ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu osas, milles kaebaja taotles pankrotihaldurite tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, ning ülejäänud osas edastas haldusasja kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tallinna Halduskohtule. Määrus jõustus edasi kaebamata 21.12.
lg 1 p 1 alusel osas, milles oli taotletud pankrotihaldurite tegevuse ja Ida Politseiprefektuuri 02.04.2004 määrusega kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX tekitatud kahju hüvitamist, ning
lg 1 p 2 alusel samuti osas, milles kaebaja taotles väidetavalt 17.01.2003 riigi poolt AS Tamsalu TERKO elevaatorite müügi lubamisega tekitatud kahju hüvitamist. Määrus jõustus edasi kaebamata 08.03.
9. E.T leidis 20.03.2025 vastuses, et õigus nõuda kohtu kaudu kahju hüvitamist tuleb põhiseaduse §-dest 25 ja 146 ning praeguses asjas on tegemist liitkaebusega
Kaebaja viitas uuesti Lääne-Viru Maakohtu 13.06.2003 määrusele nr 2-373/03 (millega hagi tagamise korras arestiti AS Tamsalu VESKID varad), 22.04.2004 määrusele nr 2-414/02 (millega pankrotihaldurite taotlusel kohaldati kaebaja suhtes ärikeeldu) ja 19.09.2005 määrusele nr 2-373/03 (millega lõpetati tsiviilasja nr 2-373/03 menetlus) ning Viru Maakohtu 09.02.2009 määrusele nr 2-02-399 (millega kaebaja suhtes kohaldatud ärikeeld tühistati). Kaebaja märkis, et need määrused ja ülejäänud halduskohtu välja toodud määrused ilmestavad, kuidas Eestis õigust mõistetakse. 10. Tallinna Halduskohus tagastas 01.04.2025 määrusega E.T kaebuse
lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult, sest kohtule on jätkuvalt ebaselge, millega on kaebajale kahju tekitatud, ning kaebaja ei ole seda kaebuse menetlusse võtmist takistavat puudust kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud.
lg 5 p 2 alusel tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 1050 eurot kaebajale tagastada.
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 4), määruskaebus on tähtaegne ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral
§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
13. Halduskohus tagastas 01.04.2025 määrusega kaebuse põhjusel, et see ei vastanud
§-de 37–39 nõuetele ja kaebaja ei olnud halduskohtu 14.03.2025 määruses toodud tähtajaks ega ka hiljem kõrvaldanud kaebuse puudust (s.o kahju hüvitamise nõude alus oli jätkuvalt ebaselge) ning see takistas asja sisulist läbivaatamist.
lg 1 p 2 alusel kaebuse tagastamine eeldab, et samal ajal on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) kaebus ei vasta seaduse nõuetele, 2) puudused on jäetud tähtajaks kõrvaldamata, 3) puudused takistavad asja edasist menetlemist. Kaebuse puudused ei takista asja menetlemist, kui need on mõistlikult ületatavad halduskohtul lasuva uurimis- ja tõlgendamiskohustuse (
Kaebuse nõudeid ja eesmärke saab täpsustada ka eelmenetluses pärast kaebuse menetlusse võtmist (nt Riigikohtu 10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p-d 11 ja 13). Samas on vaidluse eseme (
lg 1) piiritlemine ehk kaebuse nõude (
) ja aluse (
lg 2) väljatoomine esmajoones kaebaja enda ülesanne ning selgus vaidluse esemes on asja lahendamiseks vältimatult vajalik. Kohus ei pea hakkama kaebust tervikuna sisustama kaebaja eest ning kaebaja ei või oma menetlusõigusi kuritarvitada (vt Riigikohtu 10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p 16). 3
Halduskohus jättis 14.03.2025 määrusega kaebuse käiguta juba neljandat korda ning nõudis kaebajalt selget seisukohta määruses loetletud kohtulahendite ja toimingute suhtes. Kaebaja jättis kohtunõudele osaliselt vastamata, viidates 20.03.2025 seisukohas üksnes neljale kohtulahendile. Sellises olukorras ei pidanud halduskohus jätma kaebust uuesti käiguta ega andma kaebajale võimalust veelkord oma kahjunõude alust täpsustada, vaid võis eeldada, et kaebaja seostabki kahju hüvitamise kaebust 20.03.2025 vastuses märgitud kohtulahenditega. Õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise kaebuse puhul tuleb vältimatult piiritleda need kohtulahendid või toimingud, millega kaebaja kahju tekkimist seostab, kuid siinsel juhul oligi võimalik käsitada kahju hüvitamise nõude alusena kaebaja viidatud nelja kohtulahendit. 16. Ehkki halduskohus ei saanud kaebust
lg 1 p 2 alusel tagastada, ei ole siiski alust määruskaebust rahuldada, sest esinevad
Tsiviilasjas nr 2-414/02 (hilisem nr 2-02-399) ärikeelu kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamist on kaebaja varem taotlenud haldusasjas nr 3-091504, kuid tema hüvitamiskaebus on jõustunud kohtuotsustega (vt Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 3-3-1-70-15) jäetud rahuldamata. Ärikeelu kohaldamisega seonduvalt (s.o LääneViru Maakohtu 22.04.2004 määruse nr 2-414/02 ja Viru Maakohtu 09.02.2009 määruse nr 202-399 osas, millega vastavalt ärikeeldu kohaldati ja see tühistati) on seetõttu tegemist korduva kaebusega (
lg 1 p 1) ning asja menetlus tuleb selles osas
17. Tsiviilasjas nr 2-373/03 (hilisem nr 2-03-934) hagi tagamise abinõude kohaldamisse puutuvalt (AS Tamsalu TERKO pankrotihaldurite hagi AS Tamsalu VESKID vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning tehingutega AS Tamsalu TERKO omandist välja läinud vara väljamõistmiseks pankrotivarasse) tehtud Lääne-Viru Maakohtu 13.06.2003 määrusega (hagi tagamine) ja 19.09.2005 määrusega (tsiviilasja menetluse lõpetamine, millega ühtlasi tühistati hagi tagamise abinõud) seoses on kaebaja varem esitanud hüvitamiskaebuse haldusasjas nr 309-2305, mis tagastati Tallinna Halduskohtu 02.07.2010 määrusega riigilõivu tasumata jätmise tõttu läbivaatamatult. Samuti on kaebaja mh tsiviilasjas nr 2-373/03 hagi tagamisega seonduvalt taotlenud kahju hüvitamist haldusasjas nr 3-11-2128, milles kohtud on tema kaebuse tagastanud perspektiivituse tõttu. Kaebuse tagastamine ei võta küll õigust pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse (
lg 2), kuid asja menetlus tuleb hagi tagamisega seonduvas osas lõpetada
lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata, sest selles osas ei ole hüvitamiskaebus ilmselgelt tähtaegne ja tähtaja ennistamiseks puudub alus.
S § 18 lg 2 alusel. 18. Eelneva põhjal jääb E.T määruskaebus rahuldamata, ent ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 01.04.2025 määruse, millega kaebus tagastati, ning teeb uue määruse, millega lõpetab
lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 3 alusel haldusasja menetluse.
lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud. 19. Kuna ringkonnakohus lõpetab asja menetluse, siis tuleb ühtlasi jagada ka menetluskulud (
Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (
Kaebuselt on 24.02.2025 tasutud riigilõiv 1050 eurot, kuid puuduvad andmed muude menetluskulude kandmise kohta. Kuigi kaebaja ei ole täpsemalt välja toonud, millise suurusega kahju tekkimist ta konkreetsete kohtulahenditega seostab, siis arvestades hüvitisenõude suurust tervikuna (153 032 465,53 eurot), võib eeldada, et nii ärikeelu kui ka hagi tagamise abinõude kohaldamisega seotud kahju hüvitamise nõue ei oleks väiksem kui 35 000 eurot ning järelikult kuuluks ka kummalgi alusel eraldi kahju hüvitamise nõude esitamise korral tasumisele riigilõiv 1050 eurot.
lg 5 p 4 kohaselt tuleks haldusasja menetluse
lg 1 p 2 alusel (s.o kaebetähtaja rikkumise tõttu) lõpetamise korral tasutud riigilõiv tagastada. Seevastu
lg 1 p 1 alusel (s.o korduva kaebuse) menetluse lõpetamise korral ei näe
Kuna asja menetlus lõpetatakse
lg 1 p-de 1 ja 2 alusel, siis ei kuulu tasutud riigilõiv
lg 5 p 4 alusel tagastamisele, sest sama suur riigilõiv tulnuks tasuda ka hüvitamisnõude sellelt osalt, mille puhul ei ole seaduses nähtud menetluse lõpetamise korral ette riigilõivu tagastamist. Seetõttu jäävad kaebaja menetluskulud
20.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.