Obsah (5)

§ 472§ 444§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2025. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-138993 Tsiviilasi AS PlusPlus C

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused AS PlusPlus Capital esitas 30.10.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N.X vastu 247,70 euro saamiseks. Kohus tegi 31.10.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 05.12.
4. a aadressil xxx. Võlgnik esitas 12.12.
5. a nõudele vastuväite, milles soovis tasuda võlgnevuse maksegraafiku alusel. Kohus teavitas avaldajat võlgniku vastuväitest ning maksegraafiku soovist, kuid kokkulepet maksegraafiku sõlmimiseks kohtule ei esitatud ning Pärnu Maakohtu 16.01.
6. a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus on AS PlusPlus Capital hagiavalduse ning Harju Maakohtu 12.03.
7. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 26.04.
8. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale etoimiku kaudu, e-posti aadressil xxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud kostja aadressil XXX. E-toimiku kaudu kostja dokumente vastu ei võtnud, e-postiga edastatud dokumentide kättesaamist kostja ei kinnitanud ning tähtsaadetisena edastatud dokumendid tagastati kohtule märkega „ei ela siin“. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud kompromisskirjas märkis kostja enda asukohaks xxx ning, et ta viibib statsionaarsel ravil SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses Ida-Viru osakonnas, planeeritud rehabilitatsiooniaeg kuni 2025 jaanuari-veebruari lõpuni. Rahvastikuregistris on kostja elukoht märgitud linnaosa täpsusega - XXX, lisa-aadress xxx on rahvastikuregistri järgi alates 09.02.
9. a kehtetu. Eeltoodust tulenevalt leidis Harju Maakohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 10.04.
10. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 20.05.
11. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena riigilõivu summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 427 eurot (3,5 tunni eest, tunnihinnaga 122 eurot, sh käibemaks). 2

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 122 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 122 eurot tunnis). Tulenevalt

§-st 484² on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 242 eurot, so riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 122 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Sonntak Kohtunik 3