§ -dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 310; § 311; § 313; KarS § -de 73 lg 1, 3; § 78 p 1 kohus otsustas:
§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Artjom Bolšakovilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1419 (üks tuhat nelisada üheksateist) eurot. kohtueelsel uurimisel tekkinud kaitsjakulud summas 111,60 (ükssada üksteist eurot ja kuuskümmend senti) eurot; 9.
lg 3 alusel määrata, et Artjom Bolšakovilt välja mõistetud menetluskulud (sundraha, kaitsjatasu) tuleb tal kohtuotsuse jõustumisel tasuda ositi võrdsetes osades 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse makseinfos märgitud ajal ja ulatuses kuni kohustuse täitmiseni. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse Artjom Bolšakovile üle, kas kohtuotsuse kuulutamisel või edastatakse talle avaldatud e-posti aadressile: XXX. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Artjom Bolšakov on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 30.08.2023 kella 01.30 ajal XXX asuva elumaja parklas võttis A. M.le kuuluva elektrilise tõukeratta Sponge ja rikkus sellega ühisest tahtlusest kantuna A. M. sõidukit Honda Civic (reg-nr XXX) ja I. G. sõidukit Mini Cooper 175 (reg-nr XXX). Täpsemalt lõi ta elektrilise tõukerattaga vastu A. M. sõidukit Honda Civic (reg-nr XXX), kahjustades sõiduki esistanget, kapotti, esiklaasi, reisijapoolset ust, parempoolset küljepeeglit, sõiduki parempoolset külge (küljele tekitatud 2 täkked) ning tekitades sõiduki lõhkumisega kahju summas 2922,66 eurot. Lisaks lõi ta elektrilise tõukerattaga vastu I. G. sõidukit Mini Cooper 175 (reg-nr XXX), kahjustades sõiduki juhipoolset ust, vasakpoolset esitiiba ja esiukse peeglit ning tekitades sõiduki lõhkumisega kahju summas 1242,48 eurot. Samuti on kahjustatud A. M. elektrilise tõukeratta Sponge raam, rattad ja pidurid. Konkreetse tõukeratta hetkeväärtuseks oli 400 eurot. Seega tekitas Artjom Bolšakov oma teoga kokku kahju summas 4565,14 eurot, mis on KarS § 12 1 järgi oluline kahju ja ületab 4000 eurot. Seega pani Artjom Bolšakov toime võõra asja rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju s.o KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkulepe: 02. aprillil 2026 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Laura Liisa Mölder, süüdistatav Artjom Bolšakov ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Laura Liisa Mölder taotleb kohtus Artjom Bolšakov süüdi tunnistamist KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja viimase karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest 10 kuu pikkuse vangistusega. Kokkuleppele on saadud selles, et KarS § 73 lg 1, 3 alusel määratakse, et Artjom Bolšakovile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui tema ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtule antakse teada, et Artjom Bolšakov oma kuritegeliku käitumisega tekitas kannatanu A. M.le otsest varalist kahju summas 1090 eurot, mille kohta on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi ning samuti Artjom Bolšakov on tekitanud oma kuritegeliku käitumisega otsest varalist kahju kannatanu I. G.le ning seda summas 1242,48 eurot, millise osas on kannatanu süüdistatava vastu esitanud tsiviilhagi. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1419.- eurot ja kaitsjatasu temale kohtueelses menetluses õigusteenuse osutamise eest summas 111,60 eurot. Kokkuleppele on saadud selles, et Artjom Bolšakovil võimaldatakse temalt välja mõistetud menetluskulusid (sundraha ja kaitsjakulu) summas tasuda
lg 3 alusel 12 kuu jooksul ositi võrdsetes osades ja seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub s.t kohtule on teada, et süüdistatav ja tema kaitsja kokkulepet prokuratuuriga sõlmides nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, esitatud tsiviilhagiga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus Harju Maakohtus: Harju Maakohtus 02.04.2026 toimunud kohtuistungil märkis süüdistatav Artjom Bolšakov, et kokkuleppe kinnitamise juurde ta kaitsjat kutsuda ei soovi ning ta nõustub prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Süüdistatav märkis, et ta on nõus kriminaalmenetluskulude hüvitamisega riigi tuludesse kokkuleppes välja toodud ulatuses ja tingimustel ning kannatanutele tekitatud varaliste kahjude hüvitamisega, tsiviilhagides välja toodud summade ulatuses. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Laura Liisa Mölder jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning taotles kohtult selle kinnitamist kokkulepitud tingimustel, märkides, et süüdistatavalt kuuluvad riigi tuludesse väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud sundraha ja kaitsjatasu 3 näol. Samuti tuleks kohtul rahuldada kannatanute poolt süüdistatava Artjom Bolšakov vastu esitatud tsiviilhagi ning tekitatud kahju kannatanu kasuks välja mõista. Kohtuotsuse motiivid: Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Artjom Bolšakov tuleb süüdi tunnistada KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades kohaldades KarS §-des § 73 lg 1, 3; § 78 p 1 sätestatut. Juhindudes
§-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulud kuuluvad süüdistatavalt riigi tuludesse väljamõistmisele ning seda kokkulepitult: sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 1419.- eurot, kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasud summas 111,60 eurot.
lg 3 kohaselt võimaldada Artjom Bolšakovilt temalt välja mõistetud menetluskulusid tasuda 12 kuu jooksul ositi võrdsetes osades kuni kohustuse täitmiseni ja seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude ulatus ja informatsioon, kuhu menetluskulusid tasuda tuuakse välja kohtuotsuse makseinfos. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Artjom Bolšakov oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanutele A. M.le ja I. G.le otsest varalist kahju ja seda alljärgnevalt A. M.le summas 1090 eurot ja kannatanu I. G.le 1242,48 euro ulatuses, kriminaalajas on esitatud sellekohased tsiviilhagid. Süüdistatav Artjom Bolšakov kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju hüvitanud ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesoleval hetkel on süüdistatav oma kuritegeliku käitumisega kahjustanud kannatanute varalist seisu, viimase omandit. Antud hetkel on kohtule teada, et Artjom Bolšakov on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahjude ulatuse ja laadiga s.t tema suhtes esitatud tsiviilhagidele vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud nende hüvitamistega kannatanutele. Kohus asub seisukohale, et eelpool välja toodud kannatanu käesolevas kriminaalajas esitatud tsiviilhagid kuuluvad süüdistatavalt välja mõistmisele. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool märgitud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagid tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab 4 kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavalt Artjom Bolšakovilt tsiviilhagide väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.