Obsah (8)

§ 440§ 444§ 442§ 428§ 429§ 430§ 150§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg 6. märts 2025. a Tsiviilasja number 2-24-18429 Tsiviilasja hind 232 619,99

) § 630 lg 2 alusel ei saa õigeksvõtul põhineva otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Pooled on loobunud määruskaebeõigusest ka menetluse lõpetamise osas seoses hagist osalise loobumisega. Kohtuotsus (resolutsiooni punktid 1-8) jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Menetluskulude kompromissi kinnitamise osas (p 9-12) võivad pooled esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Hageja nõue, kohtuotsuse asjaolud ja põhjendused 2 2-24-18429

1. Harju Maakohtu menetluses on DS Smith Packaging Estonia AS-i hagi AS Amber Latvijas Balzams vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel 29.12.
2. a sõlmitud müügilepingust, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud täitmata.
3. Pooled esitasid 25.02.2025 kohtule allkirjastatud kokkuleppe, mille kohaselt kostja võtab hagi hagiavalduse p-des 1-3 esitatud nõude õigeks, hageja loobub viivise nõudest aja eest pärast 19.02.2025 ning menetluskulude jaotuse osas on sõlmitud kompromiss. Kostja on nõus tagatise 11 630,69 eurot tagastamisega hagejale ning kinnitab, et talle ei ole kahju tekkinud. Kostja annab tagatise väljamakse teostamiseks kohtule tagasivõtmatu ja tingimusteta nõusoleku ning korralduse. Pooled loobuvad otsusele edasikaebamise õigusest. Harju Maakohtu 06.12.2024 väljastatud Pangakontode Euroopa arestimismäärus jääb kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse kuni arestitud summa kandmiseni Läti kohtutäituri G H poolt hagejale. Kostja kinnitab, et tal puuduvad vastuväited ja ta on nõus arestitud summa kandmisega hagejale. Hageja vastutab ainuisikuliselt Läti kohtutäituri G H suhtlemise eest ning kokkuleppe ja kohtuotsuse täitmise tagamise, samuti kõigi sellega seotud kulude ja kulude kandmise eest. Kostja ei vastuta sellega seoses tehtud maksete ega kulude eest, mida pole käesolevas kokkuleppes eraldi mainitud.
4. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (

§ 440

lg 1).

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava osata.

3. Kohus väljastas 06.12.2024 kostja Pangakontode Euroopa arestimismääruse.

§ 442

lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

445 lg-s 2 on sätestatud, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled on leidnud, et põhjendatud on jätta hagi tagamise abinõu jõusse kuni lahendi täitmiseni ning tühistada abinõud alles lahendi täitmise järgselt. Kohus jätab abinõud jõusse ning tühistab need pärast seda, kui hageja on teatanud kohtule otsuse täitmisest. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Nõudest osaline loobumine ja kompromiss menetluskulude osas

1. Hageja loobub viivisenõudest aja eest pärast 19.02.
2. Pooled avaldavad, et loobuvad osalise hagist loobumise kohta tehtava kohtulahendi peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kumbki pool nõustub, et AS Amber Latvijas balzams menetluskulud ei jää mistahes ulatuses DS Smith Packaging Estonia AS kanda. 6.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagi osalisest nõudest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus võtab loobumise vastu ning lõpetab 3 2-24-18429 menetluse viivisenõudes osalise loobumise tõttu. Vastavalt poolte kokkuleppele jäävad menetluskulud osalise loobumisega seonduvalt poolte endi kanda. 7. Pooled on sõlminud menetluskulude kandmise osas kompromissi. Kostja kohustub hüvitama hagejale õigusabikulu 7 000 eurot ja selle osa riigilõivust, mis ei kuulu hagejale tagastamisele, hiljemalt 30 päeva möödumisel kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Maksetega viivitamise korral kohustub kostja tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Pooled lühendavad edasikaebamise tähtaja ühe päevani. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele. Kuna tagastatav riigilõiv on 1540 eurot, siis tagastamata jääv osa, mille kostja hageja hüvitab, on 1540 eurot. 8. Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole, s.o 1505 euro ja hagi tagamise taotluselt kogu riigilõivu 70 euro tagastamist. Hageja tasus hagilt riigilõivu 2940 eurot, hagi tagamise taotluselt 70 eurot ning Euroopa arestimismääruse taotluselt 70 eurot, kokku 3080 eurot.

§ 150

lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest; sama lõike p 2 võimaldab poole riigilõivust tagastada ka juhul, kui hageja loobub hagist. Kohus rahuldab taotluse ning tagastab poole hagilt tasutud riigilõivust, s.o 1470 eurot. Kuna kohus ei vaadanud läbi hagi tagamise taotlust, tuleb hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 70 eurot

§ 150lg 7 alusel tagastada.

Arestimismääruselt tasutud riigilõivust poole tagastamata jätmine ei ole kaevatav. Vastavalt hageja taotlusele ja kostja kinnitusel tagastab kohus hagejale ka hagi tagamise tagatise 11 630,69 eurot. Euroopa arestimismääruselt tasutud riigilõivu kohus ei tagasta, kuna kohus on antud toimingu teinud ja taotluse lahendanud (samal seisukoha on olnud ka Tallinna Ringkonnakohus, vt TlnRnKm 27.05.2024, 2-19-17224/108 p 16). Riigilõivu 70 euro tagastamata jätmine ei ole kaevatav (

§ 178

lg 2) 9.

§ 178

lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Pooled on menetluskulude kindlaksmääramise edasikaebamise tähtaega lühendanud 1 päevani. Kohtu hinnangul hõlmab poolte menetluskulude kokkulepe ka tagatise tagastamist, seega on ka selles osas kaebetähtaeg 1 päev. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 4