtlike tegude kogum väljus väga selgelt sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisviisi raamidest ning on olnud nii G.X-ile kui ka igale keskmisele inimesele G.X-iga võrdses olukorras väga hirmutav ja igapäevast elu oluliselt häiriv. Antud juhul oli A.Roosiku sellise tahtliku käitumise nii eesmärk kui ka tagajärg teise isiku ehk G.X hirmutamine ja muul viisil oluliselt häirimine. A.Roosik pani kirjeldatud käitumisega toime ahistava jälitamise s.o KarS § 157³ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.Roosikut süüdistatakse ka järgnevas. A.Roosik 13.01.2024 umbes kella 13-15 vahelisel ajal tungis lukustamata ukse avamise teel ebaseaduslikult valdaja G.X tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ehk XXX talu elumajja põhjendusega, et tema tuli sauna. Seejärel jättis A.Roosik ebaseaduslikult täitmata ka valdaja G.X korduvad nõuded lahkuda tema eluruumidest. A.Roosik oli nende omavahelise suhte lõppemise tõttu juba 2022.aasta aprilli lõpus ehk rohkem kui poolteist aastat varem sellest elukohast lahkunud. See elukoht polnud enam väga selgelt A.Roosiku kodu ja tema suhted G.X-iga olid muutunud vaenulikuks. A.Roosikul polnud vähimatki mõistlikku põhjust arvata, et I.R lubab temal ilma kutsumata ja nõusolekuta G.X elukohta ehk koju siseneda ja seal edasi viibida. Põhiseaduse § 33 kohaselt on kodu puutumatu ja kellegi eluruumi ei tohi tungida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel. Kirjeldatud tahtliku käitumisega pani A.Roosik toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise ja valdaja ehk G.X poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseaduslikult täitmata jätmise s.o KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör jäi kohtuistungil esitatud süüdistuse juurde. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnista. Kaitsja leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud ja süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüdistuse osas Ahistav jälitamine Tõendid (kannatanu ütlused ning A.Roosiku kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused) kogumis tõendavad, et nad olid alates 2014.aasta sügisest kuni 2022.aasta kevadeni elukaaslased ja elasid XXX-i talus. Kooselu lõppes kannatanu algatusel 25.04.2022. Kannatanu ütluste ( II kd tl 52-62) kohaselt sai ta A.Roosikuga tuttavaks 2013.aasta kevadel. Elukaaslased said neist 2014.aasta novembris. Nad elasid XXX kannatanu vanemate sünnikoduks olevas XX talus, mille G.X sai oma endise abikaasa käest tagasi 2016.aastal. 25.04.2022 tegi kannatanu A.Roosikule ettepaneku lahku minna ja A.Roosik läks tagasi oma koju. 4
(33)Süüdistatav A.Roosik keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu prokuröri taotlusel ja
§ 294
p 1 alusel on kohus tõendina vastu võtnud A.Roosiku kohtueelse menetluse käigus 30.07.2024 kahtlustatavana antud ütlused (II kd tl 3-7). Kahtlustatavana antud ütlustes on A.Roosik samuti kinnitanud, et hakkas G.X-iga koos elama 2014.aastal XXX talus ja kooselu lõppes 2022.aasta kevadel G.X algatusel. 25.04.2022 viskas G.X A.Roosiku asjad majast välja. Et süüdistatav ja kannatanu olid elukaaslased ja elasid kuni 2022.aasta aprillini koos XXX talus, on kinnitanud ka tunnistajad S.D (ütlused II kd tl 70-72) ja Y.N (ütlused II kd tl 62 pöördel-65 pöördel) Et tema xxx Aare Roosik elas aastaid koos G.X-iga ja see kooselu lõppes 2022.aastal, kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja A.R (ütlused II kd tl 73-74). Kannatanu ja A.Roosiku kahtlustatavana antud kattuvatest ütlustest tuleneb, et kooselu lõppes kannatanu soovil. Samuti on tunnistajad S.D ja Y.N kinnitanud, et kooselu A.Roosikuga lõppes nende ema G.X soovil. Kannatanu ütluste kohaselt kooselu A.Roosikuga lõppes erinevate põhjuste tõttu. A.Roosik süüdistas kannatanut alusetult, oli armukade ja kontrolliv, keelas kannatanu lastel ja lastelastel kannatanu juurde tulla ja kannatanul oma poega aidata. Ka hakkas A.Roosik kannatanut survestama kodu suhtes ja lasi kannatanu teadmata teha kannatanu kodu hindamisakti. A.Roosik pole kahtlustatavana antud ütluses G.X-iga kooselu lõppemise põhjustest rääkinud, ent lisaks kannatanu ütlustele tuleneb ka muudest tõenditest, et kooselu lõppemise üheks põhjuseks oli A.Roosiku liiga kontrolliv käitumine kannatanu suhtes. Tunnistaja S.D ütluste kohaselt oli A.Roosik G.X suhtes väga kontrolliv. Ka tunnistaja Y.N ütluste kohaselt lõppes G.X ja A.Roosiku kooselu xxx soovil muuhulgas põhjusel, et A.Roosik oli ema suhtes kontrolliv. Tunnistaja V.X-i ütluste (II kd tl 68 pöördel - 69 pöördel) kohaselt muutis süüdistatava ja kannatanu kooselu väljakannatamatuks A.Roosik, kes pidevalt helistas ja kontrollis G.X-i ega tahtnud, et G.X oma lapsi aitab. Tunnistaja M.K ütluste ( II kd tl 66-68 pöördel) kohaselt tahtis G.X kooselust lahti saada. M.K nägi, kui pingeliselt A.Roosik G.X-i piiras ja kontrollis. Lisaks on tunnistajad S.D ja Y.N viidanud A.Roosiku alkoholi tarvitamisele. Ka kannatanu on kinnitanud, et A.Roosik oli kooselu ajal sageli purjus. Samas A.Roosiku alkoholilembust pole kannatanu ise kooselu lõppemise põhjusena sõnaselgelt kinnitanud. Süüdistatava ja kannatanu kooselu lõppemise täpne põhjus pole kohtu arvates käesoleva asja lahendamise seisukohalt ka määrava tähendusega. Ent kannatanu ja tunnistajate ütlused A.Roosiku kontrollivast käitumisest kannatanuga kooselu ajal võimaldab paremini mõista süüdistatava käitumismustrit ka süüdistuses kirjeldatud ajaperioodil. Kannatanu ütluste kohaselt peale lahkuminekut võttis A.Roosik korduvalt temaga ühendust Messengeris ja telefonitsi. G.X ütles ja kirjutas A.Roosikule korduvalt, et ei soovi temaga suhelda. Peale lahkuminekut blokeeris G.X A.Roosiku Messengeris ära. Kannatanu võttis blokeeringu maha, kui A.Roosik hakkas sotsiaalmeediasse postitusi tegema. Telefonikõned olid varahommikust hilisõhtuni. G.X blokeeris ka A.Roosiku telefoni. Kui kannatanu ei vastanud, oli 5-6 kõnet järjest. Lõpuks võttis G.X A.Roosiku kõne vastu, et viimane lõpetaks ja ta rahule jätaks. 2022.aasta kevadel tulid A.Roosiku kõned ja sõnumid kolmelt erinevalt numbrilt. Enamikel kordadel oli A.Roosik helistamise ajal kaine. Purjus olekus tehtud kõne ajal A.Roosik lihtsalt rääkis tund aega kõike mis sülg suhu toob. Et peale kooselu lõppemist jätkas süüdistatav kannatanuga kontakti otsimist, on kinnitanud ka mitmed tunnistajad. Tunnistaja S.D ütluste kohaselt jätkas A.Roosik peale G.X-iga kooselu 5
(33)lõppu viimasega suhtlemist ja manipuleerimist. xxx jutu kohaselt oli A.Roosiku kõnesid ja sõnumeid tuhandetes. S.D on ise korduvalt kuulnud, kui xxx palus A.Roosikul ennast rahule jätte ja mitte ahistada. Kui xxx A.Roosiku Facebookis ära blokeeris, postitas viimane avalikult, et kas hakkame asju avalikult ajama. Selle peale võttis ema blokeeringu maha. Kui xxx kõnet vastu ei võta, on uued helistamised 6-7 korda järjest. Lõpuks xxx võtab vastu kartuses, et muidu tuleb A.Roosik tema elukohta. 2023.aprillis olid nad perega Türgis, kui A.Roosik hakkas xxx helistamistega pommitama ja helistas isegi tunnistaja meheisale. Kui nad reisilt tagasi tulid, ootas A.Roosik autos G.X kinnistul. Tunnistaja Y.N ütluste kohaselt peale kooselu lõppu proovis A.Roosik pealetükkivalt kooselu taastada. Oli tuhandeid kõnesid. Y.N on kuulnud, et xxx telefon pidevalt heliseb ja xxx näitas, et A.Roosik helistab. xxx on näidanud ka A.Roosiku saadetud sõnumeid. Tunnistaja M.K ütluste kohaselt peale kooselu lõppu tahtis A.Roosik G.X-i tagasi. A.Roosik helistas G.X-ile mitmeid kordi päevas ja käis viimast elukohast otsimas. Ka on tunnistaja näinud mõnda A.Roosiku sõnumit. Need oli pealetükkivad. Sõnumite sisuks oli, et et kui sa ei vasta, tulen sinna. Tunnistaja V.X-i ütluste kohaselt peale kooselu lõppemist võttis A.Roosik G.X-iga kontakti – helistas ja saatis sõnumeid, tuli kohale. Tunnistaja on ise näinud, kui G.X telefon lakkamatult heliseb. Ka on kannatanu näidanud kõnelogisid ja sõnumeid, kus A.Roosik avaldab armastust ja tahab G.X-i tagasi. A.Roosik on kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud, et on suhelnud G.X-iga kahtlustuses kirjeldatud viisil, välja arvatud mobiiltelefoni numbritelt xxxxxxxx,xxxxxxxx ja xxxxxxxx , mida A.Roosik kasutanud ei ole. Mingi aeg blokeeris G.X ära A.Roosiku mobiiltelefoni numbri XXX, kuid võttis siis blokeeringu maha. Sotsiaalmeedias Facebook jagas ta ühe korra G.X profiilipilti, kuid selles midagi halba ei näinud, sest ka G.X on jaganud sotsiaalmeedias A.Roosiku fotosid. G.X palvel võttis A.Roosik kannatanu profiilipildi maha. Peamiselt on ta suhelnud G.X-iga Messengeri kaudu. Mõlemad tegid teineteisele videokõnesid ja saatsid sõnumeid. A.Roosiku sõnumite sisuks oli peamiselt tema poolt armastuse avaldamine, sest kunagi saatis selliseid sõnumeid ka G.X. Võimalik, et A.Roosik helistas ka G.X kodusele lauatelefoni numbrile. Süüdistatava ja kannatanu vahelise telefonisuhtluse sagedust tõendab 3.07.2024 asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 28-39), mille kohaselt on vaadeldud kannatanu G.X poolt 3.07.2024 politseile üle antud mobiiltelefoni Samsung Galaxy A03s, milles SIM kaart abonentnumbriga XXX. Vaadeldud on mobiiltelefonis olevaid sõnumeid ja kõnede ajalugu, mis on seotud mobiiltelefoni kontaktide nimekirja salvestatud kontaktiga Aare abonentnumbriga XXX. Nimetatud numbrilt on ajavahemikul 24.04.2022-6.03.2024 G.X numbrile saadetud 145 sõnumit ning G.X on A.Roosikule saatnud 29 sõnumit. A.Roosiku sõnumites on muu hulgas nõutud G.X-ilt A.Roosiku kõnedele ja sõnumitele vastamist, helistamist, vahetuid kohtumisi ja vestlusi, A.Roosiku mobiilisõnumirakenduse Facebook Messenger kontole seatud blokeeringu tühistamist. A.Roosik on lubanud G.X üles otsida ja elukohta tulla. Ajavahemikul 28.09.2023-22.02.2024 on A.Roosiku kasutuses olnud abonentnumbrilt helistatud G.X numbrile kokku 190-l korral ning G.X on A.Roosikule helistanud 25-l korral. Nagu kohus eespool tuvastas, lõppes kannatanu ja süüdistatava kooselu 25.04.2022. Süüdistuses heidetakse A.Roosikule ette kannatanuga kontakti otsimist alates kooselu lõppemisest s.o alates 25.04.2022. Seega jääb süüdistuse ajalistest piiridest välja 3.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollis sisalduv 24.04.2022 sõnum. Süüdistuse ajalistesse piiridesse jäävad sõnumid alates 2.05.2022. Seega ajavahemikul 2.05.2022-6.03.2024 saatis süüdistatav G.X numbrile 144 sõnumit. 6
(33)Ka tõendavad süüdistatava ja kannatanu vahelise suhtluse sagedust ning sõnumite korral ka sisu G.X poolt menetlejale ja prokuratuurile edastatud Facebook Messengeri sõnumite ja mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste väljatrükid G.X suhtlusest A. Roosikuga, e-postile saadetud lauatelefonile helistamiste teavituste väljatrükid ja numbrilt xxx G.X-ile saadetud sõnumi kuvatõmmis (I kd tl 40-116). Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkidest nähtub, et ajavahemikul 2.05.2022-4.05.2024 tegi A.Roosik enda kasutajakontolt nimega „Aare Roosik“ G.X kasutajakontole nimega „G.X“ väga palju videokõnesid ja saatis väga palju sõnumeid. Süüdistuse kohaselt on videokõnesid olnud vähemalt 1130 ja sõnumeid vähemalt 1170. Erinevalt 3.07.2024 vaatlusprotokollist kannatanu telefonis olnud teabe vaatluse kohta puudub sarnane tõend G.X poolt menetlejale ja prokuratuurile edastatud Facebook Messengeri sõnumite ja mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkide kohta, kus oleks kindlaks tehtud neis sisalduvate sõnumite ja videokõnede arv. Kohtu arvestuste kohaselt on sõnumite ja videokõnede arv tõesti süüdistuses toodud suurusjärgus. Ka nendes sõnumites on A.Roosik muu hulgas nõudnud G.X-ilt kõnedele ja sõnumitele vastamist, kokkusaamisi, A.Roosik on lubanud G.X üles otsida ja tema elukohta tulla. Kannatanu esitatud Facebook Messengeri sõnumite ja mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkide hulgas on muuhulgas 1.07.2022 numbrilt +xxxx G.X-ile saadetud sõnum (I kd tl 55) järgmise sisuga: „Tere hommikust kallis, kas postitan fb meie pildid ja panen jutu ka juurde või räägime omavahel. Palun anna märku kui telef on sees.“ Sellele järgneb vastus. „Ma ei luba ühtegi pilti endast postitada.“ Süüdistuse kohaselt 7.07.2022 A.Roosik jagas suhtlusvõrgustikus Facebook enda kasutajakontolt nimega „Aare Roosik“ G.X fotot koos kommentaaridega: „Tere G.X . Palun helista, see et sina matad meie 9aastat maha siis see ei anna sulle veel õigust mind ära plokkida….Palun vastust“, „G.X, kas räägime läbi fb või omavahel asjad sirgeks ..ootan vastust-kallis G.X…..“; Sellise sisuga sõnum (küll kuupäevata) on ka kannatanu esitatud Facebook Messengeri väljatrükkide hulgas (I kd tl 40). Küll sisalduvad kuupäevad sellele lisatud kuvatõmmise väljatrükil (I kd tl 40) järgneva suhtlusega. 7.07.2022 kell 23.55: „Võta kohe oma postitused minu kohta maha! See on küberkiusamine! Sellele järgneb 8.07.2022 kell 00.04 vastus: „Õhtust ja tere öeldakse kõigepealt“. Edasi küsimus: „Miks sa teed seda?“ , millele omakorda järgneb küsimus: „Miks plokid kõik ära kas omavahel ei saa rääkida“. Vastus: „Tegin sellepärast, et jagasid pilte minust. Võta maha!“ Sama suhtlus sisaldub ka 3.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 29). Suhtluse sisust tuleneb, et kannatanu on oma pahameelt piltide jagamise üle avaldanud veel korduvalt edaspidi ja palunud postitused kustutada (8.08.2022 kell 00.12, 00.15, 00.18, 00.22). Facebook Messengeri sõnumite ja mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste väljatrükid kogumis kannatanu ja A.Roosiku ütlustega tõendavad, et peale kooselu lõppemist mingil ajal 2022.aasta suvel võttis kannatanu tarvitusele abinõusid takistamaks süüdistataval temaga suhelda (blokeerides viimase Facebook Messengeris), kuid A.Roosik hakkas avaldama sotsiaalmeedias (Facebookis) kannatanu kohta postitusi sh jagas 7.07.2022 kannatanu pilti. Kannatanu kinnitusel tegi süüdistatav sotsiaalmeediasse tema kohta postitusi. Selline kannatanu väide on kooskõlas ka 7.-8.07.2022 tema ja süüdistava vahel Facebook Messengeris toimunud suhtluse sisuga, milles kannatanu on avaldanud pahameelt enda piltide jagamise üle A.Roosiku poolt. Viimane omakorda on avaldanud pahameelt, miks kannatanu teda ära blokeeris. Et kannatanu A.Roosiku telefonumbri ära blokeeris ja ta jagas kannatanu profiilipilti Facebookis, on tunnistanud ka A.Roosik ise. 1.07.2022 numbrilt +xxx G.X-ile saadetud sõnumi sisu annab alust selle saatjaks samuti pidada A.Roosikut. 7
(33)Kannatanu ütluste kohaselt kasutas A.Roosik temaga suhtluseks 2022.aasta kevadel kolme erinevat telefoninumbrit. Tunnistajate Y.N ja S.D ütluste kohaselt teavad ka nemad, et A.Roosik suhtles emaga erinevatelt numbritelt. Samas kannatanu ega tunnistajad neid numbreid kohtuistungil ei täpsustanud. Kannatanu esitatud Facebook Messengeri sõnumite ja mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkide hulgas on kannatanu poolt 1.07.2022 H.Sle (kannatanu kinnitusel piirkonnapolitseinik) saadetud sõnumi kuvatõmmis (I kd tl 55) järgmise sisuga. „Tere. Aare Roosiku tel numbrid millelt ta on helistanud:xxx, xxx, xxx Ähvardused jätkuvad.“ 3.07.2024 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on A.Roosik kannatanuga suhelnud numbrilt XXX. A.Roosik on kahtlustatavana ülekuulamisel ka ise kinnitanud, et tema mobiiltelefoni number on XXX. Nagu kohus eespool tuvastas, on 1.07.2022 numbrilt +xxx saadetud sõnum, mille sisu viitab A.Roosikule. See sõnum lükkab ümber A.Roosiku väite, et telefoninumbrit xxx ta kannatanuga suhtluseks pole kasutanud. Eeltoodust tuleneb, et A.Roosik on kannatanuga suhtlemiseks kasutanud kahte telefoninumbrit – peamiselt numbrit XXX ja vähemalt ühel korral numbritxxx . Kuigi tunnistajad S.D ja S.D on kinnitanud kannatanu ütlusi, et A.Roosik kasutas kannatanuga suhtlemiseks erinevaid telefonunumbreid, puuduvad muud tõendid kannatanu kohtueelse menetluse käigus avaldatu kohta, et süüdistatav kasutas kannatanuga suhtlemiseks ka telefoninumbreid xxx j< xxxx. Kohus ei loe seda asjaolu tõendatuks. Lauatelefonile helistamiste teavituste väljatrükid (I kd tl 56) tõendavad, et 4.05.2024 kella 21.38 ja 21.41 ajal on helistatud A.Roosiku telefoninumbrilt XXX lauatelefoninumbrile xxx . Süüdistuse kohaselt on tegemist kannatanu telefoninumbriga. Asjaolu valguses, et helistamiste teavitused on olnud kannatanu valduses, on alust arvata, need ongi tulnud kannatanule, kelle abonentnumber see (xxx) on. A.Roosiku kahtlustatavana antud ütlustest tuleneb, et ta tunnistab kannatanule helistamist viimase lauatelefoni numbril. Kannatanu ütluste kohaselt peale lahkuminekut võttis A.Roosik korduvalt temaga ühendust ka vahetult näost näkku. A.Roosiku kohale ilmumised polnud kannatanuga kooskõlastatud. Kannatanu kirjeldas kohtuistungil järgmisi juhtumeid: 2022.aasta mais Võrus K-Rauta poe juures kannatanu parkis auto ära ja siis käis plõks. A.Roosik oli parkinud kannatanu auto taha, tuli autost välja ja tahtis G.X-iga rääkida. G.X ei mäleta, kas nad rääkisid ja mis oli vestluse sisu. 21.05.2022 oli G.X proovis oma kooridega Kuutsil Mõniste rahvamaja juures. S.D-lt sai G.X teada, et A.Roosik tahab temaga rääkida. G.X läks A.Roosiku auto juurde ja ütles, et ei soovi suhelda ja palus A.Roosikul ära minna. A.Roosik ei tulnud võtmete tagasi andmiseks. Pikapeale andis A.Roosik auto- ja majavõtmed siiski tagasi lootuses, et kannatanu leebub. A.Roosik soovis G.X-i tagasi. 22.05.2022 tuli A.Roosik kannatanu koju roosidega. Nad vestlesid hoovis 20-25 minutit. A.Roosik ütles, et tahab kannatanut tagasi, armastab teda väga. A.Roosik läks ära, kui kannatanu sõbrad välja tulid. 19.06.2022 hilisõhtul tuli purjus A.Roosik G.X elukohta. G.X-il oli koridoris A.Roosikuga pikk vaidlus, et viimane ära läheks. 21.12.2023 tuli A.Roosik kannatanu juurde, kui viimane magas. Väitis, et tal on vajadused ja teda ei huvita, kui kannatanu ei taha. Kannatanu läks ära magama ja A.Roosik jäi alla korrusele. 8.01.2024 ootas A.Roosik kannatanut tema kodu juures väljas garaaži juures. Kannatanu palus A.Roosikul ära minna, mida viimane tegi. 23.02.2024 toimetas kannatanu kodus, kui oli uksekell ja koputati. Kannatanut halvas hirm. Ta oli vait, värises kööginurgas ja helistas pojale. A.Roosik käis ümber maja, koputas kõik aknad läbi ja ütles, et tuleb homme tagasi. 24.03.2024 oli kannatanu üksi ja helistas Häirekeskusesse. A.Roosik läks ära ja lubas kooli juurde tulla. 8
(33)A.Roosik on kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud suhtlemist G.X-iga kahtlustuses kirjeldatud viisil, välja arvatud mobiiltelefoni numbritelt xxx, xxx ja xxx . Kahtlustus sisaldas ka 5.05.2024 kannatanu elukohta tulekut ja videovalveadmete juhtmete lõhkumist, ent selles episoodis pole A.Roosikule süüdistust esitatud. Seega pole A.Roosik kahtlustuses märgitud aegadel ja kohtades (osas, mis kattub süüdistuses märgitutega) kannatanuga kokkusaamist eitanud. Täpsemalt on ta andnud ütlusi 21.05.2022 juhtunu kohta. Kuna kahtlustuses (erinevalt süüdistusest) 2022.aasta maikuus Võrus Kreutzwaldi 89 asuva K-Rauta parklas juhtunu osas sisaldus etteheide, et A.Roosik oli varastanud G.X sõiduki Volkswagen Golf reg.nr XXX XXX tagavaravõtme, on A.Roosik selgitanud ka sõidukite soetamisega seonduvat ja kinnitanud, et G.X-il on sõiduk Volkswagen Golf reg.nr XXX XXX ja A.Roosikul endal sõiduk Volkswagen Tiguan reg.nr XXX XXX . A.Roosiku ütluste kohaselt läks ta 21.05.2022 XXX külla G.X-ile tagasi viima tema sõiduki tagavaravõtmeid, mis olid vastastikusel kokkuleppel A.Roosiku käes. Samuti olid A.Roosiku sõiduki võtmed G.X käes. G.X oli tema tulekust teadlik. A.Roosik lahkus peale võtmete tagastamist. Tõendid (kannatanu, tunnistajate Y.N, S.D, V.X-i , M.K ütlused, A.Roosiku kahtlustatavana antud ütlused, Facebook Messengeri sõnumite ja mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste väljatrükid suhtlusest kannatanu ja tema laste vahel, teabesalvestise vaatlusprotokoll ja kannatanu esitatud helisalvestis) tõendavad, et A.Roosik otsis süüdistuses kirjeldatud aegadel ja kohtades kannatanuga ka vahetut kontakti. 2022.aasta maikuus Võrus Kreutzwaldi 89 asuva K-Rauta parklas, parkides oma sõiduki Volkswagen Tiguan reg.nr XXX XXX kannatanu sõiduki Volkswagen Golf reg.nr XXX XXX taha, avas süüdistatav tema kasutuses oleva varuvõtmega puldist kannatanu sõiduki lukustatud uksed ja läks G.X-iga rääkima. Sellise kokkusaamise toimumist on kinnitanud nii kannatanu kui A.Roosik. Viimane on oma ütlustes selgitanud, millist autot tema ja kannatanu kasutasid ning kinnitanud, et kannatanu tagavaravõti oli tema valduses. Kannatanu ütluste kohaselt kuulis ta peale auto parkimist plõksu. Selline hääl on iseloomulik uste puldist avamisele või lukustamisele. 21.05.2022 läks A.Roosik kannatanu juurde XXX külas asuva XXX rahvamaja juurde ning andis G.X-ile teada, et soovib temaga koos olla. Sellise kohtumise toimumist on kinnitanud nii kannatanu kui A.Roosik. Ka on mõlemad kinnitanud, et sel korral toimus võtmete kannatanule tagastamine. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu väites, et ka sel korral A.Roosik avaldas soovi kannatanuga taas koos olla. Selline väide on kooskõlas ka muudest tõenditest (millel kohus peatub põhjalikumalt edaspidi) tuleneva järeldusega, et peale lahkuminekut süüdistatav avaldas kannatanule korduvalt armastust ja soovis temaga koos olla. 22.05.2022 tuli A.Roosik roosidega G.X elukohta XXX tallu ja andis G.X-ile teada, et soovib teda tagasi. A.Roosik ise pole kahtlustatavana antud ütlustes seda episoodi eitanud. Et 22.05.2022 süüdistatav kannatanu elukohas käis, kannatanu temaga väljas tükk aega rääkis ja pärast olid kannatanul roosid, on lisaks kannatanule kinnitanud ka tunnistajad M.K ja V.X . Tunnistaja V.X-i ütluste kohaselt 22.05.2022 oli V.X G.X juures, kui tuli A.Roosik, kellele G.X läks vastu. A.Roosik lahkus 20-30 minuti pärast, kui V.X välja tuli. Tunnistaja M.K ütluste kohaselt 2022.aasta mais oli M.K koos V.X-iga G.X pool, kui sinna tuli A.Roosik. G.X läks välja A.Roosikuga rääkima ja oli seal tükk aega. Peale A.Roosiku lahkumist olid G.X-il roosid. 9
(33)Kohtul puudub alus kahelda kannatanu väites, et ka sel korral soovis süüdistatav teda tagasi. Seda väidet kinnitab ka järgmine tõend. Kohtueelse menetluse käigus on kannatanu esitanud Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükid suhtlusest kannatanu ja tema laste (S.D, Y.N, K) vahel (I kd tl 126-189). Nende hulgas on muuhulgas 22.05.2022 järgmise sisuga sõnumivahetus: Y.N küsib G.X-ilt: „Hei Aare käis kylas v“ ja G.X vastab: „Jah aga M.K ja V.X on siin, läks ära“ Y.N küsib G.X-ilt: „Mis ta rääkis siis Mis ta tahtis“ ja G.X vastab: „Tahab mind tagasi… Roosid ja puha“ (I kd tl 145). 19.06.2022 hilisõhtusel ajal tuli A.Roosik G.X elukohta. Seda tõendavad kannatanu ütlused. Ka A.Roosik pole kahtlustatavana ülekuulamisel eitanud 19.06.2022 kannatanu elukohas käimist. 21.12.2023 peale südaööd tuli A.Roosik tuli G.X elukohta XXX tallu. A.Roosik andis G.X-ile teada, et tuli tema juurde ja nad veedavad jõulud koos isegi kui G.X seda ei taha. A.Roosik ise pole kahtlustatavana antud ütlustes seda episoodi eitanud. Lisaks kannatanu ütlustele tõendab kannatanu ja süüdistatava 21.12.2023 kannatanu elukohas kokkusaamist ja nendevahelise vestluse sisu kannatanu poolt kohtueelse menetluse käigus esitatud helisalvestis (DVD+R, tl 119) nimetusega „21 dets.öösel“ (edaspidi 21.12.2023 helifail)“. Kannatanu poolt tehtud helisalvestise näol on tegemist teabesalvestistega
§ 63lg 1 tähenduses.
Kohtupraktikas on jaatatud eraeluliste vestluste salvestiste tõenditena lubatavust (RKKKo 3-1-1-5-09, p-d 9-11). Helifaili tehnilised andmed ei võimalda teha järeldusi selle tegemise aja kohta. Kannatanu kinnitusel on tegemist 21.12.2023 toimunud vestluse salvestisega. Kohtul puudub alus selles kannatanu väites kahelda. Vestluse sisu põhjal on ilmselgelt arusaadav, et see toimub mingil ajal enne 24.detsembrit, kuna sellest kuupäevast on korduvalt juttu. Nimelt on 24.detsember süüdistatava sünnipäev ja ühtlasi jõululaupäev. 21.12.2023 helifailis (millel sisul kohus peatub põhjalikumalt veel edaspidi) ei ole kuulda juttu otseselt süüdistatava vajadustest nagu on rääkinud kannatanu 21.12.2023 juhtunu kohta antud ütlustes. Süüdistatava vajadustest on juttu ühes teises kannatanu ja süüdistatava vahelises vestluses, mille kohta on kannatanu esitanud helifaili 18.12.2023-2, millel kohus peatub põhjalikumalt veel edaspidi. Viimati nimetatud helifailiga seoses selgitas kannatanu kohtuistungil, et sel korral oli juttu süüdistatava seksuaalsetest vajadustest. Kuna kannatanu ja süüdistatava kohtumisi on olnud palju, on eluliselt usutav, et kannatanu 21.12.2023 öösel toimunud vestlust üksikasjalikult enam ei mäleta ja on mõned asjaolud segi ajanud teisel ajal toimunud vestluse sisuga. 8.01.2024 õhtul A.Roosik tuli G.X elukohta XXX tallu, kus ootas G.X-i seni kuni viimane koju jõudis. A.Roosik ise pole kahtlustatavana antud ütlustes seda episoodi eitanud. Kannatanu ütlusi selles episoodis kinnitavad ka tunnistaja S.D ütlused, mille kohaselt 8.01.2024 ootas A.Roosik autos, kui G.X koju tuli. XXX palus A.Roosikut ära minna, mida viimane ka tegi. 23.02.2024 umbes kella 21.30 paiku tuli A.Roosik G.X elukohta XXX tallu, koputas uksele ja akendele ning nõudis sisse laskmist. Kannatanu on kinnitanud, et 23.02.2023 õhtul süüdistatav tema elukohas käis ja tahtis sisse laskmist. A.Roosik ise pole kahtlustatavana antud ütlustes seda episoodi eitanud. Kannatanu kinnitusel helistas ta seekord pojale. Seda kannatanu väidet kinnitavad ka tunnistaja Y.N ütlused, mille kohaselt ükskord veebruari õhtul xxx talle helistas ja palus abi, kuna A.Roosik käib ümber maja ning kolgib akendele ja ustele. xxx hääl oli hirmunud. Antud episoodile viitab ka kannatanu esitatud tema ja laste vahelise suhtluse Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkide hulgas olev 23.02.2024 10
(33)sõnumivahetus: „Aare on ukse taga“ „Kopsib akendele“ „Kuulsin et lubas homme tagasi tulla“ „Ta võib juba hommikul kl.5-6 tulla“ „Ok, läksin närvi, hakkasin värisema“ „Täielik psühhopaat“ „Ma ei julge praegu saata, vaatab et ikka reageerin ja hakkab uuesti helistama v tuleb siia“ (I kd tl 181-182). 24.03.2024 õhtul tuli A.Roosik G.X elukohta XXX tallu, koputas uksele ja nõudis sisse laskmist, mille peale kannatanu helistas Häirekeskusesse. Ka A.Roosik ise pole kahtlustatavana antud ütlustes seda episoodi eitanud. Asjaolu, et 24.03.2024 A.Roosik tuli kannatanu elukohta, koputas ja nõudis sisse laskmist, mispeale kannatanu helistas Häirekeskusele, kinnitab 31.07.2024 teabesalvestise vaatlusprotokoll (I kd tl 117-118). Selles on vaadeldud telefonikõne helisalvestist (DVD+R I kd tl 119), mis tehti 24.03.2024 kell 19.53 numbrilt XXX (kõne nimega 20240324_195354_XXX.mp3) Häirekeskuse numbrile 112. Kõne kestus 8:12 minutit. Kõnes helistab naisterahvas ja teatab, et xxxxxx xxxxxxxon ukse taga ja kopsib. Teataja üksi kodus, uks lukus. Häirekeskuse töötaja palub teatajal küsida endise elukaaslase käest, et mida ta tahab, mille peale teataja vastab, et ei taha temaga üldse suhtlusesse laskuda. Teataja sõnul on ta endisele elukaaslasele märku andnud, et tal ei ole siia asja ja et ta teataja rahule jätaks. Häirekeskuse töötaja palub teatajal endise elukaaslasega rääkida kinnise ukse tagant. Teataja palub endisel elukaaslasel korduvalt lahkuda ning annab teada, et räägib telefonis politseiga. Teataja annab Häirekeskuse töötajale teada, et endine elukaaslane lubas kooli juurde tulla, teataja töötab koolis. Endine elukaaslane kaine. Teataja annab teada, et endine elukaaslane lahkus. Eeltoodu alusel loeb kohus seega tõendatuks, et A.Roosik otsis alates G.X-iga kooselu lõppemisest s.o alates 25.04.2022 kuni 4.05.2024 kannatanuga kontakti järgmiselt: 2022.aasta maikuus Võrus Kreutzwaldi 89 asuva K-Rauta parklas; 21.05.2022 XXX rahvamaja juures; 22.05.2022, 19.06.2022, 21.12.2023, 8.01.2024, 23.02.2024 ja 24.03.2024 G.X elukohas; saatis ajavahemikul 2.05.2022-06.03.2024 enda telefoninumbrilt XXX G.X telefoninumbrile XXX vähemalt 144 sõnumit; helistas ajavahemikul 28.09.2023-22.02.2024 enda telefoninumbrilt XXX G.X telefoninumbrile XXX vähemalt 190 korda; ajavahemikul 2.05.2022-4.05.2024 tegi A.Roosik mobiilisõnumirakenduse Facebook Messenger vahendusel enda kasutajakontolt G.X kasutajakontole vähemalt 1130 videokõnet ja saatis vähemalt 1170 sõnumit; 4.05.2024 helistas kahel korral enda telefoninumbrilt XXX G.X telefoninumbrile XXX; 1.07.2022 saatis enda kasutuses olevalt telefoninumbrilt XXX G.X telefoninumbrile XXX ühe sõnumi; 7.07.2022 jagas suhtlusvõrgustikus Facebook enda kasutajakontolt G.X fotot koos sooviga, et G.X temaga ühendust võtaks. Süüdistuses on A.Roosikule muuhulgas ette heidetud ka kannatanu jälgimist. Süüdistatava poolt kannatanule saadetud sõnumite hulgas sisaldub arvukalt küsimusi, kus viimane on või mida teeb (nt 23.05.2022 - I kd tl 28, 24.07.2022 – I kd tl 30, 17.08.2022 – I kd tl 30; 24.09.2022 – I kd tl 30, 20.11.2022 – I kd tl 94, 12.12.2022 – I kd tl 99, 22.04.2023 – I kd tl 31, 23.04.2023 – I kd tl 52, 18.12.2023 – I kd tl 111, 1.01.2014 – I kd tl 114). A.Roosik on pidevalt nõudnud G.X-ilt A.Roosiku kõnedele ja sõnumitele vastamist, A.Roosiku Facebook Messenger kontole seatud blokeeringu tühistamist. Korduvalt on A.Roosik on lubanud G.X üles otsida ja elukohta tulla. Kohtu arvates on selline käitumine vaadeldav kannatanu tegevuse jälgimisena. Süüdistatava eesmärgiks oli ilmselgelt omada ülevaadet kannatanu tegevustest. Kohus loeb süüdistatava poolsed kannatanuga kontakti otsimised ja kannatanu jälgimise kannatanu tahte vastasteks. 11
(33)Kannatanu kinnitusel avaldas ta A.Roosikule korduvalt, et ei soovi temaga suhelda – seda nii telefonitsi, Messengeri sõnumites kui näost näkku. A.Roosiku kohale ilmumised polnud kannatanuga kooskõlastatud. A.Roosiku kahtlustatavana antud ütluste kohaselt peale lahkuminekut jätkas G.X temaga episoodilist suhtlemist. Kord G.X ütles, et ei taha suhelda, siis jälle tahtis suhelda. G.X poolne suhtlemine seisnes selles, et ta tahtis kuhugi välja minna ja A.Roosik oli sellega nõus. Suhtlemine on toimunud vastastikku. Kui A.Roosik läks G.X elukohta, oli ta sellest kannatanut ette teavitanud ja kannatanu lubas tulla. G.X on ka ise A.Roosikut enda juurde kutsunud. Kui G.X ütles A.Roosikule, et mine ära, A.Roosik seda ka tegi. Kohtu arvates on tõendatud kannatanu väide, et kannatanu on süüdistatavale korduvalt avaldanud soovimatust temaga suhelda ja koos olla. Kohtu hinnangul on A.Roosik kahtlustatavana ülekuulamisel ka ise tunnistanud, et kannatanu talle vähemalt aeg-ajalt avaldas, et ei soovi A.Roosikuga suhelda. Et kannatanu on A.Roosikule avaldanud soovimatust temaga suhelda, on kinnitanud tunnistajad S.D ja Y.N. Tunnistaja S.D ütluste kohaselt on ta ise korduvalt kuulnud, kui ema palus A.Roosikul ennast rahule jätte ja mitte ahistada. Tunnistaja Y.N ütluste kohaselt ühe korra kindlasti kuulnud xxx telefonikõnes A.Roosikule ütlemas, et ära helista ja jäta rahule. Korduvalt on xxx A.Roosikule ka vahetult öelnud, et ära enam tule, jäta mind rahule. 28. või 20.09.2022 ütles Y.N lisaks xxx ka ise A.Roosikule, et ära enam tule. Tunnistaja M.K ütluste kohaselt on ka tema kuulnud G.X-i A.Roosikule ütlemas, et jäta mind rahule. Tunnistaja V.X-i ütluste kohaselt on ta sama kuulnud kannatanu helisalvestatud sõnumitest. Et kannatanu on süüdistuses kirjeldatud perioodil avaldanud A.Roosikule soovimatust suhelda ja temaga koos olla, tõendavad mitmed kannatanu esitatud Facebook Messengeri sõnumite ja mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkidelt nähtuvad kannatanu sõnumid: 4.06.2022: „Kedagi pole siin, ära tule.“ (I kd tl 62). 5.06.2022: vastuseks Aare küsimustele ja peale käimisele, kas G.X juures sauna saab, vastab G.X: „Ei saa“ „Hilja juba“ „Mine spasse“ „Kas nii hakkadki mind terroriseerima?“ „Ära tule“ „Ma ei taha sind siia“. (I kd tl 63). 14.06.2022: „Palun lõpeta mu pildi kommenteerimine, blokin su muidu ära“ (I kd tl 65). 10.07.2022: Vastuseks Aare sõnumile, kus ta palub G.X-il broneerida neile majutuspiletid Peipsi äärde vastab G.X: „Ou-ou, pea hoogu!“ (I kd tl 68). 27.07.2022: Vastuseks Aare sõnumile: „Me armastame teine-teiist“ vastab G.X: „Ära räägi minu eest“ „Mis tagamõttega sa nii jõuliselt peale pressid? Ütlen veelkord, USALDUST EI OLE! Kahju, et sa minu tunnetega arvestada ei suuda, minu jutt sulle kohale ei juua.“ (I kd tl 72). 15.09.2022: Vastuseks Aare sõnumile: „Ok, ära vasta aga hakkan kohe sõitma!“ vastab G.X: „Eks ma siis pean kodust ära minema“ (I kd tl 79). 9.10.2022: Vastuseks Aare küsimusele, millal näeme, vastab G.X: „Ei tea Ei pea nägema“ (I kd tl 83). 11.10.2022: „Midagi ma ei valeta. Ei näe. Lõpeta ahistamine!“ (I kd tl 84). 14.10.2022: „Ma olen tööl, saa aru ja ära pommita pidevalt.“ (I kd tl 85). 26.10.2022: „Jäta järele! Kui sa ahistamist ei lõpeta, blokin su ära.“ (I kd tl 87). 9.11.2022: „Jäta järele!“ (I kd tl 90). 19.11.2022: Vastuseks Aare sõnumile: „Äkki kohtuks õhtul?“ vastab G.X: „Ma juba ütlesin ei. Palun saa aru.“ ning samal kuupäeval Aare poolt hiljem saadetud sõnumitele vastab G.X: „Palun ära käi pinda ja saa aru kui mul on kiire“. (I kd tl 93). 23.04.2023: „Mõtle mida tahad“, „Lõpeta kontrollimine, nõme oled“, „Jäta järele“, „Lase mul rahus olla“ (I kd tl 53). 12
(33)24.02.2024: „Palun jäta mind rahule! Sul ei ole siia asja.“ (I kd tl 44). Sama sõnum sisaldub ka 3.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 32). Sõnumi enda juures on küll kuupäev (laupäev, 24.veebruar), kuid puudub aastaarv. 2024.aastal langes 24.veebruar laupäevale. 3.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollis sisaldub ka järgmine G.X poolt A. Roosikule 10.07.2022 saadetud sõnum vastuseks viimase soovile kokku saada: „Stopp, olen A pool ja joon šampust. Täna ei sõida ega tule kuhugi.“ (I kd tl 30). Kannatanu vastumeelsus A.Roosikuga koos olla avaldub juba eelnevalt viidatud 21.12.2023 helifailis ning ka teistes kannatanu esitatud helifailides „18.dets. 2023- 2“ ja „18.dets.2023„ millel kohus peatub põhjalikumalt veel edaspidi. Ka kannatanu 24.03.2024 Häirekeskusele tehtud telefonikõne salvestiselt kostub, et telefonikõne kestel G.X ütleb ukse taga olevale isikule (kelleks eelnevalt tuvastatu kohaselt oli A.Roosik) korduvalt, et viimane ära läheks. Kohtu arvates ei ole tõendatud A.Roosiku väide, et kannatanu elukohta minekud toimusid alati kannatanu kutsel või eelnevalt temaga kooskõlastatult. Seda süüdistatava väidet pole kannatanu kinnitanud. Kannatanu ütluste kohaselt tema ise alates 2022.aprillist A.Roosikuga kontakti ei otsinud. Asjaolu, et kannatanu oleks A.Roosikuga ise kohta kontakti otsinud või teda külla kutsunud, ei tõenda ka nendevaheline suhtlus, mida kajastavad 3.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollis toodu või kannatanu esitatud Facebook Messengeri sõnumite ja mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste väljatrükid. Üksnes vahetult peale kooselu lõppemist on kannatanu 2.05.2022 toimunud sõnumivahetuses ( I kd tl 57) süüdistatavale avaldanud, et viimane võib helistada või nad võiks kokku saada asjade selgeks rääkimiseks. Edasisest suhtlusest järeldub, et kannatanu on pidanud silmas varaliste küsimuste lahendamist. Ent peale kooselu lõppemist toimunud suhtlusest tervikuna võib teha järelduse, et kannatanu ei olnud süüdistatavaga suhtlusest ja temaga koos olemisest huvitatud. Võrreldes üksnes süüdistatava tehtud telefoni- ja videokõnede ning saadetud sõnumite arvu (mida on tuhandetes) kannatanu omadega (milliseid on vaid kümneid), on süüdistatav ilmselgelt olnud aktiivsem pool. Süüdistatava sõnumites avaldab ta korduvalt armastust kannatanu vastu ja igatsust tema järele. Samas kannatanu omades midagi sellist ei sisaldu. Ka pole kannatanu neis kutsunud süüdistatavat enda poole või teinud ettepanekuid koos kuhugi minna. Kannatanu ütluste kohaselt on A.Roosiku kontakti otsimised mõjunud ahistavalt ja halvasti tervisele. Kannatanul on ägenenud psoriaas, depressioon, on tekkinud unehäired ja stressist lihasvalud. Ta käib psühholoogi vastuvõtul. Peale lahkuminekut vahetas kannatanu majal kõik lukud, paigaldas rajakaamera. Uksed on pidevalt lukustatud, rulood all. 2024.aasta kevadest on paigaldatud püsivalvekaamera. A.Roosiku kohale ilmumised olid kannatanule häirivad, kuna tal oli hirm kasvanud. Kannatanu teadis A.Roosiku vägivaldsest minevikust. Seda on olnud mitu seika, üks neist 4.10.2021 kannatanu hoovis. G.X ei teadnud, millega võib asi lõppeda, kui A.Roosik on joobes. A.Roosiku kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ei olnud tema käitumine selline, et G.X oleks pidanud hirmu tundma. Kui G.X ütles A.Roosikule, et mine ära, A.Roosik seda ka tegi. Et kannatanu on siiski A.Roosiku käitumisest peale kooselu lõppu olnud silmnähtavalt häiritud ja tema tervis on halvenenud, kinnitavad lisaks kannatanu ütlustele ka mitmete tunnistajate ütlused. Tunnistaja S.D ütluste kohaselt G.X kardab A.Roosikut ja tema ilmumist oma elukohta. xxx paigaldas koju valvesüsteemi, lukustab uksi, kardab pimedal ajal üksi kodus olla, tõmbab 13
(33)aknakatted ette. xxx on kaalulangus ja depressioon, tema kätele ilmus psoriaas. xxx on pöördunud erinevate arstide poole. Tunnistaja Y.N ütluste kohaselt xxx kardab A.Roosikut. Peale kooselu lõppu toimus xxx soovil ukselukkude vahetus, rajakaamera paigaldamine, uksed on lukustatud, rulood all, peale A.Roosiku poolt rajakaamera mahavõtmist on paigaldatud valvekaamerad. xxx on stressis ja depressioonis. xxx käib psühholoogi juures ja talle on mingid rahustid määratud. xxx kardab, et kui A.Roosik ei saa oma tahtmist, võib viimane muutuda vägivaldseks. Selline juhtum leidis kunagi kinnistul aset ühe saunapeo käigus sõbra töömehega. Et A.Roosik oleks xxxxx olnud vägivaldne, seda tunnistaja Y.N ei tea. Tunnistaja M.K ütluste kohaselt 2022.aasta mais peale A.Roosiku lahkumist kannatanu elukohast oli G.X endast väljas – närviline ja tema käed värisesid. G.X ongi muutunud häirituks ja kinniseks. G.X-ist on saanud inimene, kes kõike kardab. Lukud on vahetatud, uksed on kinni (lukus ja haagis), aknad on pimedad, tervis on korrast ära. G.X on hakanud rohkem suitsetama ja on kõhnunud. G.X lasi koju panna rajakaamera, et saada ülevaadet A.Roosiku käimisest. Tunnistaja V.X-i ütluste kohaselt on G.X A.Roosiku käitumisest häiritud. Tal on tekkinud ärevus ja hirm, et A.Roosik tuleb kohale. G.X koduuksed on pidevalt lukustatud ja akendel rulood ees, on paigaldatud valvekaamerad. G.X kardab valgeid autosid. Ta on kaalus alla võtnud ja kroonilised haigused on ägenenud. G.X on korduvalt käinud psühholoogi nõustamisel, teinud läbi antidepressandi kuuri. Kooselu ajal selliseid probleeme pigem ei olnud. Kannatanu on hirmu A.Roosiku ees korduvalt avaldanud suhtluses oma lastega. Nii on kannatanu ja tema laste vahelise Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkide hulgas muuhulgas järgmised sõnumid: 30.04.2022: Y.N küsib G.X-ilt: „kuis teil muidu kõik timm?“ ja G.X vastab: „Norabeliga küll. Muus osas on kerge hirm sees, kuna ta on purjus ja iial ei tea…“ (I kd tl 137). 20.05.2022: „Äkki hakkab siis füüsiliselt ahistama kui välja ei tee…täitsa kardan“ (I kd tl 144). 5.06.2022: G.X edastab lastele kuvatõmmise G.X ja Aare vahelisest vestlusest, kus Aare tahab G.X juurde sauna tulla (vestluse sisu ka I kd tl 63), mille peale K ütleb: „Kui kohale ilmub siis politsei kindlalt kohe“ ning G.X vastab: „Ma päriselt ka kardan“ (I kd tl 145-146). 14.01.2024: S.D küsib G.X-ilt: „Täna pommitanud ka või seal käinud?“ ja G.X vastab: „Ei ole, vaikus. Mul ikka uks lukus. Koerte juures käin ära ja jälle lukku.“ (I kd tl 160). 21.01.2024: „Eile õhtul hakkas jälle pihta. Ignoreerisin ja täna blokkisin ära“ ning S.D sõnumile: „Nyyd võib sinna ka lennata Kui blokid peal ja sind katte ei saa“ vastab G.X: „Karta on, mul uks lukus“ (I kd tl 161). 21.01.2024: „Ja see vaimne vägivald viimasel ajal….oh jah“ (I kd tl 164). 23.02.2024: „Aare on ukse taga“ „Kopsib akendele“ „Kuulsin et lubas homme tagasi tulla“ „Ta võib juba hommikul kl.5-6 tulla“ „Ok, läksin närvi, hakkasin värisema“ „Täielik psühhopaat“ „Ma ei julge praegu saata, vaatab et ikka reageerin ja hakkab uuesti helistama v tuleb siia“ (I kd tl 181-182). 24.02.2024: G.X edastab lastele kuvatõmmise G.X ja Aare vahelisest vestlusest, kus G.X palub Aarel end rahule jätta ja annab teada, et tal pole siia asja, mille peale Aare nõuab G.Xilt töötasu ja saunalaenu maksmist (vestluse sisu ka I kd tl 32, 44), ning kirjutab lastele: „Ma jälle värisen, appi kui õudne“ (I kd tl 186). Seega on kannatanu ja tunnistajate (S.D, Y.N, V.X , M.K) ütlused ning Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkidest nähtuvad kannatanu avaldused kattuvad asjaoludes, et kannatanu kartis A.Roosiku ilmumist tema elukohta. Kannatanu ja tunnistajate ütlused on ka 14
(33)kattuvad asjaoludes, et peale kooselu lõppemist on kannatanu võtnud tarvitusele abinõusid oma kodu ja isiku kaitseks (paigaldas kaameraid, vahetas ukselukud, hoiab uksed lukustatuna, hoiab ees aknakatteid). Selline käitumine osutab ilmselgelt kannatanu turvatunde vähenemisele. Nagu kohus juba eespool tuvastas, blokeeris kannatanu 2022.aasta suvel süüdistatava Facebook Messengeris ning on aegajalt blokeeris ka süüdistatava telefonikõnesid, kuid süüdistatava pealekäimisel võttis blokeeringud maha. Kuigi kohtule ei ole esitatud mingeid kirjalikke tõendeid (väljavõte terviseportaalist vms) kannatanu tervisliku seisundi kohta, ei sea kohus kahtluse alla kannatanu väidet tervise halvenemisest ja arstiabi vajadusest. Silmnähtavaid muutusi kannatanu tervislikus seisundis on märganud ka tunnistajad Y.N, S.D, V.X , M.K. Olukorras, kus kooselu oli kannatanu soovil 2022.aasta aprillis lõppenud, kuid süüdistatav järjekindlalt jätkas kannatanuga erinevatel viisidel kontakti otsimist, on kohtu arvates eluliselt usutav, et kannatanu viibis süüdistatava käitumise tõttu stressiseisundis. Nagu kohus eespool tuvastas, otsis süüdistatav peale kannatanuga kooselu lõppemist viimasega kontakti telefonikõnede, videokõnede ja sõnumite näol tuhandeid kordi. Nagu kohus edaspidi tuvastab, on süüdistatavale omane survestav ja kannatanut enda tahtele allutada sooviv käitumismuster. On eluliselt usutav, et sellises olukorras pikka aega viibimine tekitab organismi pideva pingeseisundi ehk stressiseisundi. Kohus ei pea arvestatavaks kannatanu väidet hirmu tundmisest seoses süüdistatava võimaliku füüsilise vägivaldsusega. Kannatanu ise ja tunnistaja Y.N on viidanud mingile A.Roosiku poolsele varasemale füüsilise vägivalla kasutamise juhtumile. Samas puuduvad igasugused tõendid, et süüdistatav oleks kunagi füüsilist vägivalda kasutanud kannatanu suhtes. Süüdistatava sõnumites ei sisaldu füüsilise vägivalla kasutamise ähvardusi. Nagu kohus edaspidi tuvastas, veetis kannatanu süüdistuses käsitletud ajaperioodil korduvalt ka koos süüdistatavaga aega, käies erinevatel üritustel ja spaades. Eeltoodu valguses tekib küsimus, kas saab üldse rääkida tõsiseltvõetavast kannatanu hirmutundest süüdistatava ees. Kohtu arvates seisneb süüdistatava käitumisest põhjustatud kannatanu hirmutunne peamiselt kannatanu kartuses, et süüdistatav võib mistahes ajal ilmuda kannatanu elukohta ning kannatanul tuleb soovimatult süüdistatavaga suhelda. Kannatanu ja süüdistatava vahelises sõnumivahetuses on arvukalt sõnumeid, kus süüdistatav ongi lubanud kannatanu poole tulla, kuigi viimane pole seda soovinud. Nagu kohus eespool tuvastas, süüdistatav kannatanu elukohta korduvalt tuligi. Seega kannatanu kartusel oli küllaldaselt alust. Kohtu hinnangul on tegemist kannatanu kartusega enda eraelu puutumatuse rikkumise ees, mida antud juhul saab siiski lugeda ka tõsiseltvõetavaks hirmuks, mis kannatanu stressiseisundit veelgi raskendas. Et pidev negatiivne stress võib põhjustada tervise halvenemist, on üldiselt teadaolev asjaolu. Nii on näiteks vaimse terviseportaalis Peaasi.ee selgitatud, et pikaajalise liigse stressi mõjud on tüüpiliselt ärevushäired, unetus, kõrge vererõhk, nõrgestunud immuunsüsteem, seedeelundkonna probleemid. Pikaajaline stress soodustab erinevate haiguste, sh depressiooni ja ärevushäirete, ülekaalulise ja südamehaiguste arengut. Tavapärased pikaajalise liigse stressi kaasmõjud on ülesöömine, ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine, õnnetused ja vigastused (https://peaasi.ee/stress/). Kuna viidatud teave on igaühele ligipääsetav ja pärineb usaldusväärsest allikast, peab kohus põhjendatuks sellele
§ 60lg 3 alusel tugineda (RKKKo 3-1-1-28-12, p 8.2).
Seega on ka kannatanul esinevaid terviseprobleeme ( ärevus, unetus, depressioon, kaalulangus) võimalik seostada A.Roosiku käitumisest põhjustatud stressi ja hirmuga. 15
(33)Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks süüdistuse väite, et A.Roosiku poolt kannatanu tahtevastase kannatanuga kontakti otsimise ja kannatanu jälgimise tagajärjeks on kannatanu turvatunde vähenemine, kannatanul hirmu- ja stressiseisundi tekkimine, mis on omakorda tinginud kannatanu vajaduse arstiabi, ravimite ja teraapiate järele. Samuti on kannatanu pidanud tegema igapäevaelus olulisi muudatusi (elukohas lukkude vahetamine, valvekaamerate paigaldamine, süüdistatava blokeerimine telefonis ja sotsiaalmeedias). Kaitsjaga nõustudes loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses käsitletud ajaperioodil veetis kannatanu koos süüdistatavaga aega, käies erinevatel üritustel ja spaades. Kannatanu ise on seda asjaolu kinnitanud. Kannatanu ütluste kohaselt osales ta A.Roosiku ettepanekul 4-5 korda üritustel sh 2022.aasta jaanipeol Loosil, 23.07.2023 Tõrva tulede öö üritusel, 2023.aasta Viluste jõulupeol. Koos A.Roosikuga on ta käinud 3-4 korda spaades sh 2022.aasta sügisel Toila spaas,
- aastal Pärnus. Spaades ööbisid ühes toas ja ühises voodis. Oli ka seksuaalvahekordi. Et kannatanu käis peale kooselu lõppemist koos süüdistatavaga mõnel üritustel, on kinnitanud ka kannatanu lapsed. Tunnistaja S.D ütluste kohaselt ta teab, et peale kooselu lõppemist käis xxx A.Roosikuga paaril korral peol ja Tõrva Tulede ööl. Tunnistaja Y.N ütluste kohaselt G.X oli A.Roosiku suhtes tõrjuv, kuid vahepeal murdus ja käis mõnel üritusel. Kannatanut ja süüdistatavat on koos mõnes spaas või üritustel näinud ka mitmed tunnistajad. Tunnistaja M.K ütluste ( II kd tl 81) kohaselt 2022.aasta oktoobris või novembris Toila spaas viibides sai ta kokku oma tuttava A.Roosikuga, kes oli kaaslasega. Tunnistaja mäletamist mööda oli A.Roosiku kaaslane musta peaga, aga seda inimest M.K enam ära ei tunne. Kuigi tunnistaja M.K kohtuistungil kannatanut ära ei tundnud, tõendavad tema ütlused kogumis kannatanu ütlustega, et tunnistaja nähtud isikuks oli kannatanu. Kannatanu ise on kinnitanud, et ta koos süüdistatavaga 2022.aasta sügisel Toila spaas käis. Selline kokkulangevus kannatanu ja tunnistaja M.K ütlustes annab alust järeldusele, et mõlemad räägivad ühest ja samast sündmusest. Tunnistaja Q.F-i ütluste ( II kd tl 74-75) kohaselt nägi ta A.Roosikut ja G.X-i koos 23.07.2023 Tõrvas Tuledel ööl endale vastu kõndimas. A.Roosik ja G.X olid hästi lähestikku ja vestlesid mõnusas stiilis. Tunnistaja nägi A.Roosikut ja G.X-i paarikümne sekundi vältel. Q.F-ile tundus, et neil oli hea koos olla ja nad nautisid õhtut. Tunnistaja M.L ütluste ( II kd tl 79-80) kohaselt nägi ta oma tuttavaid A.Roosikut ja G.X-i koos aastalõpupidudel - 2022.aastal Rõuge kultuurimajas ja 30.12.2023 Viluste koolimajas. A.Roosik ja G.X saabusid pidudele koos ja olid lõpuni. Vilustest läksid nad koos ära. Kas A.Roosik ja G.X lahkusid koos ka Rõugest, seda tunnistaja öelda ei oska. Mõlemal peol istusid A.Roosik ja G.X kõrvuti ühes lauas, tantsisid kõige rohkem. Nad olid särav paar ning nägid välja nagu äsja armunud teismelised. Mõlemad olid õnnelikud ja särasid. Viluste peol ajas M.L G.X-iga mõne sõna juttu. Vastuseks M.L öeldule, et sul on mehega vedanud, vastas G.X naeratades, et Aare on tõesti tore mees. Kuigi kannatanu oma ütlustes Rõuge kultuurimajas
- aastalõpupeol käimisest ei rääkinud, loeb kohus tunnistaja M.Lütlustele tuginedes selle asjaolu tõendatuks. Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistaja M.L ütluste usaldusväärsuses, et ta nägi kannatanut ja süüdistatavat koos ka sellel üritusel. Et A.Roosik on korduvalt broneerinud majutusasutusi ühisteks koosviibimisteks kannatanuga, on kinnitanud tunnistaja V.A. Tunnistaja V.A ütluste ( II kd tl 78 – 78 pöördel) kohaselt on tema tuttav A.Roosik käinud V.A pool arvutit kasutamas, kuna A.Roosiku väitel oli mingi 16
(33)häda tema enda arvuti või internetiga. Seda juhtus 2022.aasta teisel poolel vähemalt kolm korda (juulis, septembris, aasta lõpu poole). A.Roosik broneeris kahele majutust ja rääkis, et läheb koos G.X-iga. V.A mäletab ühte broneeringut Pärnusse mingile üritusele ja pärast majutusele. Teisi kohti V.A ei mäleta. Tunnistaja A.R ütluste kohaselt teab ta xxx jutu järgi, et viimane on peale kooselu lõppemist käinud koos G.X-iga spaades – Narvas, Rakveres, Pärnus, Tartus. Millal pojal spaades käimised olid, tunnistaja A.Roosik täpselt ei tea. Seega tunnistaja A.R kohtuistungil tegelikult ei osanud kinnitada, mis ajal spaades käimistest ta xxxx jutu järgi teab. Kohtu arvates ei oma selle tunnistaja ütlused seega erilist tõenduslikku väärtust asjaolu osas, kas ja kuidas süüdistatav ja kannatanu veetsid koos aega peale kooselu lõppemist. A.Roosik on kohtule esitanud foto 18.06.2022 jaanipäevapeost Loosis, kus ta on ära märgistanud ennast tantsimas koos kannatanuga (I kd tl 122). Foto ise ei võimalda teha järeldusi, millal ja kus see tehtud on. Ka on teiste tantsijate hulgas ringiga ära märgistatud inimesed tegelikult raskesti äratuntavad. Samas on kannatanu ise kinnitanud, et käis süüdistatavaga 2022.aasta jaanipeol Loosis. Üldiselt teadaolevalt sellistel üritustel inimesed muuhulgas ka tantsivad. Kannatanu ütluste valguses on eluliselt usutav, et esitatud foto on tehtud 18.06.2022 jaanipäevapeol Loosis, kus kannatanu ja süüdistatav koos tantsisid. Et kannatanul ja süüdistataval on kombeks üritustel koos tantsida, tuleneb ka tunnistaja M.L ütlustest. Kannatanu väites, et ühiselt üritustel või spaades käimised olid korraldatud alati süüdistatava poolt, äratab kahtlust A.Roosiku kohtule esitatud e-posti aadressile XXX 2.01.2023 saabunud e-kiri broneeringu kinnitusest Estonia Medical Spa & Hotel`st (I kd tl 195-197). Broneeringu kinnitusest nähtuvalt on G.X broneeritud selles majutusasutuses (asukoht Pärna 12, Pärnu) toa 2-le täiskasvanule Booking.com kaudu 6.01.-8.01.2023. Broneeringu tegijaks on märgitud G.X (XXX) ning külastaja nimeks on märgitud Aare Roosik. Kannatanu on esitanud Booking.com väljatrüki sama broneeringu kohta, millest nähtuvalt see tühistati (II kd tl 12). Kannatanu on esitanud ka oma pangakonto väljatrüki perioodi 6.01.9.01.2023 kohta (II kd tl 11), millest nähtuvalt on kannatanu sularaha välja võtnud ja ostude eest pangakaardiga tasunud Võrus ja Tartus. Kannatanu esitatud tõendid kinnitavad, et 6.01.-8.01.2023 kannatanu ja süüdistatav ei viibinud tegelikult koos Pärnus asuvas Estonia Medical Spa & Hotel`is, kuna broneering oli tühistatud ja kannatanu viibis hoopis mujal. Kuigi kannatanu on eitanud broneeringu tegemist, tõendab süüdistatava esitatud broneeringu kinnitus kohtu arvates siiski asjaolu, et broneeringu oli teinud kannatanu. Kohtu arvates puudub mõistlik põhjendus, et miks oleks pidanud keegi teine isik (näiteks A.Roosik) näitama broneeringu tegijana G.X-i. Asjaolule, et kannatanu ja süüdistatava ühiste koosviibimiste puhul ei pruukinud broneeringuid teha alati üksnes süüdistatav, vaid neid võis omavahelisel kokkuleppel teha ka kannatanu, viitab näiteks süüdistatava ja kannatanu vahel 10.07.2022 aset leidnud sõnumivahetus, kus süüdistatav palus kannatanul broneerida majutuse piletid Peipsi äärde (I kd tl 68). Nõustudes kaitsjaga ka kohus nendib, et kannatanu käitumine on tõesti olnud vastuoluline. Nagu kohus eespool tuvastas, avaldas kannatanu peale kooselu lõppemist korduvalt süüdistatavale soovimatust temaga suhelda ja koos olla. Nagu kohus eespool tuvastas, oli kannatanu peale kooselu lõppemist süüdistatava käitumise tõttu silmnähtavalt häiritud ja tema tervis halvenes, samuti võttis ta tarvitusele abinõusid oma kodu ja isiku kaitseks. Samas käis kannatanu koos süüdistatavaga korduvalt erinevatel üritustel ja spaades, kusjuures 17
(33)mitmetele kõrvalistele isikutele (Q.F ja M.L) tundusid nende suhted väga sõbralikud ja mõnele (M.L) tundus kannatanu lausa õnnelik. Kannatanu on ise kinnitanud, et tema ja süüdistatava vahel oli korduvalt ka seksuaalvahekordi. Kannatanu ütluste kohaselt läks ta A.Roosikuga spaadesse ja üritustele kaasa intensiivse survestamise tõttu, et rahu saada. A.Roosiku käitumine oli manipuleeriv, ahistav, hirmutav. Kord olid lilled, kord olid ähvardused. G.X oli suletud ringis ega julgenud enda eest seista. Peale kooselu lõppemist toimunud seksuaalvahekorrad olid talle vastumeelsed, esines ka vägistamist. Tunnistaja Y.N on viidanud oma ütlustes kannatanu nö murdumisele. Tunnistaja Y.N ütluste kohaselt käis kannatanu koos süüdistatavaga üritustel lootuses, et selline pidev kontaktiotsimine ära lõpeb. Tunnistaja M.K ütluste kohaselt andis G.X mitmel korral A.Roosiku suhte taastamise episoodidele järele ja võttis A.Roosiku tagasi, hakates viimasega suhtlema. G.X andis A.Roosikule järele hirmust, et muidu tuleb ta kohale. Kannatanu ja tema laste vahelise Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkide hulgas muuhulgas järgmine sõnum: 1.06.2022: Y.N küsib G.X-ilt: „xxx kuidas olukord? Kas see manni jutt et deitimas käid on õige v“ ja G.X vastab: „Paar korda oleme kokku saanud küll. Ma seda deitimiseks ise ei pidanudki… No on raske kui pidevalt pinda käib, andsin järele.“ Y.N: „Proovi mitte anda on minu soovitus“ ja G.X vastab: „Sa ei kujuta ette, kuidas püüan“ (I kd tl 145). Kannatanu väidet, et A.Roosik teda survestas, tõendavad lisaks eeltoodule kannatanu tehtud helisalvestised tema ja A.Roosiku vahelistest vestlustest. Kohtueelse menetluse käigus on kannatanu esitanud järgmised helisalvestised (DVD+R, I kd tl 119) järgmiste nimetustega: 1) „12.okt.2023- 1“ kestvusega 3 minutit 9 sekundit (edaspidi 12.10.2023 helifail), 2) „18.dets. 2023- 2“ kestvusega 4 minutit 54 sekundit (edaspidi 18.12.2023-2 helifail) ja 3) „21 dets.öösel“ kestvusega 16 minutit 41 sekundit (edaspidi 21.12.2023 helifail)“. Helifailide tehnilised andmed ei võimalda teha järeldusi nende tegemise aja kohta. Nagu kohus eespool leidis, puudub vestluse sisu arvestades alus kahelda kannatanu väites, et 21.12.2023 helifailis on jäädvustatud 21.12.2023 toimunud vestlus. Sama (et need vestlused on toimunud kannatanu väidetud ajal) leiab kohus ka teiste kannatanu esitatud helifailide puhul. Järgnevalt annab kohus kokkuvõtliku ülevaate helifailide sisust. Selguse huvides märgib kohus, et otsekõne puhul ei ole alati tegemist sõnasõnalise kõne üleskirjutusega, vaid võib olla tegemist ka kokkuvõttega. 12.10.2023 helifaililt on kuulda järgmine kannatanu G.X ja süüdistatava A. Roosiku vaheline vestlus. Esmalt süüdistatav (vihaselt ja karjudes) ütleb kannatanule, kuidas viimane elab teiste kulul ning miks kõik peavad teadma, kuidas on või oli ning et nemad (G.X ja Aare) elavad koos. Seejärel kannatanu (imestunult) küsib süüdistatavalt, millest A. Roosik räägib. Kannatanu küsimusele küsib süüdistatav (rahunedes) hoopis vastu, kas võtame nüüd hoo tagasi maha. Kannatanu ütleb süüdistatavale, et see ongi sinu eesmärk, mille peale süüdistatav vastab järgmist: „Mitte minu eesmärk. Sa ei anna lihtsalt teist võimalust. Kõige parem häbi on ikkagi rahvas. Teen sulle rahva ees selgeks selle asja, kui palju on sinul õigust, kui palju on minul õigust.“ Seejärel küsib süüdistatav kannatanult, kas viimane kardab ning räägib, kuidas vajadusel tuleb mingi kiri Facebooki üles panna selle kohta, milline kannatanu on, ning heidab kannatanule ette viimase poolt öeldut „armastus otsas“. Selle peale ütleb kannatanu, et süüdistatav ju ei oska teisiti, millele süüdistatav vastab: „Ei oska teisiti... Kuidasmoodi me 18
(33)nüüd peame selgitame seda? Kõik on nüüd nagu sinu ja teie oma, mitte minu oma enam midagi.“ Kannatanu ütleb: „Oleks ka sinu oma, kui sa oleksid inimene.“ 18.12.2023-2 helifaililt on kuulda järgmine G.X ja süüdistatava A. Roosiku vaheline vestlus. Esmalt süüdistatav püüab kannatanule selgeks teha, miks viimane ei saa aru sellest, et ka süüdistataval on vajadused. Selle peale vastab kannatanu, et süüdistatava vajadused on olnud alati suuremad kui kellegi teise omad. Jututeema vahetudes ütleb süüdistatav (ärritunult, peale käivalt): „Ma tulen olen nüüd sinuga“, mille peale vastab kannatanu (kindlameelselt): „Ma ei taha, mul on üksinda väga hea.“ Kuid süüdistatav jätkab: „Ma olen kõik punased pühad siin“, mille peale vastab kannatanu: „Ei ole, mul on pere kodus.“ Seejärel süüdistatav ägestub ning vaatamata kannatanu selgitustele, et tema lapsed tulevad koju, ütleb süüdistatav korduvalt (käskivalt): „Mina olen samamoodi siin kolm päeva!“ Seejärel ka kannatanu ägestub ja ütleb: „Kas sa saad aru, et sinu tahtmised ei ole need, mis loevad suhtes? Sa oled minust nagu teerulliga üle sõitnud. Ma pean ükskord kõrvale tõmbuma, tervise huvides, ma ei jaksa rohkem.“ Seejärel hakkab süüdistatav (karjudes) kannatanut süüdistamata, et hoopis kannatanu on süüdistatavast teerulliga üle sõitnud ning kannatanu näeb kõike ainult enda mätta otsast. Hiljem süüdistav rahuneb ja küsib: „Mis siis saab?“, mille peale vastab kannatanu: „Mitte sittagi ei saa.“ Seejärel süüdistatav jälle ägestub ning ütleb, et tema pole selles süüdi, et kannatanul pole vajadusi ning lisab: „Kas sa arvad, et ma pean sulle kõik siia jätma, et sa saad uue mehe majja võtta? Käi persse, raisk, kurat, nii ei käi need asjad!“ 21.12.2023 helifaililt on kuulda järgmine G.X ja süüdistatava A. Roosiku vaheline vestlus. Esmalt süüdistatav (valjuhäälselt) heidab kannatanule ette, miks kannatanu süüdistatavale ei helistanud, neil oli kokkulepe. Kannatanu vastab, et tema sellist kokkulepet ei mäleta ning lisab: „Lõpeta see kontrollimine ükskord ära! Mul on kõik korras, võid tagasi sõita.“ Süüdistatav selgitab õigustavalt, et tal on ainult pool tundi sõita. Kannatanu küsib, miks süüdistatav tuli ning süüdistatav selgitab, et tuli kannatanu juurde. Kannatanu vastab (kindlameelselt), et ta ei taha, mille peale ütleb süüdistatav (ärritunult): „Mis sa ei taha? Paljugi, mis sa ei taha!“ Seejärel süüdistatav rahuneb ja annab kannatanule teada, et ta tuleb 24 kannatanu juurde. Kannatanu (tülpinud ja rusutud häälega) selgitab, et ta juba ütles, et on jõulud perega. Süüdistatav jätkab (peale käivalt) korduvalt: „Ma olen 24 sinuga ning seejärel ütleb süüdistatav (ähvardavalt): „Millest sa aru ei saa? Kui sa hakkad nii panema mulle, siis ma hakkan tagasi panema sulle, tõsiselt. 24 oleme meie koos. Siis on minu sünnipäev. Mind ei huvita. Ma tulen siia. 24 olen mina sinuga koos. Tee endale selgeks see asi. Paljugi, mis sulle ei meeldi. Ma ütlen sulle ära, et 24 on meie päev.“ Seejärel ütleb kannatanu süüdistatavale, et viimane ei kamanda ning lisab: „Millest sa aru ei saa, ma ei taha olla sinuga koos.“ Süüdistatav veel korduvalt ütleb, et tema on kannatanuga 24 koos. Kannatanu: „Issand, kuidas mulle see terror ei meeldi.“ Süüdistatav ärritub ega mõista, miks kannatanu ei taha süüdistatavaga viimase sünnipäeval koos olla. Seejärel kannatanu ägestub ja ütleb: „Palun ära õienda minuga kogu aeg. Mis asi see on, mida sa praegu nõuad mu käest? Mida sa esitad mulle ultimaatumeid? See on vaimne vägivald. Peab tegema nii nagu sina ütled. Ma olen sulle 100 korda öelnud, et mulle ei meeldi, tulen, käsen, keelan, poon ja lasen. Õudne. Sa ei arvesta teistega. Sa ei muutu kunagi.“ Süüdistatav jätkab kannatanu survestamist. Kannatanu: „Miks ma pean kannatama seda? Ma tahaks olla inimestega, kellega mul on hea olla. Miks ma pean olema kellegagi vägisi koos? Süüdistatav jätkuvalt ei mõista, miks nad ei saa olla 24 koos ja ütleb, et tuleb 23 õhtu kannatanu juurde. Kannatanu küsib süüdistatavalt, miks viimane 23 tuleb, mille peale süüdistatav küsib vastu, kes siis 23 tuleb. Kannatanu küsib (tülpinult): “Millal ma saan ükskord rahulikult olla?“ ning süüdistatav vastab: „ Ma ütlesin sulle, ma ei jäta sind maha, elus mitte.“ Kannatanu vastu: „Kas ma peangi sellise terrori all elu lõpuni elama?“ Süüdistatav ütleb, et mis sel elul viga on ning ei pea terrori all elama, vaid oleme 19
(33)koos. Süüdistatav jätkab kannatanu palumist, et oleme 24 koos ja ta tuleb 23 sinna. Kannatanu lisab: „Kuidas see võimalik on? Selline elu?“ Seejärel kannatanu ja süüdistatav vaidlevad selle üle, miks peab nii olema nagu teine ütleb ning kannatanu ütleb: „See on minu kodu.“ Seejärel süüdistatav räägib sellest, miks tegemist on ka tema koduga. Kõne lõppedes küsib süüdistatav kannatanult üle, kas sobib, kui ta tuleb 23 õhtu siia, mis peale ütleb kannatanu: „Mis tähtsust sel on, mis ma vastan. Türannile ei loe minu vastus.“ Kannatanu ägestub, ta ei saa aru, miks süüdistatav ära ei lähe. Süüdistatav omakorda ei saa aru, miks ta praegu sõitma peab. Kohtumenetlus käigus esitas kannatanu veel ühe helisalvestise (CD-R, I kd tl 200) nimetusega „18.dets.2023„ kestvusega 3 minutit ja 10 sekundit (edaspidi 18.12.2023 helifail). Nimetatud helifaililt on kuulda järgmine G.X ja süüdistatava A. Roosiku vaheline vestlus. Süüdistatav (karjudes ja ähvardavalt): „Kas sa tahad, et ma
- tõstan kisa üles? Sa tõesti tahad seda? Ma teen selle ära ka. Oled minuga või ei ole?“ Kannatanu vastab rahulikult: „Ma ei ole vägisi sinuga!“ Seejärel süüdistatav palub, et kannatanu oleks üks kord temaga. Seejärel kannatanu ütleb veidi ägestunult: „Ma ei ole näinud mitte ühtegi muutmise märki, koguaeg käib üks nõudmine, õiendamine ja ähvardamine! Vot aitäh, ma ei taha sellist!“ Seejärel süüdistatav jätkab karjumist ja kannatanu ähvardamist, et ta mitte ei ähvarda, vaid ta teeb selle kõigi nähes ära ning küsib kannatanult, kas kannatanu on temaga või ei ole. Kannatanu ütleb süüdistatavale, et nad ei ole koos, kuid süüdistatav ei mõista seda ja ütleb, et nad on koos. Süüdistatav käsutab kannatanut, et viimane paneks
- süüdistatavale enda kõrvale laua ning ähvardab: „Sa ei tule minuga tantsima ka või? Ma tahaks näha seda? Ma tahaks näha raisk! Siis ma panen küll täie pasaga veel alles juurde, kui sa ei tule tantsima ka raisk! Lähed peolt minema, ah?“ Helifailides kuulda olev süüdistatava kõnemaneer, hääletoon ja öeldu sisu võimaldab küll kohtu arvates asuda seisukohale, et süüdistav survestas kannatanut ja püüdis teda enda tahtele allutada. Korduvalt on süüdistatav kannatanut ähvardanud nendevaheliste probleemide avalikustamisega, kannatanu häbistamise või talle mingil moel tagasi tegemisega (12.10.2023, 18.12.2023, 21.12.2023). Korduvalt on süüdistatav avaldanud, et kannatanu soovid ei loe, vaid süüdistatav tuleb kannatanu juurde siis kui ise tahab (18.12.2023, 21.12.2023). On õige kaitsja tähelepanek, et süüdistatava ja kannatanu vaheliste vestluste salvestisi on ainult mõned üksikud. Kuid ka nende väheste pinnalt on võimalik teha järeldusi süüdistatava käitumismustri kohta. Kannatanu avaldatu (süüdistatav on temast nagu teerulliga üle sõitnud - 18.12.2023-2 helifail; süüdistatav tuleb, käsib, keelab, poob ja laseb - 21.12.2023 helifail; süüdistataval käib koguaeg käib üks nõudmine, õiendamine ja ähvardamine 18.12.2023 helifail) viitab asjaolule, et tegemist ei ole üksikjuhtumitega, vaid süüdistatavale ongi omane selliselt (survestavalt) käituda. Kohus ei jaga kaitsja seisukohta, et tegemist on kooselus paaride tavapärase n.ö naaklemisega. Nagu kohus eespool tuvastas, otsis süüdistatav peale kannatanuga kooselu lõppemist viimasega kontakti telefonikõnede, videokõnede ja sõnumite näol tuhandeid kordi, milles muu hulgas nõudis kannatanult enda kõnedele ja sõnumitele vastamist, vahetuid kohtumisi ning lubas G.X üles otsida ja tema elukohta tulla. Juba ainuüksi selline intensiivne kontakti otsimine mõjub survestavalt. Seda on kinnitanud kannatanu, kuid lisaks temale on süüdistatava käitumist survestavana näinud mitmed tunnistajad (S.D, Y.N, M.K), kelle ütlustest tulenevalt vastas kannatanu süüdistava kõnedele lootuses vältida viimase ilmumist kannatanu elukohta. Kannatanuga tuhandeid kordi kontakti otsimine, kannatanu ja tunnistajate S.D, Y.N, M.K ütlused ning helifailidest kuuldu kogumis tõendavad kohtu arvates süüdistatava survestavat ja kannatanut enda tahtele allutada soovivat käitumismustrit. 20
(33)Süüdistatava sellise käitumise valguses loeb kohus arvestatavaks kannatanu väidet, et peale kooselu lõppemist käis ta koos süüdistatavaga koos erinevatel üritustel ja spaades süüdistatava survestamise tagajärjel. Et kannatanu veetis koos süüdistatavaga aega viimase survestamise tagajärjel, ei ole välistatud iseenesest asjaolu tõttu, et mitmele tunnistajale (Q.F ja M.L) tundus kannatanu olevat rahul ja õnnelik. Kahetsusväärselt sageli tuleb ette olukordi, kus avalikkusele näha olev inimeste vaheliste suhete väline fassaad ei vasta tegelikkusele. Kohus nõustub prokuröri poolt kohtuvaidluses avaldatuga, et ka käesoleval juhul võib rääkida kannatanu olukorra ilustatud fassaadist. G.X on kauaaegne xxxxxxx xx xxxxxxxx. Sellise ametiga (eriti väikses maakohas) kaasneb tahes-tahtmata avalikkuse tähelepanu ning vajadus mainet hoida. Süüdistatav ongi korduvalt ähvardanud kannatanut avalikkuse eest häbistada. Arvestades 18.12.2023 helifaililt kuulduvaid süüdistatava ähvardusi püüaks kohtu arvates ka keskmine erapooletu kõrvalseisja midagi ette võtta, et vältida ähvardaja ilmumist kõnealusele üritusele, milleks kannatanu kinnitusel oli 30.12.2023 toimuv aastalõpupidu Rõuges, kuhu kannatanu pidi minema koorijuhi ülesannete täitmisega seoses. Kui G.X oleks A.Roosikuga olnud ka tegelikult õnnelik (nagu paistis M.L), siis poleks kannatanu ju võtnud tarvitusele abinõusid oma isiku ja kodu kaitseks ning poleks silmnähtavalt halvenenud tema tervis (nagu tuleneb tunnistajate S.D, Y.N, M.K ja V.X-i ütlustest). Kahtlemata on vaieldav, kas edasise survestamise vältimiseks on parim lahendus kannatanu poolne järgi andmine nagu G.X on teinud. Ka siinkohal kohus nõustub prokuröriga, et nagu nt vägistamise ohvrite puhul pole olemas ühte ja ainuõiget käitumismalli, millest hälbimist saaks ohvrile ette heita, ei ole seda ka ahistava jälitamise ohvrite puhul. G.X ütlustest tuleneb, et ta lootis, et peale lakkamatut pealekäimist üksikjuhtudel järgi andmine toob kannatanu jaoks kaasa vähemalt ajutiselt sobiva lahenduse s.o hoiab A.Roosikut mõnda aega eemal vähemalt kannatanu kodust. Kaitseversiooni kohaselt süüdistatava tegevuse (kannatanuga kontakti otsimise) üheks motiiviks oli soov kannatanuga kooselu taastada, kuna tal oli kannatanu vastu armastuse tunne. Kohus ei sea seda väidet kahtluse alla. Valdav enamus peale kooselu lõppemist süüdistatava poolt kannatanule saadetud sõnumitest sisaldavad tõesti armastuse avaldamist, igatsust tema järele ja soovi kannatanuga koos olla, sh näiteks järgmised: 23.05.2022: „Kallis G.X, nutt tuleb peale - kui väga armastan sind…tahan hoida sind, koos käia igal pool. Armastusega AARE…“ (I kd tl 59). 10.06.2022: „Homme jätkan, tänu sinule mu kallis – armastan sind väga. Igatsen sind väga, ma saan sind tagasi, teen kõik et oleksime koos…“ (I kd tl 65). 15.06.2022: „Lubasin endale ja teistele, et ei tee sulle rohkem haiget sulle mu kallis! Armastan hoolin sinust väga! Head ööd kallis ingel! Suudlused ja kallistused sulle!“ (I kd tl 66). 17.06.2022: „Kena tööpäeva, kullake! Armastan sind! Igatsen sind ja suudlen sind!“, „Oled mu süda ja hing, armastan sind kallis!“ (I kd tl 66). 20.06.2022: „Armastan, Armastan, Armastan sind, palun ära tõuka ära – ole minu naine“, „Armastan sind kogu hingest!“, „Armastan sind, kõik muu on tähtsusetu, minu kaunitar“, „Armastan sind, kallis väga! Minu päikseke. Ilusat ja imekaunist päeva sulle mu südameke!“ (I kd tl 66-67). 10.07.2022: „Tahaks tulla sinu juurde – kallistada ja suudelda sind ning öelda kui väga sind armastan! Igatsen sind meeletult ja tahan hoida sind oma käte vahel.“, „Minu kaunis naine oled – G.X… Armastan ja hoolin sinust väga, väga…“, „Kallis, me armastame teine-teist väga, saad ise ka aru, mida me tunneme kui oleme koos“ (I kd tl 68). 21
(33)24.07.2022: „G.X – sa oled minu eluarmastus!“, “Armastan sind! Minu lilleõieke!!!“, „Kallis, kus oled kadunud! Minu arm!“, „Kallis oled – minu silmarõõm! Armastan sind kogu hingest, aitäh et olen sind kullake väga, väga hindama hakanud!“, „Järjekordne tõestus, et sa oled mu eluarmastus!“ (I kd tl 72). 28.07.2022: „Armastan sind!!!“, „Oled nr 1 minu elus!“, „Armastan sind, päike!“ (I kd tl 73). 23.08.2022: „Armastan sind – üle kõige, mu kallis!“, „Armastan sind – kullake!“(I kd tl 7778). 15.09.2022: „Armastan sind väga, aitäh! Minu kaunis naine – G.X!!! Hoolin sinust ja kallistused, musid sulle!“, „Igatsen sind!“ (I kd tl 79). 8.10.2022: Armastus teeb hullusi, igatsen sind! Väga kallis oled!“, „Kallis oled, väga kallis!“, Armastan sind!“ (I kd tl 82-83). 22.11.2022: „Minu kullake, ole minu kaasa! Armastan sind meeletult!“, „Minu silmarõõm ja süda“ (I kd tl 94). 11.12.2022: „Tere hommikust! Mu armsam!“, „Igatsen meeletult sind!“, „Armastan sind!“ (I kd tl 98). Kaitseversiooni kohaselt süüdistatava tegevuse (kannatanuga kontakti otsimise) teiseks motiiviks oli soov saada õiglast hüvitist oma aastaid kestnud töise ja rahalise panuse eest kannatanu kinnistu paremustamisel, juhul kui kannatanu tema tunnetele ei vasta. Samuti oli süüdistatava eesmärgiks saada tagasi oma isiklikud asjad – kapid, külmik jm. Kohtu arvates on tõendatud, et kooselu lõppedes tekkisid G.X ja A.Roosikul tõesti varalised vaidlused ning need olid süüdistuses käsitletud perioodil veel lõplikult lahendamata. A.Roosiku kahtlustatavana antud ütluste kohaselt kooselu ajal kannatanuga sai XXX kinnistul renoveeritud maja ja saun. G.X rahade eest sai renoveeritud maja ja A.Roosiku rahade eest renoveeritud/ehitatud kõrvalhooned. Kannatanu ütluste kohaselt panustas A.Roosik kooselu ajal XXX tallu tööga, toetas ka rahaliselt ning tahtis ka midagi endale saada. A.Roosik kartis, et mis saab, kui G.X-i enam pole. Nad leppisid kokku, et kannatanu lisaks oma lastele võtab A.Roosiku xxxxx xxx pärandi jagamisse sisse ja tegi notaris vastava lepingu. Kannatanu muutis seda notariaalset dokumenti 2022.aasta kevadel ja andis sellest ka A.Roosikule teada. 25.04.2022 tõi A.Roosik nimekirja endale kuuluvatest asjadest ja palju G.X talle võlgu on. Asjad on A.Roosikule tagasi antud. Kannatanu sai A.Roosikult ka võlanõude, kuid hiljem ütles A.Roosik selle kohta, et tegin midagi väga halba, anna mulle andeks. Rahalise hüvitise nõudest ei saa kannatanu aru, sest A.Roosik elas aastaid kannatanu kodus ja nad tegid asju koos. Tunnistaja S.D ütluste kohaselt peale kooselu lõppu pani xxx A.Roosiku asjad kokku, kuid viimane ei tulnud neile järgi. Tunnistaja Y.N väitel tema ei tea, et A.Roosik oleks esitanud rahalisi nõudeid. Küll pakkus xxx A.Roosikule, et viimane tuleks asjadele järgi, kuid A.Roosik ei tulnud. 2024.aasta veebruaris viis Y.N A.Roosikule tema vallasasjad. Kannatanu ja A.Roosiku kattuvad ütlused tõendavad, et ühise kooselu ajal panustas A.Roosik XXX kinnistu parendamisse nii oma töö kui rahaliste vahenditega. Kannatanu ütlustest tuleneb, et A.Roosiku huvide kaitseks otsustas kannatanu osa XXX kinnistust jätta enda surma korral A.Roosiku xxxxx . Kannatanu ütlustes viidatud testament on kohtule ka tõendina esitatud (I kd tl 123-125). Viimasest nähtub, et G.X on 1.07.2023 teinud notariaalselt tõestatud testamendi, milles nimetab kogu oma vara pärijateks võrdsetes mõttelistes osades K G.X, Y.N, S.D. Endale kuuluva XXX kinnistu on G.X määranud annakuna võrdsetes mõttelistes osades K.G.X-ile, Y.N-ile, S.D-le ja E.R . Kannatanu kinnitusel see testament alates 2022.aasta kevadest enam ei kehti ning ta andis sellest ka A.Roosikule teada. 22
(33)Kannatanu ja tunnistajate S.D ja Y.N ütlused on kattuvad asjaolus, et süüdistatava ja kannatanu kooselu lõppedes soovis süüdistatav endale kuuluvaid asju tagasi. Kannatanu ja tunnistaja Y.N kinnitusel on süüdistatav käesolevaks ajaks oma asjad tagasi saanud. Tunnistaja A.R väitel on Aare Roosikul osa asju (sügavkülmik, kolm kappi) siiani tagasi saamata. Et kooselu lõppedes tekkis süüdistatava ja kannatanu vahel vaidlus vara üle, tõendab kannatanu esitatud tema ja süüdistava vahelise Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkide hulgas olev järgmise sisuga 2.05.2022 sõnumivahetus: Aare: „Nüüd vaja asjad ära lahendada“, „Varastatud asjad on vaja tagastada, lahendused leida jne“. G.X vastab: „Mis varastatud asjad“. Aare: „Asju aetakse rahulikult mitte ähvardustega“, „Telefon, maja paberid, minu auto võti ja raamat, murutraktori võtmed…“, „Töö asju arvutist on ka vaja“. G.X vastab: „Mida ma ähvardasin“. Aare: „Et ma oma asju tagasi ei saa.“, „Siis on tegemist vargusega.“, „Sa planeerisid seda kõike ette“. G.X vastab: „Mis vargusega“. Aare: „Ära mängi lolli“ (I kd tl 57-58). Ajaolude kohta, kas ja kuidas lahendasid süüdistatav ja kannatanu kooselu lõppedes varalisi vaidlusi, võimaldavad lisaks kannatanu ja tunnistajate ütlustele järeldusi teha ka kannatanu esitatud Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükid suhtlusest kannatanu ja tema laste vahel. Nii on 24.04.2022 G.X suhtlusgrupi liikmetele saatnud ühe faili XXX kohta ja avaldanud: „Vaadake, mis ma üllatusena leidsin. Keegi on mu kinnistut hinnanud.“ Sõnumi sisu annab alust järeldusele, et tegemist ongi kannatanu ütlustes viidatud süüdistatava poolt tellitud XXX talu hindamisaktiga. Järgneva sõnumi sisu „Ega ta mulle pole seda öelnud et ta hinnata lasi“ kinnitab kannatanu kohtuistungil väidetut, et süüdistatav lasi kinnistut hinnata kannatanu teadmata (I kd tl 126). 25.04.2022 asetleidnud suhtluses on G.X muuhulgas avaldanud: „Praegu hind 46000+asjad“ ja järgnevalt arutavad suhtlusgrupi liikmed konkreetsete esemete üle, mida A.Roosik tahab ära viia või mille eest tahab hüvitist (I kd tl 129-135). 12.05.2022 on I.Roosik suhtlusgrupi liikmetele edastanud A.Roosiku 2.05.2022 ettepaneku rahalise vaidluse lahendamiseks, milles viimane nõuab 52 050 euro hüvitamist (I kd tl 143). Erinevalt tunnistaja Y.N ütlustest tõendab eeltoodu, et lisaks teatud esemete tagasinõudmisele esitas süüdistatav kannatanule siiski ka konkreetse rahalise hüvitise nõude. G.X avaldatust (26.04.2022, 1.05.2022, 6.06.2022) tuleneb, et ta ka ise tahtis A.Roosikult mõnda asja tagasi (nt majapaberid, telefon, auto tagavaravõtmed, arvutis olev teave). Edasise suhtluse sisu (6.06.2022, 19.06.2022, 15.11.2022) annab alust järeldusele, et süüdistataval ja kannatanul jäid varaküsimused 2022.sügiseks siiski lõplikult lahendamata. Nii on Y.N 15.11.2022 suhtlusgrupis muuhulgas avaldanud. „Saada talle kiri ka ema asjade kohta Ja viib ta asjad kuhugi ära kui ise järgi ei tule Muidu mingi asi ikkagi lõpetamata…. Seni kuni asjad seal siis arvab vb et lootus õhus“ (I kd tl 153). Kannatanu esitatud Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükid tema ja laste omavahelisest suhtlusest sisaldavad väga vähe andmed 2023.aasta kohta. Väljatrükk on 6.05.2023 toimunud suhtlusest (I kd tl 155). Lisaks on kannatanu ise märgistanud samal kuupäeval toimunud suhtlusena ka I kd tl-l 154 oleva suhtluse, ent väljatrükis endas kuupäev puudub. 6.05.2023 toimunud suhtluses pole viiteid asjade või rahalise hüvituse nõudmisele. Ka kannatanu esitatud tema ja süüdistatava vahelise Facebook Messengeri sõnumite ja mobiiltelefoni sõnumite kuvatõmmiste väljatrükkide ning 3.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud sõnumite hulgas pole 2023.aastast pärinevat suhtlust rahalise 23
(33)hüvituse või asjade tagastamise teemal. Eeltoodust saab järeldada, et see teema süüdistatava ja kannatanu vahel 2023.aastal eriti aktuaalne ei olnudki. Ent väljatrükid alates 2024.aasta jaanuarist kannatanu ja tema laste vahel toimunud suhtlusest tõendavad, et kannatanu ja süüdistatava vahelised varalised vaidlused polnud siiski lahenenud ka veel 2024.aastaks. Nii on Y.N 13.01.2024 Kle avaldanud: „Ta täna ytles selgelt välja et makske talle see värk kinni ja ta jätab rahule“. Ka on suhtlusgrupis taaskord edasiselt arutletud sama 2.05.2022 ettepaneku üle, milles süüdistatav nõudis G.X-ilt 52 050 euro hüvitamist. 2024.aasta jaanuaris ja veebruaris on toimunud suhtlusgrupis arutelu A.Roosikule asjade üleandmise üle ja talle rahalise hüvitise pakkumise üle. Muuhulgas on Y.N 13.01.2024 avaldanud: „No mina pakuks et viiks talle tagasi kõik kola mis ripakil ja pakuks talle et saab 10000k 5a jooksul Ja vsjo Kui see ei sobi siis pöördugu kohtusse ja ilmselt ei saa midagi“ Sellele on G.X vastanud: „Mille eest 1000? Krt mu tervis ka maksab midagi.“ Kuigi ka viidatud suhtluse juures puudub kuupäev, võimaldavad eelnenud suhtluse väljatrükid järeldada, et tegemist on võib olla 13.01.
- Et kannatanu ja süüdistatava vahelised varalised vaidlused polnud lahenenud ka veel 2024.aastaks, tõendab ka 3.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollis sisalduv kannatanu ja süüdistatava järgmise sisuga sõnumivahetus: 24.02.2024: Aare: „Tere G.X! Palun maksa minu töötasu ja saunalaen ära!“ (I kd tl 32). 6.03.2024: Aare: „Tere G.X! Oled reisilt tagasi siis alustame uuesti; nagu ütlesid et tahad rahu saada siis palun maksa võlg! Ma arvan et 3000 ühe aasta eest pole palju küsitud! Nii, et arvuta ise, 9 a kooselu!“, „Ah jaa; minu 3 kappi, sügavkülm ja pump! Mis nendega saab?“ (I kd tl 32). Süüdistatava rahaliste nõuete ja talle asjade üleandmise osas on süüdistatava ja kannatanu vahel toimunud ka e-kirjavahetus 25.01.-22.02.2024 (I kd tl 190-194). Nii on kannatanu oma 25.02.2024 e-kirjas süüdistatavale teatanud, millal viimane saab asjad ära viia. Süüdistatava rahaliste nõuete osas on kannatanu märkinud: „Sinu nõutav kompensatsioon = samal ajal siin elamine. Lisaks oled korduvalt kinnitanud, et ei soovi minult midagi.“ Süüdistatava 28.01.2024 e-kirjas kannatanule on esitatud süüdistatava asjade ja tema poolt tehtud tööde loetelu ühes küsimusega: „Kuidas edasi läheme?“ Vastuseks on kannatanu 3.02.2024 muuhulgas teatanud: „ Olen kursis, kuna tegime/ehitasime kõike koos. Lisaks aitasid meid minu pere, mõned sugulased ja sõbrad.“ Edasi on jätkunud suhtlus asjade üleandmise aja osas ning viimaks lepiti kokku, et Y.N annab asjad A.Roosikule üle 26.02.
- Tunnistaja Y.N ütluste kohaselt toimuski asjade üleandmine A.Roosikule veebruaris
- Ent juba varem viidatud kannatanu ja süüdistatava vahelises 6.03.2024 sõnumivahetuses on süüdistatav mõista andnud, et mingid asjad jäid tal ikka tagasi saamata. Sama on kinnitanud ka tunnistaja A.R Kokkuvõtlikult kohus leiab, et kuigi süüdistatav peale kooselu lõppemist kannatanut endiselt armastas ja soovis kannatanuga kooselu taastada või selle võimatusel korral saada XXX tallu panustatu eest rahalist hüvitist ja oma vara tagasi, on õiguslikult taunitav viis, kuidas süüdistatav seda tegi. Armastust jagada ja kooselu saab taastada üksnes siis, kui seda soovivad mõlemad pooled. Juhul, kui ühe poole armastus on lõppenud ja ta kooselu jätkata ei soovi, siis teda selleks vastu tahtmist sundida ei saa ning teisel poolel tuleb sellega leppida. Süüdistatav sellega leppida ei suutnud. On arusaadav, et vahetult peale kooselu lõppemist võis süüdistatav veel pidada võimalikuks kooselu taastamist, ent selline soov ei õigusta kannatanu tülitamist tuhandete kõnede ja sõnumitega kogu järgneva süüdistuses käsitletud ajaperioodi 24
(33)jooksul. Kohtu arvates on iseenesest mõistetav ka süüdistatava soov saada XXX tallu panustatu eest rahalist hüvitist ja oma vara tagasi. Ent selliseid nõudeid on süüdistatav konkreetselt esitanud vaid vahetult peale kooselu lõppemist ja uuesti 2024.aasta algul. Nagu kohus eespool tuvastas, on valdav enamus süüdistatava poolseid kontakti otsimisi olnud eesmärgiga avaldada kannatanule armastust ja temaga koos olla. Juhul kui süüdistatavat ei rahuldanud kannatanu käitumine varalistes küsimustes (et viimane ei reageerinud rahalistele nõuetele või ei andnud süüdistatava soovitud asju tagasi), siis ka see ei õigusta kannatanu järjepidevat tülitamist. Nähes, et tema nõudeid mõistliku aja jooksul ei rahuldata, oleks süüdistatav saanud oma varaliste huvide kaitseks pöörduda kohtusse. Süüdistusest hõlmatud ajavahemik on üsna pikk (veidi enam kui kaks aastat). Mõned süüdistuses kirjeldatud teod pole eriti arvukad (näiteks kannatanu elukohta tulekud või kannatanuga kohtumised mõnes avalikus kohas). Ka 3.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud ja süüdistusest hõlmatud ajaperioodil kannatanu telefoninumbrile tehtud kõnede arv
(190)ja saadetud sõnumite arv
(144)pole eraldi võttes väga suur, arvestades ajavahemiku pikkust, mille jooksul on kõned tehtud ja sõnumid saadetud. Samal ajal on süüdistatav aga Facebook Messengeri vahendusel kannatanuga kontakti otsinud tuhandeid kordi. Sageli on süüdistatav kannatanuga kontakti otsinud päeva jooksul mitmeid kordi järjest, heites viimasele ette kõnedele ja sõnumitele mittevastamist. Hinnata tuleb süüdistatava tegevuse tervikpilti ning see annab kohtu arvates piisavat alust rääkida süüdistatava järjepidevast kannatanut tema tahte vastaselt ahistavast tegevusest, millega süüdistatav kannatanut hirmutas ja oluliselt häiris ning viimase eraellu sekkus. Nagu kohus eespool tuvastas, oli süüdistatava kontakti otsimiste eesmärgiks tema soov kannatanuga kooselu taastada või lahendada temaga varalisi vaidlusi. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava eesmärgiks polnud otseselt kannatanut hirmutada või muul viisil oluliselt häirida. Nagu mitmetes muudes analoogsetes asjades, pole käesoleval juhul süüdistatava saadetud sõnumid olnud solvava või alandava sisuga, samuti pole neis sisaldunud ähvardusi kasutada vägivalda. Kuid isegi kui asuda seisukohale, et süüdistatav ei seadnud oma eesmärgiks kannatanut hirmutada või muul viisil oluliselt häirida, selline tagajärg kannatanu hirmutamise ja oluliselt häirimise näol tegelikult saabus. Nagu kohus eespool tuvastas, tundis kannatanu süüdistatava ees hirmu ja kannatanu igapäevaelu oli oluliselt häiritud. Kohtu arvates hindaks ka objektiivne kõrvalseisja süüdistatava tegevust hirmutavaks ja oluliselt häirivaks. Tegemist ei olnud üksikute kannatanuga kontakti otsimistega, mis ilmselgelt ei vääriks karistusõiguslikku sekkumist. Süüdistava tegevus (kannatanuga paari aasta jooksul kontakti otsimine tuhandeid kordi sh sageli päeva jooksul mitmeid kordi järjest, korduvalt kannatanu tahte vastaselt tema elukohta saabumine) ületab sotsiaalselt aktsepteeritava normaalse käitumise ning tundub hirmutav ja oluliselt häiriv ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega on täidetud süüdistatavale etteheidetava kuriteo objektiivne koosseis. Arvestades kontakti otsimiste intensiivust ja sellise tegevuse jätkamist peale kannatanu palveid teda rahule jätta, pidas süüdistatav võimalikuks, et saabub vähemalt üks tagajärgedest (kannatanu elu on eluliselt häiritud) ja ta möönis seda. Kohtu arvates on süüdistatav seega osaliselt realiseerinud talle etteheidetava kuriteo subjektiivse külje, pannes teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Asjaolu valguses, et süüdistuses märgitud ajavahemikul veetis kannatanu korduvalt süüdistatavaga aega, käies temaga koos erinevatel üritustel ja spaades, ei pruukinud süüdistatav võimalikuks pidada, et kannatanu teda kardab. Erinevalt kaitsjast kohus leiab, et kuigi süüdistuses märgitud ajavahemikul veetis kannatanu 25
(33)korduvalt süüdistatavaga aega, käies erinevatel üritustel ja spaades, ei välista see käesoleval juhul süüdistatava vastutust süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise eest. Õigusalases kirjanduses (vt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, Kirjastus Juura, 2021, lk 144, p 4) ja kohtupraktikas (RKKKo 3-1-1-89-11, p 16.1 ja 3-1-1-60-10, p 17.2) on kannatanu nõusolekut loetud õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Nii on Riigikohus viidatud lahendites selgitanud, et kannatanu nõusolek kui karistusseadustikus sätestamata seadusülene õigustav asjaolu on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine, kusjuures kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. Üritustel ja spaades käimist ja mõnel juhul ka kannatanu elukohas käimist (näiteks 18.12.2023) pole A.Roosikule süüdistuses ette heidetud. Küsimusele, kas kannatanu nõusolekut temaga kontakti võtta võis süüdistatav alati eeldada ka muude süüdistuses märgitud tegude toimepanemisel, vastab kohus eitavalt. Kannatanu pole kinnitanud sellise nõusoleku (pidevalt süüdistatavaga suhelda) olemasolu. Nagu kohus eespool tuvastas, veetis kannatanu süüdistatavaga aega üksnes viimase intensiivse pealekäimise tõttu. Asjaolu, kuidas ta kannatanu endaga koos ajaveetmiseks nõusse sai, oli teada ka süüdistatavale. Kannatanut järjepanu survestades tegi süüdistatav kõik endast oleneva, et kannatanut endale allutada. Seega ei saa käesoleval juhul rääkida süüdistatava eksimusest mõnes süüteokoosseisu asjaolus KarS § 17 lg 1 mõttes, mis tahtluse välistaks. A.Roosiku süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib A.Roosiku toimepandu KarS § 157³ lg 1 järgi. Kaitsja on esitanud taotluse tunnistada KarS 157³ lg 1 põhiseaduse vastaseks, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt. Sõltumata süüdistataval kannatanu hirmutamise, alandamise või muul viisil oluliselt häirimise eesmärgi olemasolust on süüteokoosseisu täitmine seatud sõltuvusse muuhulgas kannatanu subjektiivsetest tundmustest (hirmu, alanduse, häirituse tundmine). Kannatanu subjektiivne hinnang ei saa olla süüteokoosseisu tunnuseks. Selline kannatanu subjektiivset hinnangut aktsepteeriv õigusnorm rikub PS §-st 10 tulenevat õigusriigi põhimõtet ja PS §-st 11 tulenevat proportsionaalsuse põhimõtet. Kaitsja arvates on KarS 157³ lg 1 sisu põhjendamatult laialt määratletud ja välistab rea KarS üldosa normide kohaldamise (§-d 12 lg 3, 17 lg 1, 39 lg 1, 32). Erinevalt kaitsjast ja nõustudes prokuröriga kohus leiab, et KarS 157³ lg 1 ei ole põhiseaduse vastane. Kohtu hinnangul heidab kaitsja KarS 157³ lg 1 puhul sisuliselt ette määratletuse (õigusselguse) põhimõtte rikkumist. Kohtupraktikas omakvõetud põhimõtte kohaselt (karistus)normi sõnastamine viisil, mis vajab tõlgendamist, ei tähenda tingimata põhiseadusevastasust (vt RKKKo 1-16-5792/101, p 12). Riigikohtu praktika kohaselt ei välista õigusselguse põhimõte määratlemata õigusmõistete kasutamist (nt RKPJKo 3-4-1-1910, p 40). Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et paljud seadused sisaldavad vältimatult suuremal või vähemal määral ebamääraseid mõisteid, mille tõlgendamine ja sisustamine on praktika küsimus (vt nt EIK 25. juuni 2009. a otsus asjas Liivik vs. Eesti, p-d 93-94). Ka käesoleval juhul saab arvestada näiteks ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise asjades välja kujunenud reegliga, millest tulenevalt ähvarduse veenvuse või valu tekkimise võimalikkuse üle otsustamine ei toimu üksnes kannatanu arvamuse alusel, vaid lähtutakse ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast (nt RKKKo 3-1-1-59-11, p 9.2; 3-1-1-50-13, p 12). Nii ka käesoleval juhul ei saa hirmu, alanduse või muul viisil oluliselt häirituse kui tagajärje üle otsustada ainult kannatanu arvamuse alusel. Asjaolu, kas süüdistatavale etteheidetava teo tagajärjeks on kannatanu hirmutamine, alandamine või muul viisil häirimine, on objektiivse 26
(33)koosseisu tunnus. Selleks, et sellised tagajärjed oleks toimepanijale objektiivselt omistatavad, peab tegu olema oma iseloomult või intensiivsuselt selline, mis lisaks kannatanule tunduks hirmutav või muul viisil oluliselt häiriv ka keskmisele erapooletule kõrvalseisjale. Seega ei ole KarS 157³ lg 1 näol tegemist sättega, mille kohaldamine sõltuks üksnes kannatanu subjektiivsest hinnangust nagu leiab kaitsja. KarS 157³ lg 1 sõnastus ei takista kohtu arvates kuidagi süüdistatava käitumises subjektiivse koosseisu olemasolu või selle puudumise tuvastamist, samuti KarS §-de 17, 32 või 39 kohaldamist. Eluruumi sisse tungimine ja sealt lahkumisnõude täitmata jätmine 13.01.2024 A.Roosiku kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ta 13.01.2024 G.X elukohas ei käinud. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta koos oma tütre ja tütretütrega 13.01.2024 kodus. Kannatanu tukkus elutoa diivanil. Kella 14.30 paiku tuli A.Roosik. Keegi polnud teda kutsunud. Välisuks oli suletud, kuid lukustamata. A.Roosik lihtsalt astus sisse ja ütles, et tuli sauna. Kannatanu ütles A.Roosikule, et ei taha tema kohalolekut. Ta palus A.Roosikul korduvalt ära minna. A.Roosik ütles, et ei lähe ja hakkas G.X xxxxxx kõrgendatud toonil rääkima. A.Roosik oli kohal 20-30 minutit. Tunnistaja S.D ütluste kohaselt 13.01.2024 päeval kella 1-3 vahel tuli A.Roosik koputamata või uksekella andmata lukustamata ukse kaudu sisse. Keegi teda külla polnud kutsunud. A.Roosik istus kööki maha ja ütles, et tuli sauna, et see on tema kodu. G.X läks kööki A.Roosikuga rääkima. S.D kuulis, et juttu oli Aare sauna tulekust. xx ütles A.Roosikule korduvalt (3-4 korda kindlasti), et mine ära. A.Roosik hakkas hoopis kõrgendatud toonil S.D kallal võtma, et S.D läheks ära oma koju, ajaks auto A.Roosiku garaažist välja, et kasvatage oma lapsed ise. Sel ajal xxx korduvalt ütles A.Roosikule, et mine ära. Sel hetkel A.Roosik ära ei läinud. S.D helistas xxxxxx ja siis läks A.Roosik ära. A.Roosik oli majas kuskil pool tundi. Tunnistaja Y.N ütluste kohaselt 13.01.2024 helistas talle xxx, et A.Roosik tuli ega lähe minema. Kui tunnistaja kohale jõudis, kõndis A.Roosik auto juurde ja ütles, et mis ütleja sina oled, makske see pull kinni ja siis jätan rahule. Teiste käest sai Y.N teada, et A.Roosik oli tuppa tulnud ja kui xxx ütles, et mine ära, A.Roosik seda ei teinud. 13.01.2024 toimunu kohta võimaldab järeldusi teha ka G.X poolt menetlejale edastatud Facebook Messengeri kuvatõmmiste väljatrükid suhtlusest kannatanu ja tema laste (S.D, Y.N, K) vahel (I kd tl 126-189). Nii on 13.01.2024 kella 16.03 ajal vastuseks Ki küsimusele: „Nägid kuskil?“ Y.N vastanud: „Kaugul käis korraldamas M on seal Ei tahtnud ära minna et tema tuli sauna ja M mingu oma koju ja ajagu oma auto tema garaažist välja“ (I kd tl 156). Hinnates kogumis A.Roosiku kahtlustatavana antud ütlusi, kannatanu ja tunnistajate S.D ning Y.N ütlusi ning Facebook Messengeri sõnumite kuvatõmmiste väljatrükke loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav 13.01.2024 kella 13-15 vahelisel ajal kannatanu elukohas XXX talus käis. Kannatanu ja tunnistaja S.D on A.Roosiku käimise asjaolusid (millal ja kuidas ta tuli, kuidas käitus) sarnaselt kirjeldanud, mis suurendab nende ütluste usaldusväärsust. Tunnistaja S.D ja kannatanu ütluste usaldusväärsust suurendab ka asjaolu, et samal päeval on S.D juhtunust teatanud ka oma vennale Y.N-ile. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et S.D helistas Y.N-ile. Et viimane oli toimuvast teadlik, kinnitab ka Y.N 13.01.2014 pärastlõunal Facebook Messengeris K G.X-ile avaldatu. Eeltoodu lükkab ümber A.Roosiku ütlused, et tema 13.01.2024 XXX talus üldse ei käinud. Kannatanu ja tunnistaja S.D kattuvad ütlused tõendavad ka asjaolu, et A.Roosik sisenes XXX talu elumajja lukustamata, kuid suletud ukse kaudu koputamata või uksekella andmata. Ka on mõlemad kinnitanud, et A.Roosikut sel päeval keegi külla kutsunud ei olnud. Ka on 27
(33)kannatanu ja tunnistaja S.D kinnitanud, et kannatanu nõudis korduvalt A.Roosiku lahkumist, millist nõuet süüdistatav 20-30 minuti vältel eiras. Nagu kohus juba eespool tuvastas, kuulus XXX talu kannatanule ja oli tema elukohaks. Kuna kannatanu igapäevaselt XXX talus elas, oli see tema valduses AÕS § 32 mõttes. Nagu kohus eespool tuvastas, oli XXX talu aastaid ka süüdistatava elukohaks, kuid kannatanuga kooselu lõppemise tõttu lahkus A.Roosik XXX talust 2022.aprilli lõpus. Arvestades süüdistatava ja kannatanu kooselu lõppemise ja süüdistatava XXX talust elamast lahkumise aega ei olnud XXX talu 13.01.2024 ilmselgelt enam süüdistatava kodu ega tema valduses. Kuigi A.Roosiku väitel tuli ta 13.01.2024 XXX tallu kokkuleppel kannatanuga, pole viimane seda kinnitanud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et A.Roosik tungis 13.01.2024 kella 13-15 vahelisel ajal lukustamata ukse avamise teel ebaseaduslikult valdaja G.X tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ehk XXX talu elumajja ja jättis ebaseaduslikult täitmata ka G.X korduvad nõuded lahkuda tema eluruumist. Põhiseaduse § 33 kohaselt on kodu puutumatu ja kellegi eluruumi ei tohi tungida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel. Süüdistataval puudus kannatanu kui eluruumi valdaja nõusolek kannatanu eluruumi sisenemiseks ja seal viibimiseks. Seega oli süüdistatava sisenemine kannatanu eluruumi ja seal kannatanu tahte vastaselt viibimine ebaseaduslik. Kuigi süüdistatav lõpuks G.X eluruumist lahkus, viibis ta seal vaatamata kannatanu korduvatele lahkumisnõuetele 20-30 minutit. Korduvalt lahkumisnõuete esitamise vajadus ja süüdistatava XXX talu eluruumides viibimise ajaline kestvus võimaldab objektiivse süüteokoosseisu mõttes eraldi rääkida ka lahkumisnõude täitmata jätmisest. Süüdistatavale oli teada, et XXX talu ei olnud alates 2022.aasta aprillist enam tema elukoht ega tema valduses. Seega puudus A.Roosikul alus arvata, et tal isiklikult on seal eluruumis viibimiseks olemas mingi seaduslik alus. Süüdistuses ongi A.Roosikule ette heidetud valdaja s.o G.X tahte vastaselt eluruumi sisenemist. Nagu kohus eespool tuvastas, on A.Roosik kannatanu elukohas käinud korduvalt muulgi ajal. Neid kordasid pole ebaseadusliku sisse tungimisena süüdistatavale ette heidetud. See tekitab küsimuse, kas ka 13.01.2024 võis süüdistatav eeldada kannatanu nõusolekut eluruumi sisenemisel. Nagu kohus eespool tuvastas, andis süüdistatav korduvalt varem majja sisenemise soovist koputamisega märku ning mõnikord laskis kannatanu süüdistatava ise sisse. 13.01.2024 see nii ei toimunud. Kohtu arvates ei olnud selles olukorras süüdistataval alust arvata, et tal on kannatanu eluruumi sisenemiseks viimase luba olemas. Kohtu arvates on valdaja tahte vastaselt eluruumi sisenemisel süüdistatav realiseerinud talle etteheidetava kuriteo subjektiivse külje, pannes selle teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isegi kui asuda seisukohale, et eluruumi sisenemise hetkel süüdistatav ekslikult arvas, et tal on selleks olemas seaduslik alus kannatanu nõusoleku näol, mis välistab süüdistatava tahtluse (KarS § 17 lg 1), sai süüdistatav kohe peale eluruumi sisenemist teada eluruumis viibimiseks nõusoleku puudumisest. Eluruumi valdaja nõudel aga süüdistatav koheselt ei lahkunud. Seega vähemalt eluruumi valdaja poolt esitatud lahkumisnõude täitmata jätmise osas on süüdistatav realiseerinud kuriteo subjektiivse koosseisu, pannes teo toime otsese tahtlusega. A.Roosiku süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib A.Roosiku toimepandu KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. 28
(33)Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus loeb süüdistatava süüd KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas teos keskmisest tunduvalt väiksemaks. Tegemist on vaid ühe episoodiga ja süüdistatav ei viibinud kannatanu eluruumis väga kaua. Ahistava jälitamise süüdistuses suurendab A.Roosiku süüd ühelt poolt teo toimepanemise ajaline kestvus (veidi enam kui 2 aastat) ning kontakti otsimiste suur hulk. Teiselt poolt vähendab A.Roosiku süüd kannatanu enda käitumine (aegajalt süüdistatavaga koos aja veetmine), mis kannatanu enda arvatust vastupidiselt kahetsusväärselt võimendas süüdistatava soovi kannatanuga kontakti otsida. Erinevalt süüdistusest on kohus leidnud, et süüdistataval puudus kannatanu hirmutamise ja olulise häirimise eesmärk. Seega loeb kohus süü keskmisest veidi väiksemaks. A.Roosiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatis (I kd tl 120-121) tõendab, et A.Roosik ei oma kehtivaid karistusi. Tal on kaks arhiveeritud kriminaalkaristust (aastatest 2014 ja 2007). Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt pole välistatud võimalus võtta karistatavat iseloomustava teabena teatud tingimustel arvesse ka arhiveeritud karistusandmeid (RKKKo 4-22-4139/41, p 14). Arvestades eelmiste kuritegude toimepanemisest möödunud pikka ajavahemikku, ei pea kohus põhjendatuks käesoleval juhul arhiveeritud karistusandmeid karistuse mõistmisel arvestada. Nii KarS § 157³ lg 1 kui ka KarS § 266 lg 2 p 1 näevad karistusena ette vangistuse kõrval ka rahalise karistuse. Kohtu hinnangul pole süüdistatav käesoleva ajani aru saanud, et on kannatanu suhtes midagi valesti teinud. Seetõttu kohus leiab, et süüdistatava arusaama enda toimepandu tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid vangistus. Kohus peab vajalikuks A.Roosikut karistada mõlema kuriteo eest vangistusega. Süü suurust arvestades võib vangistus olla KarS § 266 lg 2 p 1 järgi sanktsiooni alamääras s.o 1 kuu ja KarS § 157³ lg 1 järgi sanktsiooni keskmisele lähenevas määras s.o 5 kuud. Liitkaristuse moodustamisel peab kohus põhjendatuks lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga, sest see on juba vastav A.Roosiku süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kuna süüdistatav on käesoleval ajal karistamata isik, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on saavutatavad ka mõistetavat vangistust KarS § 73 sätete alusel täitmisele pööramata jättes. Otsuse põhjendused lähenemiskeelu kohaldamise osas Kannatanu on kohtule esitanud taotluse kohaldada
§ 3101
lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel süüdistatavale lähenemiskeeldu kannatanu suhtes ( II kd tl 1). Seda põhjusel, et süüdistatav on kannatanu tahte vastaselt sekkunud kannatanu eraellu – helistanud kannatanule häirivalt palju, saatnud häiriva sisuga ja häirivalt palju sõnumeid (nii smsi kui Messengeri teel), lähenenud kannatanule erinevates kohtades ning tulnud omavoliliselt korduvalt kannatanu kinnistule ja isegi eluruumidesse, eirates lahkumisnõuet. Kannatanu palub kohaldada lähenemiskeeldu, sest tunneb muret ja hirmu enda, enda lähedaste, enda kodu ja muu vara pärast. 29
(33)Kannatanu taotleb lähenemiskeelu kohaldamist järgmistel tingimustel: keelata A.Roosikul kannatanule läheneda lähemale kui 150 m, keelata A.Roosikul võtta kannatanuga ühendust mis tahes viisil ja mis tahes sidevahendite (sh e-post, Messenger või muul viisil) kaudu ning keelata A.Roosikul tulla kannatanu kinnistule, koju aadressile XXX talu, XXX. Lisaks palub kannatanu kohtul võimalusel kohaldada A.Roosikule lähenemiskeeldu kannatanu suhtes avalikel üritustel, kus kannatanu täidab koorijuhina töökohustusi. Kannatanu palub lähenemiskeelu kohaldamist kolmeks aastaks. Kaitsja leiab, et kuna süüdistatav on alates 2024.aasta kevadest lõpetanud igasuguse tegevuse, mis võiks olla tõlgendatav väidetava ahistamisena, ei ole süüdimõistmise korral lähenemiskeeldu üldse vaja kohaldada.
§ 3101
lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Isikuvastase kuriteona lähenemiskeelu tähenduses on käsitatav ka KarS §-s 157 3 sätestatud kuritegu (RKKKm 1-18-9343/20, p 9 jj).
§-s 3101 sätestatud korras VÕS § 1055 alusel kohaldatava lähenemiskeelu näol on tegemist preventiivse deliktiõigusliku kaitseabinõuga (abinõude kogumiga), mille eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse (lähenemiskeelu adressaat), ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi. VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel peab kohus konkreetselt määratlema need tingimused (piirangud), mida lähenemiskeelu adressaadil kaitstava isiku suhtes järgida tuleb. Vastasel korral ei ole lähenemiskeeld täidetav ja kaotab oma mõtte. Lähenemiskeelu tingimuste määratlemisel peab kohus arvestama konkreetse juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul konkreetse kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile (RKKKo 3-1-1-59-10, p 7.1, 7.2). Nagu kohus eespool tuvastas, on süüdistatav kannatanu suhtes toime pannud KarS § 157 3 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo kaheaastase perioodi jooksul. Süüdistatava sellise käitumise valguses esineb oht, et süüdistatav võib kannatanu suhtes õigusvastaselt käituda ka edaspidi. Esitatud süüdistuse raames kohus eespool tuvastas, et süüdistatav otsis kannatanuga kontakti viimati käesoleva aasta kevadel. Kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt lähenes süüdistatav talle veel ka käesoleva aasta juunikuus poe parklas, kui süüdistatav parkis oma auto kannatanu auto kõrvale ning otsis kannatanuga kontakti. Kohtul ei ole alust kannatanu avaldatus kahelda, sest süüdistatav on sarnaselt käitunud ka varem (parkis poe parklas oma 30
(33)auto kannatanu auto lähedale ja otsis kannatanuga kontakti). Süüdistatava senist käitumist arvestades pole kohus veendunud, et lähenemiskeeldu kohaldamata süüdistatav edaspidi sellisest käitumisest kindlasti hoiduks. Nagu kohus eespool tuvastas, otsis süüdistatav peale kannatanuga kooselu lõppemist viimasega kontakti telefonikõnede, videokõnede ja sõnumite (nii mobiiltelefonile kui sotsiaalmeedias saadetud) näol tuhandeid kordi, millega rikkus kannatanu isikuõigusi. Et kannatanut taoliste rikkumiste eest kaitsta, on asjakohane keelata A.Roosikul nii vahetult kui erinevate sidepidamisvahendite (mh tavakirja, e-kirja, telefoni, sotsiaalmeedia ja muu suhtluskeskkonna) vahendusel kannatanuga kontakti võtta. Nagu kohus eespool tuvastas, on A.Roosik korduvalt lähenenud kannatanule erinevates kohtades, sh nii avalikus kohas kui ilmunud korduvalt kannatanu elukohta XXX talu kinnistule. Seetõttu on kohtu arvates asjakohane keelata süüdistataval kannatanule läheneda ja läheneda ka kannatanu elukohale. Ent kohtu hinnangul on kannatanu taotletud vahemaa 150 meetrit ülemäärane. Kohtu arvates kaitseb kannatanu isikuõigusi ka oluliselt väiksem vahemaa. Kannatanu kinnitusel esineb ta tihti avalikel üritustel koorijuhina. Ka süüdistataval on õigus avalikest üritustest osa võtta. Et poleks liigselt riivatud süüdistatava õigused avalikus kohas liikuda ja avalikel üritustel osaleda, peab kohus põhjendatuks keelata süüdistataval läheneda mistahes kohas sh ka avalikus kohas kannatanule lähemale kui 50 meetrit. Kohtu arvates on selline tingimus ka reaalselt täidetav. Juhuslikul kohtumisel kannatanuga tuleb süüdistatavat kohustada viivitamatult temast eemalduma vähemalt 50 meetri kaugusele ilma kannatanut kõnetamata. Kohtu arvates on põhjendatud keelata süüdistataval läheneda kannatanu elukohale XXX talu, XXX samuti lähemale kui 50 meetrit. Kohus on eespool tuvastanud sedagi, et kooselu lõppedes tekkisid kannatanul ja süüdistataval varalised vaidlused. Kaitsja poolt kohtule avaldatu kohaselt ei ole välistatud, et süüdistatav soovib varaliste vaidluste lahendamiseks edaspidi kohtu poole pöörduda. Et süüdistataval oleks soovi korral võimalik sellises kohtumenetluses osaleda, peab kohus otstarbekaks erandina võimaldada süüdistataval viibida kannatanule lähemal kui 50 meetrit kohtumajas mõne kohtuasja arutamisega seoses. Kohtu arvates pole eespool toodud lähenemiskeelu tingimused süüdistatavale ülemäära koormavad ega riiva ülemäära süüdistatava õigusi. Eeltoodu alusel ja
§ 3101
lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldab kohus A.Roosikule lähenemiskeeldu G.X suhtes eespool toodud tingimustel. Kannatanu taotleb lähenemiskeelu kohaldamist kolmeks aastaks. Arvestades senist ahistamise pikka perioodi ja asjaolu, et veel käesoleva aasta juunikuus püüdis süüdistatav kannatanule läheneda, peab kohus põhjendatuks kannatanu taotletud ja
§ 3101 lg-s 1 sätestatud maksimaalset kolme aastast tähtaega. Kohus peab vajalikuks juhtida süüdistatava tähelepanu, et Kar
S §-s 331 2 on sätestatud kriminaalkaristus kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale või lähenemiskeelu korduva rikkumise eest. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused
§ 180lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud 31
(33)süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega
175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis
§ 179lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära.
Vabariigi Valitsuse 8.12.2023 määruse nr 113 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 1.01.2024 töötasu alamäär kuus on 820 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 820, s.o 1230 eurot.
§ 175
lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Süüdistatava menetluskulude nimekirja kohaselt, mida tõendavad ka Z.Z-i Õigusbüroo arvekviitungid ( II kd tl 8-10), on süüdistatava valitud kaitsja tasu 3096 eurot. See sisaldab tasu konsultatsiooni, õigusliku olukorra esialgse hindamise ning osalemise eest kahtlustuse esitamisel ja kahtlustatava ülekuulamisel kokku 2,25 tunni ulatuses; tutvumise eest kriminaalasja materjalidega 11,5 tunni ulatuses; tasu taotluse koostamise eest prokuratuurile 3,5 tunni ulatuses; tasu kaitseakti koostamise ja osalemise eest eelistungil kokku 4 tunni ulatuses; tasu ettevalmistumise, kohtuistungil osalemise eest ning kaitsekõne koostamise eest kokku 11 tunni ulatuses. Kaitsja tunnitasu on 96 eurot. Kohtu arvates on süüdistatava valitud kaitsja tunnitasu suurus aktsepteeritava suurusega. Kaitsja ajakulu on kokku olnud 32,25 tundi sh kohtueelses menetluses 17,25 tundi ja kohtus 15 tundi. Kohus möönab, et iseenesest pole asjas tõendeid väga palju. Samas osade tõenditega (telefonisõnumite väljatrükid, Facebook Messengeri suhtluse väljatrükid, omavaheliste vestluste salvestised) tutvumine, sealt olulise ülesleidmine, nende põhjal mingite järelduste tegemine on üsna ajamahukas. Seetõttu ei pea kohus ülemääraseks kaitsja näidatud ajakulu kriminaalasja materjalidega tutvumise eest. Ka peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kaitsja muude kohtueelse menetluse toimingute ajakulu, samuti ajakulu seoses eel- ja kohtuistungil osalemisega. Nii kaitseaktis kui kohtuistungil esitatud kaitsekõnes on kaitsja muuhulgas taotlenud KarS § 157³ lg 1 põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Nagu kohus eespool leidis, pole see kaitsja taotlus põhjendatud. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et valitud kaitsjale kassatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb muu hulgas arvesse võtta, millises ulatuses on kassatsiooni argumendid põhjendatud (RKKKo, 1-18-158/266, p 95). Maakohus peab vajalikuks samast põhimõttest lähtuda ka käesoleval juhul. Kuna kohtu arvates on põhjendamatud kaitsja argumendid seoses KarS § 157³ lg 1 võimaliku põhiseaduse vastasusega, ei saa põhjendatuks ja vajalikuks lugeda kogu kaitsja ajakulu nii kaitseakti kui kaitsekõne koostamisel. Samas, kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse, jääb kogu valitud kaitsja tasu niikuinii süüdistatava kanda. Kannatanu menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt, mida tõendab Vägivallast vaba OÜ 7.11.2024 arve ( II kd tl 13-14), on kannatanu valitud esindaja tasu 1885 eurot ja esindaja sõidukulu 153 eurot. Arve kirjelduse kohaselt sisaldab tasu esindaja konsultatsiooni 3 tundi, materjalidega tutvumist ja istungiks ettevalmistumist 10 tundi, osalemist kohtuistungil 16 tundi. Kannatanu esindaja ajakulu on kokku olnud 29 tundi ning tunnitasu on 65 eurot. Kohtu arvates on kannatanu lepingulise esindaja tunnitasu suurus aktsepteeritava suurusega. Ka loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks esindaja ajakulu seoses konsultatsiooni, 32
(33)materjalidega tutvumise ja istungiks ettevalmistumisega. Kohtuistungi protokollide kohaselt ei olnud istungite aega 16 tundi, vaid kolmel asja arutamiseks kulunud istungipäeval tuli tegelikku istungiaega kokku umbes 12 tundi. Ka ilmus kannatanu esindaja esialgselt otsuse kuulutamiseks planeeritud istungile 20.11.2024. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks kannatanu esindaja ajakuluks kokku 26 tundi ( sh 13 tundi istungitel sh otsuse kuulutamise juures osalemine), mille ulatuses tuleb kannatanule hüvitada esindajatasu 1690 eurot. Esindaja sõidukuluks on arvestatud kolmel korral marsruudi xxxx-xxxxx-xxxxx (kokku 510 km) läbimine kilomeetri hinnaga 0,30 eurot. Arvestades kannatanule õigusteenuse osutaja asukoha kaugust Võrus asuvast kohtumajast (Google Maps väljatrükk II kd tl 39), loeb kohus esindaja sõidukulu suurust 153 eurot põhjendatuks. Ka riigi õigusabi osutamise korral hüvitatakse õigusabi osutava advokaadi sõiduauto või muu sõiduki kulud summas 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta. Kuigi kannatanu esindaja pole advokaat, peab kohus põhjendatuks lähtuda samast sõidukulude hüvitamise määrast. Kannatanu esindaja on esitanud ka sõidupäeviku ( II kd tl 40). Seega võimaldaks sõidukulu hinnaga 0,30 eurot kilomeetri kohta hüvitada ka tulumaksuseadus § 13 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta. Seega tuleb süüdistatavalt
§ 180
lg 1 alusel välja mõista kannatanu lepingulise esindaja tasu ja kulu katteks kokku 1843 eurot. Esialgses süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude taotluses ( II kd tl 13) sisaldus ka kannatanu kohtumenetlusest osavõtmisega seotud sõidukulu 45 eurot. Kohtu ettepanekul esitas kannatanu selle asemel tunnistajatasu ja tunnistajakulude hüvitamise taotluse (II kd tl 31-31), mille kohus lahendas Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusega nr 322 kinnitatud „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ alusel. Tartu Maakohtu 20.11.2024 määrusega ( II kd tl 44-45) rahuldas kohus kannatanu taotluse osaliselt, otsustades kannatanu sõidukulude katteks välja maksta 13,82 eurot. Nimetatud summa on menetluskuluks
§ 175
lg 1 p 2 kohaselt.
§ 180
lg 1 alusel mõistab kohus süüdistatavalt menetluskulud (sundraha ja kannatanu sõidukulu - kokku 1243,82 eurot) riigituludesse välja. Kannatanu on taotlenud enda teavitamist süüdistatava ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb seda
§ 313lg 1 p 101 kohaselt otsuse resolutiivosas märkida.
Seda