lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Toetudes äriregistri andmetele kuulusid OÜ Metallitest juhatuse liikmete hulka perioodil 25.03.2011 kuni 18.05.2011 järgmised isikud. N S, A Š, A K. OÜ Ecoengineering juhatuse liimed samal perioodil olid: O N, A O, A K ja I S. Samuti OÜ Ecoengineering osanik A O OÜ Metallitest osaniku N-S Jsc juhatuse liige. Lähtudes eeltoodust on Metallitest ja OÜ Ecoengineering juhatuse liikmed ja osanikud (nende esindaja) osaliselt kattuvad. OÜ Metallitest juhatuse liikme A Š kinnitusel tegi rahalised ülekanded otseselt mõlema juriidilise isikuga seotud A K. Lähtudes äriregistri andmetest on kostja võlgniku lähikondne
AS Swedbank on kinnitanud haldurile, et kostja poolt tehtud rahalised ülekanded hagis nimetatud aegadel on teinud OÜ Metallitest kui ka OÜ Ecoengineering juhatusse kuulunud A K. OÜ Metallitest juhatusse kuulunud A Š väitel ei selgitanud A K teistele juhatuse liikmetele OÜ Ecoengineering tehtud rahaliste ülekannete sihtotstarvet. Hageja palus hagi rahuldada ja tunnistada kehtuks rahaliste vahendite väljamaksmine OÜ-le Ecoengineering ning mõista kostjalt välja OÜ Metallitest (pankrotis) kasuks 55 000 eurot. Lisaks palub hageja jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võtnud. Kostja selgituse kohaselt sõlmisid 11.08.2010 OÜ Metallitest ja ZAO N-S laenulepingu, mille raames sai OÜ Metallitest 30 000 eurot. Hiljem ZAO N-S ja Ecoengineering vahel oli sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel kõik laenuandja õigused on kostjale üle läinud. Hageja tagastas 30 000 eurot ja täitis oma rahalise kohustuse. 25 000 eurot oli üle kantud võlgnevuse katteks, mis tekkis seoses sellega, et hageja rentis kostjale seadmeid ja transpordivahendeid ning kinnistu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja täiendav seisukoht Hageja leiab, et 11.08.2010 OÜ Metallitest ja ZAO N-S sõlmitud laenulepingu p 1.1 kohaselt on laenu tagastamise tähtajaks 15.08.
lg 1 p 2 ja p 3 alusel ning loeb tõendatuks, et OÜ-le Ecoengineering teostatud rahaülekanded 25.märtsil 2011 summas 20 000 EUR, 13.aprillil 2011 summas 5 000 eurot ja 18.mail 2011 summas 30 000 EUR, olid tehtud võlgniku poolt oma kohustuse täitmiseks vastavalt 4.novembril 2010 ja 1.oktoobril 2010 esitatud nõuete loovutamise lepingutele, siis esitab hageja alternatiivse nõude
lg 1 p 3 ja lg 2 alusel.
lg 1 p 3 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.
Hageja leiab, et kui kostjale tasuti võlgniku poolt täitmata kohustust, siis teostatud ülekanded (sooritused) olid tehtud võlgniku lähikondsele ning nimetatud rahaliste kohustuste ülekandmise tagajärjel muutus hageja majanduslik seis sedavõrd, et tekkis võimatus tasuda kõikide hankijate (s.h. töötajate) nõudeid, s.t. hageja muutus maksejõuetuks. Maksekorralduste teostamise tõttu kostjale jäi OÜ Metallitest ilma rahalistest vahenditest, et töötajatele välja maksta töötasusid, vaid seda sai teha ainult osaliselt. Juuni- ja juulikuu töötasud jäid töötajatele hoopis välja maksmata. Pärast kostjale tehtud sooritusi, puudusid hagejal ka pankrotimenetluses nõude esitanud võlausaldajatele tasumiseks: Maksu-ja Tolliametile käibemaks kohustus juunikuu eest 2011, E E AS-le juunikuu arve 2011, N AS-le arved mai, juuni 2011 eest, mille tulemusel rendileping lõpetati, S -K Oü-le arve, mis muutus sissenõutavaks 1.03.2011, OÜ S ma, juuni 2011 arved, International V OÜ mai 2011 arve, E OÜ märtsi 2011 arve, laenukohustus A Š summas 10 034,12 eurot. Pärast kostjale väljamaksete tegemist puudusid rahalised vahendid hankelepingute konkurssidel osalemiseks ning töödeks vajalike materjalide ostmiseks, mis viis otseselt selleni, et OÜ Metallitest pidi töölepingud lõpetama ning kogu tegevuse lõpetama. Kostjale tehtud rahaliste ülekannete teostamise tagajärjel muutus OÜ Metallitest alaliselt maksejõuetuks. Täiendavalt lisab hageja, et just pärast kostjale tehtud sooritusi, puudusid hagejal rahalised vahendid ka pankrotimenetluses nõude esitanud võlausaldajatele tasumiseks. 4 Hageja on seisukohal, et juba esitatud hagiavalduses ning ka 7.augustil 2012 esitatud seisukohtades on hageja tõendanud, et rahaline kohustus on võlgniku arvelt täidetud võlgniku lähikondsele. Seega, on tõendatud, et võlgniku lähikondsena soorituse saajana kostja oli teadlik hageja majanduslikult halvast olukorrast ning asjaolust, et rahaliste vahendite ülekandmisega lähikondsele muutub võlgnik maksejõuetuks. Kostja esindaja 12.novembril 2012 toimunud kohtuistungil vastuväidet alternatiivnõudele ei esitanud. 05.12.2012 määrusega võeti hageja poolt
Maakohtu otsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust selles, et Osaühing Metallitest täitis rahalise kohustuse summas 30 000 eurot 18.05.2011 kostja OÜ-le Ecoengineering. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on OÜ Metallitest lähikondne, kas sooritatud rahaülekanne kahjustab teiste võlausaldajate huve ning kas hageja (võlgnik) oli täitmise ajal maksejõuetu ja kas kostja (võlausaldaja) teadis või pidi hageja (võlgniku) maksejõuetusest teadma. Esmalt analüüsib kohus alternatiivse nõude rahuldamise võimalusi. Hageja on esitanud oma nõude kahel alternatiivsel alusel :
Pankrotiseaduse (
) § 109 lg 1, et kohus tunnistab tagasivõitmise korras pankrotiseaduse §-des 110-114 sätestatud alusel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve.
lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.
lg 1 p 3 järgi tunnistab kohus muu hulgas kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.
lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. Kohus leiab, et rahuldamisele kuulub alternatiivselt
lg 1 p 3 alusel esitatud nõue, kuna 19.12.2007 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2-1-115-07 kohaselt on
küll üldnormiks §-dele 111, 112 ja 114, kuid mitte §-le 113, sest nimetatud säte ei reguleeri tehingu tagasivõitmist. Seetõttu on võimalik rahalise kohustuse täitmist tagasi võita
alusel, täitmise aluseks olevat tehingut aga ka
Järgnevalt analüüsib kohus võlgniku lähikondse mõistet.
lg 2 p 1 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on: juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, p 6 5 kohaselt füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, jt
lg-s 2 loetletud isikud.
lg 3 järgi võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks eelnimetatud loetelus nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Toetudes äriregistri andmetele kuulusid OÜ Metallitest juhatuse liikmete hulka perioodil 25.03.2011 kuni 18.05.2011 järgmised isikud. N S, A Š, A K. OÜ Ecoengineering juhatuse liimed samal perioodil olid: O N, A O, A K ja I S. Samuti OÜ Ecoengineering osanik E.Q OÜ Metallitest osaniku N-S Jsc juhatuse liige. Lähtudes eeltoodust on Metallitest ja OÜ Ecoengineering juhatuse liikmed ja osanikud (nende esindaja) osaliselt kattuvad. OÜ Metallitest juhatuse liikme A Š kinnitusel tegi rahalised ülekanded otseselt mõlema juriidilise isikuga seotud A K, sama asjaolu kinnitas Swedbank AS ( I kd tl 146-149). Lähtudes äriregistri andmetest on kostja võlgniku lähikondne
Järgnevalt analüüsib kohus rahalise kohustuse täitmise tagasivõtmise eeldusi. Kohus leiab, et
lg-s 1 ning
lg 1 p-s 3 sätestatud rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eeldused on täidetud. Tõendatud on et 18.05.2011 rahalise kohustuse täitmisega võlgniku poolt OÜ-le Ecoengineering võeti ära võimalikud materiaalsed vahendid, et saada uusi töid, teenuseid ja osaleda konkurssidel, tasuda töötajatele palka ja tasuda jooksvaid erinevate ettevõtete poolt teenuste eest esitatud arveid. Hageja palus OÜ-l Ecoengineering ettevõttele vahendid tagastada, kuid OÜ Ecoengineering jättis hageja kirjalikud pöördumised 19.05.2011 ja 20.05.2011 tähelepanuta, mistõttu teeb kohus järelduse, et OÜ Ecoengineering oli hageja majandulikust olukorrast, so maksejõuetusest teadlik ja ei soovinudki midagi ette võtta ettevõtte majanduslikku olukorra parandamiseks. Kostja väitel toimus 18.05.2011 ülekanne OÜ-lt Metallitest OÜ-le Ecoengineering summas 30 000 eurot, seoses võlgniku kohususega täita 4.novembril 2010 esitatud võlanõude õiguse loovutamise lepingut (II kd tl 58), mis olid aluseks 11.08.2010 sõlmitud laenulepingule (II kd tl 48). Kohus tuvastas, et 18.05.2011 ei olnud 11.08.2010 sõlmitud AS N.S ja OÜ Metallitest laenulepingust tulenev nõue summas 30 000 eurot veel sissenõutavaks muutunud. Laenulepingu p 1.
lg 2 punktide 1 ja 5 alusel, siis oli kostjale juba enne raha laekumist teada, et hageja on 18.05.2011 rahalise kohustuse täitmise tõttu maksejõuetu.
lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Eeltoodud põhjendustel tuleb hageja nõue rahuldada ja rahalise kohustuse täitmine 18.05.2011 summas 30 000 eurot kehtetuks tunnistada. Kostjal tuleb hageja pankrotivarasse
Kostja vastuväidete analüüs Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et antud juhul oli põhjendatud OÜ Metallitest täita võlanõude loovutamise lepingut 4 aastat varem, kuna oli tekkinud intressi võlg. Iseenesest on õige kostja väide, et lepingut võib täita lõpptähtajast varem, kuid kostja, kes oli hageja lähikondne, kel oli juurdepääs hageja arvelduskontole, pidi teadma hageja majanduslikku seisu, mistõttu kostja vastuväited, et ta ei teadnud hageja majanduslikku seisu ja arvas, et raha on piisavalt ettevõttele antud, on põhjendamatud.
lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. 8 Kohus leiab, et kostja poolt kohtule esitatud kriminaalasja number 11740000116 lõpetamise määruse (I kd tl 44), mille kohaselt A. K teos puuudvad KarS § 201 järgi ettenähtud kuriteo tunnused ei tõenda, et OÜ E Ecoengineering ei pea tagastama hagejale 18.05.2011 ülekantud rahalist kohustust. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud kriminaalasja algatamise määrus (I kd tl 167) otseselt asja lahendamisesse ei puutu, kuid ilmestavad OÜ Ecoengineering juhatuse liikmete vahelist ebakõla ja koostööpuudumist. Seetõttu ei analüüsi kohus ka nimetatud dokumenti, kuna kostja on seadnud kahtluse alla teise juhatuse liikme tegevuse OÜ Metallitest (pankrotis) nõudeavalduste esitamisel. Kostja esitatud 27.08.2010 protsendivaba sihtlaenu leping ei tõenda, et kostja ei teadnud OÜ Metallitest majanduslikust olukorrast. Vastavalt 04.11.2011 võlanõude õiguse loovutamise lepingu (II kd tl 58) p 2.3 ei olnud 27.08.2010 protsendivaba sihtlaenu leping nõude loovutamise lepingu esemeks, mistõttu kohus antud laenulepingut ei analüüsi. Nimetatud laenuleping ei tõenda, et kostja ei teadnud hageja majanduslikku seisu ja arvas, et raha on piisavalt ettevõttele antud, on põhjendamatud.
lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. Hagi tagamise abinõu Viru Maakohtu 01.06.2012 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ning 25.09.2012 täiendavate hagi meetmete rakendamiseks. Kohtumäärused kuulusid viivitamatule täitmisele. Kohtumäärusega määrati hagi tagamise asendamine raha maksmisega ( TsMS § 385). Kohtumäärust ei vaidlustatud. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kostja arvelduskontode arestimine hagi tagamise meetmena on jätkuvalt vajalik kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et hageja, kelle kasuks otsus tehti, ei ole taotlenud abinõu tühistamist. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna hageja loobus haginõudest osaliselt, kuid kohus rahuldab hageja alternatiivnõude, peab kohus põhjendatuks jätta asjas esinenud menetluskulud mõlema poole enda kanda. 9 Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.