← Eesti

2-25-11537/7

Obsah (9)§ 1§ 31§ 22§ 36§ 2§ 150§ 11§ 23§ 65

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Priit Lember Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-11537 Tsiviilasi Themis Õigusbüroo väljakuulutamiseks Menetlustoiming

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik pole haldurit teavitanud et palub algatada võlgadest vabastamise menetlust. Võlgnik on varatu ja antud asjas võivad esineda alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega PankS §

  1. Pankroti väljakuulutamise korral peavad võlausaldajad otsustama täiendavalt menetluskulude kandmise, et menetlust jätkata. Haldur tegi ettepaneku nõuda pankrotiesitajalt kohtu deposiiti 1116 eurot. Kohus tegi 29.09.2025 kohtumääruse, millega kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri kulutuste katteks 1116 eurot. Võlausaldaja tasus deposiidi 29.09.
  2. Võlgnik ei ole menetluses seisukohti esitanud ega avaldusele vastu vaielnud. Menetlusse võtmise määrus ja pankrotiavaldus on võlgnikule kätte toimetatud kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel 06.08.
  3. Usaldusisiku määramise määrus on kätte toimetatud samal viisil 25.09.
  4. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldaja taotlus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele. 2 Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (

) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes. Võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti 1 116 eurot, mis katab menetluses vähemalt esialgsed toimingud. Fi

MS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kohus ei saa siiski otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt (FIMS § 18 lg 3). Võlgnik peab selleks andma oma nõusoleku, mida Z.X ei ole teinud. Seetõttu kohus ei algata Z.X kohustustest vabastamise menetlust.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Usaldusisik S.W andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab seetõttu pankrotihalduriks S.W . Arvestades pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

§ 31lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja.

Üldkoosolek toimub kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal ja vormis. Kohtu selgitused: o Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud

ettenähtud tagajärjed. o Tulenevalt

§ 36lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul.

Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. o Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (

§ 2

). o Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). o Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). o Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3 samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). o Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). o Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Menetluskulud Menetluskulud jäävad

§ 150lg 2 alusel võlgniku kanda.

Avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 420 eurot ja avalduse p-s 4.2 esile toodud lepingulise esindaja kulu 337,50 eurot (käibemaksuta). Esindaja tunnitasu on 135 eurot/h ning avalduse koostamisele kulus 2,5h. Kohus peab seda kulu mõistlikuks ja põhjendatuks. Täiendavaid menetluskulude nimekirju avaldaja esitanud ei ole. Avalda poolt 29.09.2025 tasutud deposiit hüvitatakse pankrotimenetluse kuluna

§ 11lg 2 alusel pankrotivarast. Tegemist ei ole menetluskuluga Ts

MS mõttes. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lõikes 11 sätestatust.

Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 9 tundi, sh (menetlusdokumentidega tutvumine, 4 päringute tegemine, vastuste analüüs, hinnangu, vara-ja võlanimekirja koostamine ja esitamine.), arvestuses sisalduvad bürookulud. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 100 eurot ja palub määrata usaldusisiku tasuks 1000 eurot, millele lisandub käibemaks summas 216 eurot, kokku 1116 eurot . Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisiku tasu kuulub hüvitamisele Themis Õigusbüroo OÜ poolt 29.09.2025 sellel eesmärgil kohtu deposiiti tasutud raha arvelt. Tasu tuleb välja maksta Õigusbüroo Edikte OÜ-le. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.