1-17-3930/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-3930 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. novembri 2017 määrus, millega kinnipeetav Vladimir Obuhhov (isikukood 38205220261) jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata Kinnipeetav Vladimir Obuhhov, määruskaebus Kinnipeetav Vladimir Obuhhovi kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 Tartu Maakohtu
6. novembri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Objartel&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vladimir Obuhhovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vladimir Obuhhovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohus 29.05.2017 otsusega tunnistas Vladimir Obuhhovi süüdi ja karistas teda KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistis kohus tema karistuseks kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 28.12.2016 otsusega 1 aasta 10 kuud vangistust. Karistusaeg algas 06.09.2016 ja see lõpeb 06.07.
9. Tartu Vangla esitas 02.08.2017 Tartu Maakohtule materjalid V. Obuhhovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus ei toeta kinnipeetava vabastamist.
10. Prokuratuur ei toeta V. Obuhhovi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
11. Tartu Maakohus 14.11.2017 määrusega jättis V. Obuhhovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus märkis järgmist. 4.
12. Formaalsed alused KarS § 76 lg 1 p 2 järgi V. Obuhhovi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Kinnipeetav on temale mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta, s.o rohkem kui poole karistusasjast ja see ületab 4 kuud. 4.
13. Ainuüksi seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14 p 8). Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude asetleidmise tõenäosust, nagu on märgitud õiguskirjanduses ja Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-13-17 p-s
14. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. V. Obuhhov on viimastel aastatel pannud toime eeskätt vargusi. Vargused ei ole rasked kuriteod. See tähendab, et V. Obuhhovi vabastamine ei eelda väga suurt kuritegevusvaba elu tõenäosust, kuid see tõenäosus ei tohi olla ka madal. Kohtu hinnangul on see praegu aga madal. 4.
15. V. Obuhhov on pannud viimastel aastatel toime eeskätt vargusi ja olnud palju kordi vanglas. Ei ole alust eeldada, et vangistus kui selline osutub edukaks ja suunab V. Obuhhovi õiguskuulekale teele. Kinnipeetava peamine retsidiivsusriski allikas on narkomaania. Ennetähtaegse vabastamise korral ei saa loota üksnes sellele, et V. Obuhhov on praeguse vangistuse kestel olnud narkosektoris ja soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse ravile. Soov ei tähenda, et V. Obuhhov sinna tõesti läheb, programmi läbib ja uimastisõltuvusest võitu saab. 4.
16. Samuti ei pruugi lähedaste olemasolu tagada kinnipeetava õiguskuulekat käitumist, kuna lähedased olid tal olemas ka kuritegude sooritamise ajal. Määravaks ei saa ka viitamine sellele, et erinevalt varasemast kannatavad V. Obuhhovi sugulased praegu vahetult (nende asjad on V. Obuhhovi tõttu arestitud). Esiteks ei ole kinnipeetav oma sellist väidet tõendanud. Teiseks ei saa V. Obuhhovi senise elukäigu pinnalt uskuda, et ta oma lähedastest ülemäära palju hooliks. Isegi kui ta seda teeb, ei pruugi see tähendada, et ta suudab edaspidi kuritegelikult teelt kõrvale hoiduda. 4.
17. Asjaolu, et süüdimõistetu töö ajal kuritegusid ei sooritanud, pole kuigi oluline, kuna kuritegude rohkust arvestades töötas kinnipeetav väga lühikeste perioodide jooksul. Seepärast on tõenäoline, et samamoodi läheb edasi ka tulevikus. 4.
18. Positiivsed asjaolud, s.o V. Obuhhovi soov minna tööle rehabilitatsioonikeskusesse, hea käitumine vangistuses, sotsiaalprogrammide läbimine ja vabaduses töökoha olemasolu ei näita, et temast lähtuv uute kuritegude oht oleks madal. Määruskaebused
19. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Obuhhov, kes taotleb lahendi tühistamist ja enda ennetähtaegset vabastamist. Ta põhjendas kaebust järgmiselt. 5.
20. Kinnipeetav ei mõista, miks kohus ei arvesta tema käitumist vanglas. Ta on näidanud, et on võimeline järgima kõiki ettekirjutusi. Ta osaleb aktiivselt rehabilitatsiooniprogrammides ja on nõus nendega jätkama ka ennetähtaegse vabanemise korral. Seega poleks tal aega ega soovi midagi seadusvastast toime panna. 2 5.
21. Inimesed ja eluolud muutuvad, seetõttu ei saa kinnipeetav aru, miks kohus uurib kauget minevikku ja ei arvesta tema muutusi paremuse poole. Ta kahetseb varasemalt toimepandut. Inimeste üle ei saa igavesti otsustada nende mineviku järgi. Tema edasine vanglas viibimine ei muuda suurt midagi. Vabaduses saaks ta arendada oskust elada seaduskuulekalt ja saada täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks. Ennetähtaegne vabanemine annab elule uue väljavaate. 5.
22. V. Obuhhov märgib, et teda on muutnud ka teadmine, et tema süül ja ilma tema abita võivad ta lähedased jääda elukohast ilma. Eluruumi kaotamisel on tal veel keerulisem saada täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks. Võimalus perekonda aidata pärast karistuse ärakandmist on väiksem, kuna tööandja ei saa talle aasta aega tööd hoida. Praegu on tal garanteeritud töökoht ja stabiilne sissetulek. Tänu eelnevatele asjaoludele on uue kuriteo risk viidud nullini.
23. Määruse peale esitas määruskaebuse ka V. Obuhhovi kaitsja advokaat V. Murde, kes taotleb lahendi tühistamist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Tema argumendid on järgmised. 6.
24. Kaitsealune on seisukohal, et KarS § 56 lg-s 1 ettenähtud karistuse mõistmise eesmärgid on saavutatud. V. Obuhhov on valmis alluma ravile narkootiliste ainete tarvitamisest loobumiseks ning leiab, et kriminaalhoolduse tugev kontroll koos määratud raviga osutavad talle positiivset mõju. Ta püüab mõista oma probleeme ja on valmis kriminaalhooldaja abiga muutma oma elustiili, mida näitab ka rehabilitatsioonikeskusega ühenduse võtmine. 6.
25. Kohus ei ole piisavalt arvestanud kõiki V. Obuhhovi püüdlusi parandada oma käitumist ja mõttekäiku. Kaitsealune on oma prioriteedid paika seadnud ning soovib näidata, et on võimeline elama vabaduses õiguskuulekalt. Kusjuures oluliseks tuleb pidada seda, et V. Obuhhov ise mõistab enda sõltuvust narkootiliste ainete tarvitamisest, mis tähendab, et ta suudab näha seost narkootiliste ainete tarvitamise ja kriminaalse käitumise vahel. 6.
26. Teadlaste avaldatud artiklitest järeldub, et narkosõltuvuse ravimine vajab nii medikamentoosseid kui psühhiaatrilisi-psühholoogilisi meetmeid. Sellist kompleksset ravi ei ole võimalik kaitsealusele vanglas pakkuda. 6.
27. Kaitsealuse arvates ei tulene KarS §-st 56 ega ole õiglane, et kuriteo toimepanemise asjaolud kaaluvad üles KarS § 76 lg-s 4 ettenähtud tingimused. V. Obuhhov leiab, et kantud vangistus on piisav õigete järelduste tegemiseks oma edasise elu korraldamisel ja mõistmaks, kui negatiivne ja kahjulik tema varasem käitumine teiste inimeste suhtes oli. Lisaks loodab kaitsealune, et kriminaalhoolduse abiga käitub ta edaspidi seaduskuulekalt ega riku käitumisreegleid. 6.
28. Eelnevast nähtub, et kohus ei ole arvestanud KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid tingimusi. Kohtumäärus ei ole KrMS § 145 lg 3 p 1 mõttes piisavalt põhjendatud. Seetõttu on KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikutud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
29. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, mis peab kujunema KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumi sisulisel hindamisel. Kohtulahendi põhjendused peavad olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi 3 mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
30. Kaitsja V. Murde etteheite kohaselt on Tartu Maakohtu
31. novembri 2017 määrus põhistamata ja sellega on kohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust oluliselt KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kriminaalkolleegium advokaadi sellise arvamusega ei nõustu. Kohtumääruses on käsitletud kõiki kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamisel kaalu omavaid asjaolusid. Kaitsja ja tema kaitsealuse mittenõustumine maakohtu seisukohtadega ei ole käsitletav põhjenduste puudumisena. Samuti juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu asjaolule, et kohtulahendis põhjenduste puudumine on hinnatav sellise kaaluka rikkumisena, mille tuvastamine tooks KrMS § 390 lg 1 ja 341 lg 2 koostoimes vältimatult kaasa kohtulahendi tühistamise ja kriminaalasja tagastamise maakohtule uueks arutamiseks. Ehk siis advokaadi taotlus tühistada määrus ja vabastada V. Obuhhov ennetähtaegselt vangistusest, ei oleks üldse ka realiseeritav. Nagu aga juba märgitud, leiab ringkonnakohus erinevalt kaitsjast, et vaidlustatud kohtumääruses on vajalikul määral põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades V. Obuhhovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Seejuures on kohus kaalumisel võtnud arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid.
32. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et V. Obuhhovi kuriteo asjaolud, varasemat elukäiku näitavad andmed ja riskitegurina narkootikumide tarvitamine annavad aluse karta tema kuritegeliku käitumise jätkumist. 9.
33. Kohtutoimikust selguvalt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud 15 korda (kehtivaid karistusi on 7), millest 6 korda reaalse vangistusega. See tähendab, et varasemad karistused, sealhulgas vanglakogemus, tema kuritegeliku käitumise kordumist ära hoidnud ei ole. V. Obuhhovi kuriteod peegeldavad ühiskonnanormide eiramist ning viitavad riskivale ja hoolimatule käitumisele. Samuti ei piisanud süüdimõistetu käitumismustri muutmiseks kriminaalhooldusele allutamisest, sest ta sooritas käitumiskontrolli ajal uue kuriteo. V. Obuhhovil on ka kehtiv distsiplinaarkaristus. 9.
34. Veel nähtub, et vangla on V. Obuhhovi puhul välja toonud mitmed uue kuriteo riskitegurid, s.o narkootikumide tarvitamise harjumuse, mõjutatavuse, impulsiivsuse ja nõrga probleemilahendamise oskuse. Kaitsja leiab, et arvestamist vajavaks on siiski vaid narkoprobleem, kuid seda on kinnipeetav endale teadvustanud ning teda tuleks selle seljatamisel aidata. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kõnealust ohutegurit välistada vaid seetõttu, et V. Obuhhov on mõistnud enda kuritegeliku käitumise seost narkootikumide pruukimisega ning on läbinud vanglas sotsiaalprogrammi „12 sammu.“ Vabadusse naastes võib ta vana pahe juurde tagasi pöörduda. Kinnipeetaval on veel läbimata programm „Eluviisitreening“ ning tagasilanguse ennetamise tugigrupp. Sellest saab järeldada, et vangla ei ole kinnipeetava suhtes teinud kõike võimalikku tema hoiakute muutmiseks. 9.
35. V. Obuhhovi sõpruskonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Kuriteod, sealhulgas kuritegu, mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab, on valdavalt toime pandud grupiviisiliselt, millest on järeldatav mõjutatavus. Kuritegudeks on peamiselt vargused, mis on sooritatud majandusliku kasu saamiseks ja narkootikumide ostmiseks. Välistada ei saa, et kinnipeetav ei kordaks samu tegusid näiteks võlgade tasumiseks, kuna tema probleemilahendamise oskus on nõrk ja ta ei ole varasematest karistustest õppust võtnud. Kuritegude korduvus näitab, et V. Obuhhov lähtub peamiselt enese hetkeheaolu tagamisest ja ei arvesta ühiskonnas kehtivate normidega. 9.
36. Ringkonnakohus märgib veel, et elukoht, toetavad lähedased ja töötamise võimalus olid V. Obuhhovil olemas ka ajaperioodil, mil ta sooritas kuriteod. Siit selgub, et nimetatud n-ö hüved tema käitumist positiivselt kuidagi ei mõjuta, eriti kui kinnipeetav tunneb, et töö eest saadav tasu ei 4 võimalda tal piisavalt hästi elada. Taolist riski suurendavad V. Obuhhovi suured tasumata rahalised nõuded ning elukohast ilma jäämise surve. 9.
37. V. Obuhhovi kinnitust, et nüüd on ta muutunud ja kuritegusid enam toime ei pane, ei pea ringkonnakohus võimalikuks uskuda. Süüdimõistetu usaldamise välistab juba asjaolu, et korduvad karistamised ei ole teda seaduskuulekusele mõjutanud.
38. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
39. Kaitsja advokaat V. Murde on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 2 tundi 30 minutit, mille eest ta soovib tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). 11.
40. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
41. juuli 2016 määruse nr 16 (riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused) § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. 11.
42. Kaitsja enda seisukohad on ära toodud määruskaebuse lehekülgedel 2-4, s.o kolmel leheküljel. Arvestades, et advokaat osales ka Tartu Maakohtus
43. septembril 2017 toimunud kohtuistungil, kus ta tõi välja samad väited, ei saanud nende kirjapanemine võtta ajaliselt 2 tundi 30 minutit. Põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 1 tund 30 minutit ja tasu suuruseks seega 72 eurot (sealhulgas käibemaks 12 eurot). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel V. Obuhhovi kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus 5 Mati Kartau