KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Harju

§ 468

lg 1 p 2).

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-s 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või EE062200221059223099 Swedbank AS-s või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s või EE567700771003819792 AS-s LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud menetlustoiming (

§ 187lg 6).

Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Hageja OÜ Vet Hooldus esitas 19.06.2024 hagiavalduse Mikumardi OÜ vastu võla nõudes. Nõude aluseks on veterinaariteenuse eest (n.ö käsundusleping) esitatud arve nr 22-22 tasumata jätmine. Arve tasumise tähtaeg oli 30.04.

1. Arve 22-22 võlasumma 1056 eurot muutus sissenõutavaks tähtaja möödumisel ehk alates 01.05.
2. Hageja vähendas viivise nõuete 1056 euroni, mis vastab põhinõude summale. Alates 20.06.2024 palub hageja arvestada viivist edasi 0,5% päevas võlasummalt, mis hagi esitamise seisuga on jätkuvalt 1056 eurot. Hagejal on VÕS § 127 lg 2 ning § 128 lg-te 1 ja 2 järgi õigus nõuda kostjalt hüvitist enne kohtusse pöördumist kantud mõistlikult vajalike ja ettenähtavate õigusabikulude eest (vt RKTKo 29.11.2017 nr 2-14-56641/69, p 22). Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja V.G ajakulu mahus alla 1,5 tundi ja summas 289,75 eurot (ilma KM-ta) nõudekirja koostamisele ja saatmisele ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele. Kostjal Mikumardi OÜ-l on kolm seaduslikku esindajat V.Y, P.D ja O.Q. KIS-is nähtub, et kostja seaduslikule esindajale P.D-le on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kättetoimetatud 31.08.
3. Vastavalt

§ 318lg 2 ja 3 kohaselt loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks.

Antud sätte kohaselt, kui juriidilisel isikul on mitu seaduslikku esindajat, piisab kättetoimetamisest ühele neist. Eeltoodust tulenevalt kostja seaduslik esindaja ei ole hagile õigeaegselt, s.o. hiljemalt 16.09.2024 nõuetekohast hagivastust esitanud. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (

§ 407lg 1).

Menetluskulud Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (

§ 162lg 1). 2

menetluskulud kostja kanda. 162 lg 1 alusel Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 490 eurot.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub välja mõista esindaja õigusabikulud hagi koostamiseks 3,5h, tunnihind kohtumenetluses 180 eurot, kokku 630 eurot (ilma KM-ta). Kohus, arvestades Riigikohtu praktikat, esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ja keskmisi turuhindasid leiab, et antud tsiviilasjas peab põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu 180 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele lugeda 3,5 tundi. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 630 eurot (käibemaksuta). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1120 eurot (riigilõiv 490 + õigusabikulu 630) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1129 eurot. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3