KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2026, Tallinn Haldusasja number 3-23-1035 Haldusasi X kaebus

) § 155 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsus seadis
2. aprilli
3. a korraldusega nr 260 Enefit Connect OÜ kasuks side juurdepääsuvõrgu rajamiseks sundvalduse, määras sundvalduse sideehitise kaitsevööndi ulatuses Ööbiku kinnistule (resolutsiooni punkt 3) ja määras tehnorajatise (elektroonilise side võrk) sundvalduse talumistasu aastas 0,14 eurot (resolutsiooni punkt 4).
4. Pärnu Linnavalitsus muutis
5. augusti
6. a korraldusega nr 518 Pärnu Linnavalitsuse
7. aprilli 2023 korraldust nr 260 ning vähendas sundvalduse ala ulatust ja talumistasu suurust. 3-23-1035
8. X esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis Pärnu Linnavalitsuse
9. aprilli 2023 ja korralduse punktide 3 ja 4 ning
10. augusti
11. a korralduse tühistamist.
12. Tallinna Halduskohus jättis
13. juuni
14. a otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt Pärnu linna kasuks välja menetluskulud 26,45 eurot.
15. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles nõudis halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist.
16. Pärnu linn teatas, et ta tunnistas
17. oktoobri
18. a korraldusega nr 710 kehtetuks
19. aprilli
20. a korralduse nr 260 punktid 3 ja
21. Linn on seisukohal, et kuna
22. oktoobri
23. a korraldusega tunnistati
24. aprilli
25. a korraldus kehtetuks, siis on sellega tunnistatud kehtetuks ka
26. augusti
27. a korraldus. Linn selgitas, et sundvaldust puudutav haldusakt tunnistati osaliselt kehtetuks Enefit AS-i (endine Enefit Connect OÜ) taotluse alusel, sest sundvalduse seadmise algne eesmärk (side juurdepääsuvõrgu rajamine) Ööbiku kinnistu osas langes ära. Enefit AS ei plaani enam rajada sellele kinnistule tehnovõrke ega rajatisi.
28. Kolmas isik taotles menetluse lõpetamist

§ 152lg 1 p 4 alusel.

1. Kaebaja märgib
2. märtsi
3. a vastuses, et menetluse saab lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja taotleb, et menetluskulud mõistetaks välja vastustajalt. Kohtusse pöördumine oli põhjendatud ja kaebuse tõttu saabus olukord, kus kaebaja õigusi kahjustav haldusakt tunnistati kehtetuks. Teisele kinnistule, mille omanik kaebust ei esitanud, jäeti sundvaldus kehtima. Kaebaja väitis, et alternatiivseid sundvalduse lahendusi ei kaalutud. Kolmas isik kinnitab, et sundvalduse vajadus ei olnud reaalne. Kolmas isik sidus kavandatava rajatise ehk lairibavõrgu

1. etapi elluviimise toetusmeetmega. Lairibavõrgu
2. etapi viimased aadressiobjektid võeti vastu 2023 ning kaebaja aadressi nimekirjas polnud. Kolmas isik pidi olema teadlik vaidlustatud korralduste andmise ajal või hiljemalt kaebuse esitamise ajal, et kõnealusesse kohta sidevõrku ei rajata. Sama järeldust toetab ka järgmiste toetusmeetmete analüüs. Kaebaja kinnistu koormati sundvaldusega, kuigi selleks puudus reaalne vajadus juba korralduste andmise ajal. Sellises olukorras pole õiglane jätta menetluskulusid kaebaja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Pärnu linn otsustas
4. aprilli
5. a korralduse nr 260 resolutsiooni punktiga 3 seada sundvalduse Enefit Connect OÜ kasuks side juurdepääsuvõrgu rajamiseks ning talumiseks sideehitise kaitsevööndi ulatuses kaebajale kuuluvale Ööbiku kinnistule. Sama korralduse resolutsiooni punktiga 4 määras linn kinnistule tehnorajatise (elektroonilise side võrk) sundvalduse talumistasuks aastas 0,14 eurot. Viidatud korraldusega võttis linn vastu kolm otsust: 1) otsustas seada kaebaja kinnistule sundvalduse; 2) seadis sundvalduse ulatuse ja 3) määras talumistasu suuruse.
6. Pärnu linn muutis
7. augusti
8. a korraldusega nr 518
9. aprilli
10. a korraldust üksnes sundvalduse ala ulatuse osas (s.o asendas
11. aprilli
12. a korralduse lisa 2 uue 2

§ 152lg 1 p-s 4 sätestatud alus 10.

aprilli

1. korralduse ja
2. augusti
3. a korralduse osas menetluse lõpetamiseks. Tallinna Halduskohtu
4. juuni
5. a otsus tuleb tühistada (

§ 155lg 3).

13.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

1. Nõustuda saab vastustaja seisukohaga, et kolmanda isiku tegevus oli aluseks, miks ta tunnistas käskkirjad vaidlustatud ulatuses kehtetuks. Määrav pole seejuures asjaolu, millistel kaalutlustel otsustas kolmas isik loobuda vaidlusalusesse kohta tehnovõrgu rajamisest.
2. Samas toob kaebaja õigesti esile, et vaidlusaluse käskkirjaga seati sundvaldus ka teise isiku kinnistule ning
3. oktoobri
4. a korraldusega tunnistati vaidlusalused käskkirjad kehtetuks üksnes kaebaja kinnistu osas. Kuigi kolmas isik taotles sundvalduse seadmist ja selle osalist kehtetuks tunnistamist, siis selle taotluse alusel langetas otsused vastustaja. Kuigi vastustajale oli teada, et kolmas isik ei plaani seatud sundvaldust kaebaja kinnistu osas realiseerida ja tehnovõrku rajada, ei uurinud ta välja, miks soovis kolmas isik ainult kaebaja kinnistut puudutavas osas loobuda sundvalduse seadmisest, mitte aga teise isiku osas. Vastustajale oli teada asjaolu, et tehnovõrke ega rajatisi rajama ei asuta. See viitab, et vähemalt osaliselt oli vastustaja ja kolmanda isiku tegevus kaebajat puudutavas osas käskkirjade kehtetuks tunnistamisel siiski tingitud käesolevast halduskohtumenetlusest. Seetõttu peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud pooles ulatuses vastustaja kanda.
5. Kaebaja kandis halduskohtus õigusabikulu 2203,60 eurot. Apellatsiooniastmes on kaebaja kandnud õigusabikulu 1909 eurot. Kaebaja tasus riigilõivu kahes kohtuastmes kokku 80 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga (

§ 109lg 6).

Seega tuleb kaebaja kasuks välja mõista 2056,30 eurot. 17. Tasutud riigilõiv 80 eurot tuleb tagastada (

§ 104lg 5 p 4 ja § 104 lg 8). 18. Pärnu Linnavalitsuse kantud sõidukulud 26,45 eurot jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3