1-19-9405/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9405 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne G.R Haagile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Eve Lillepuu Süüdimõistetu G.R isikukood: XXX; xxxxxxxxxxxxx xxxxxxx:xxxxxxxx- RESOLUTSIOON Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel G.R Haagile Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a otsusega määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni
4. aprillini
5. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTUMÄÄRUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 27.12.
7. a otsusega tunnistati G.R süüdi ning teda karistati KarS § 215 lg 2 p 1, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest KarS § 63 lg 1 alusel 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega. G.R pidi kohe ära kandma 2 kuud vangistust. Ülejäänud karistus 2 aastat ja 4 kuud vangistust jäeti KarS § 74 lg-te 1-3 alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui G.R ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ja o saleb kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui G.R täidab KarS § 75 lg 4 alusel võetud kohustust teha kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel alkoholi liigtarvitamise 1 tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse, mis peavad kinnitama, et G.R ei liigtarvita alkoholi. Kohtuotsus jõustus 14.01.2020 ja K. Haagi katseaeg lõpeb 27.12.
9. Tartu Maakohtu 08.07.
10. a määrusega pandi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel K. Haagile katseajaks KarS § 75 lg 2 p-s 5 sätestatud täiendav kohustus pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus tuvastas, et G.R tarvitas 17.05.2021 ja 19.06.2021 alkoholi. Määrus jõustus 27.07.2021 ja K. Haagi ravikohustuse tähtaeg saabus 27.08.
12. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 05.10.2021 Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata K. Haagile mõistetud vangistus täitmisele, sest G.R tarvitas 19.09.2021 taas alkoholi. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 3.
13. K. Haagi kriminaalhooldus algas 14.01.2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 27.01.
14. Sel kohtumisel selgitati K. Haagile käitumiskontrolli nõudeid, kohtu määratud kohustusi ja nende rikkumise võimalikke tagajärgi. G.R on täitnud registreerimiskohustust korrektselt, läbis 14.09.-02.11.2020 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja tema vereanalüüside näidud on jäänud normi piiridesse. Samuti registreeris G.R ravikohustuse täitmiseks end 07.07.2021 Lõuna-Eesti Haigla kaudu vastuvõtule ja talle määrati aeg 01.09.2021, kuid see aeg lükati vaimse tervise õe haigestumise tõttu edasi kuni 28.09.
15. 3.
16. G.R on katseajal rikkunud 4 korda alkoholi tarvitamise keeldu ja 1 kord ei allunud ta kriminaalhooldaja kontrollile. Esmalt tarvitas G.R alkoholi 23.02.2020, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel ei allunud G.R 17.-18.10.2020 kriminaalhooldusametniku kontrollile, mistõttu polnud ametnikul võimalik kontrollida alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist. Nimetatud rikkumise eest koostas kriminaalhooldusametnik teise kirjaliku hoiatuse. Edasi tarvitas G.R alkoholi 17.05.2021 ja 19.06.2021, mille eest pani maakohus K. Haagile katseajaks täiendava kohustuse pöörduda alkoholivastasele ravile. Ning viimaks saatis Politsei- ja Piirivalveamet 19.09.2021 kriminaalhooldusametnikule e-kirja, mille kohaselt magas G.R samal kuupäeval kella 14:29 paiku sõiduauto roolis ja indikaatorvahendi järgi oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus 1,90 mg alkoholi. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis G.R , et ta oli 19.09.2021 joobes, sest kodus oli suur tüli. G.R kahetses oma tegu, tunnistas, et tal on alkoholiga probleeme, ja märkis, et ta pole veel abi saanud. G.R lubas, et hakkab oma alkoholiprobleemiga tegelema ja võtab end kätte, sest perre sündis kolmas laps. G.R soovib, et kohus pikendaks katseaega ega pööraks karistust täitmisele. G.R tegi 23.09.2021 endale 1 aastaks alkoholivastase protseduuri ehk nn torpeedo. 3.
17. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb K. Haagile mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Edasine koostöö K. Haagiga pole põhjendatud , sest G.R pole hinnanud käitumiskontrolli kui alternatiivi vangistusele. Kohus on K. Haagile vastu tulnud ja jätnud karistuse täitmisele pööramata. Samuti läbis G.R sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid on vaatamata eelnevale jätkanud alkoholi tarvitamist ja rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Kuna K. Haagi suhtes pole võimalik leebemaid meetmeid kohaldada, tuleb pöörata mõistetud vangistus täitmisele. 2
18. Kohtuistungil loobus kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepanekust ja palus pikendada K. Haagi katseaega 6 kuu võrra. G.R lasi 23.09.2021 teha A-Kliinikus pikatoimelise alkoholisõltuvuse ravi, mis ei lase 1 aasta jooksul alkoholi tarvitada. Samuti osales G.R 28.09.2021 riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmahindamisel ja otsustas programmis jätkata. Seega on G.R näidanud välja tahet tegeleda oma alkoholiprobleemiga ja ametnik leiab, et talle võiks anda veel ühe võimaluse. Pärast erakorralise ettekande esitamisest on G.R täitnud kõiki nõudeid. Kriminaalhooldusametnik on temaga kahel korral vestelnud ja K. Haagil on plaan pöörduda psühhiaatri poole, et saada lisaks veel ravimid. Pärast 28.09.
19. a ravi pole G.R tahtnud enam alkoholi tarvitada.
20. G.R ütles kohtuistungil, et soovib vabaduses edasi olla ja oma alkoholiprobleemiga tegeleda, sest on aru saanud, et see asi on liiale läinud. Erakorralises ettekandes märgitu on õige. Pärast alkoholivastase süsti tegemist pol e G.R alkoholile isegi mõelnud. Ta oleks pidanud seda juba varem tegema. Samuti helistas G.R psühhiaatrile ja sai aja kohtuistungi toimumise päevaks (s.o 21.10.2021). G.R ei riku rohkem alkoholi tarvitamise keeldu, sest ta tahab muutuda ja on selleks juba vajalikke samme teinud. G.R on varem põhjendanud kriminaalhoolduse nõuete rikkumist korduvalt koduste probleemide ja abikaasaga tülitsemisega ning see tuleb kõik närvilisusest. Nüüd on G.R hakanud uuesti psühhiaatri juures käima. Ta tahab näha oma lapsi kasvamas vabaduses, mitte vanglas. G.R on nõus katseaja pikendamisega. Kohtu seisukoht
21. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.
22. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg -s 2 sätestatud kohustuste rikkumise puhul.
23. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja K. Haagi selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kontrolliti 19.09.2021 kell 12:28 Võru maakonnas Antsla linnas Põllu tänaval bussijaama parklas indikaatorvahendiga K. Haagi joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja K. Haagi ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,90 milligrammi alkoholi (tl 179 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis G.R , et ta oli 19.09.2021 joobes, sest kodus o li suur tüli. G.R kahetses oma tegu ja pani arstile aja, et ampull saada. G.R tunnistas, et tal on alkoholiga probleeme, kuid ta pole veel abi saanud. G.R sai riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames aja alles 28.09.2021 (tl 181). Kohtuistungil kinnitas G.R , et erakorralises ettekandes märgitu on õige. 3
24. Kohtu hinnangul pole peretüli mõjuv põhjus alkoholi tarvitamise keelu eiramiseks. Seega rikkus G.R talle kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust. Kuna G.R teadis, et tal on alkoholi tarvitamine keelatud, pani ta rikkumise toime tahtlikult.
25. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on K. Haagi kriminaalhooldus kestnud veidi enam kui 1 aasta ja 9 kuud. G.R tarvitas 23.02.2020 (s.o veidi enam kui 1 kuu pärast kriminaalhoolduse algust) alkoholi, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 27.02.2020 esimese kirjaliku hoiatuse (tl 161). Seejärel ei allunud G.R 17.10.2020 (s.o ca 8 kuud pärast esimest kirjalikku hoiatust) kriminaalhooldusametniku kontrollile, mille eest koostati talle 19.10.2020 teine kirjalik hoiatus (tl 162 pöördel). G.R tarvitas alkoholi ka 17.05.2021 ja 19.06.2021 (s.o ca 7 kuud pärast teist kirjalikku hoiatust). Nende rikkumiste eest pandi Tartu Maakohtu 08.07.
26. a määrusega K. Haagile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendav kohustus pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile 1 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Kohtu määrus jõustus 27.07.
27. Praeguses asjas selgus, et G.R tarvitas 19.09.2021 (s.o veidi vähem kui 2 kuud pärast Tartu Maakohtu 08.07.
28. a määruse jõustumist) taas alkoholi.
29. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et G.R on rikkunud 5 korda katseaja nõudeid  ta tarvitas 4 korda alkoholi ega allunud 1 korral kriminaalhooldusametniku kontrollile. Seejuures jätkas G.R alkoholi tarvitamist vaatamata 2-kuulisele šokivangistusele, kriminaalhooldusametniku kirjalikele hoiatustele ja Tartu Maakohtu 08.07.
30. a määrusele. Teisalt jällegi täitis G.R tähtaegselt eelmise kohtumäärusega pandud ravikohustust ja registreeris end 07.07.2021 riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vastuvõtule. Ta sai aja 01.09.2021, mis aga lükati vaimse tervise õe haigestumise tõttu (s.o K. Haagist mittesõltuvatel asjaoludel) edasi 28.09.
31. Järelikult polnud G.R 19.09.2021 alkoholi tarvitamise ajaks veel arstiabi saanud. Samuti kahetses G.R algusest peale alkoholi tarvitamist ja lasi 23.09.2021 OÜ-s A-Kliinik teha pikatoimelise alkoholisõltuvuse ravi, mis ei luba 1 aasta vältel alkoholi tarvitada. Lisaks nähtub Lõuna-Eesti Haigla AS-i tõendist, et G.R osales 28.09.2021 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmahindamisel ning otsustas programmis osalemist jätkata. Kohtuistungil selgitas G.R , et ta pole pärast alkoholivastast süsti alkoholile isegi mõelnud ja pani ka psühhiaatri juurde aja. G.R on varem põhjendanud kriminaalhoolduse nõuete rikkumist koduste probleemide ja abikaasaga tülitsemisega ning see kõik tuleneb närvilisusest. Nüüd on G.R hakanud uuesti psühhiaatri juures käima ja ta tahab näha oma lapsi kasvamas vabaduses, mitte vanglas.
32. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt tunnistab G.R oma alkoholiprobleemi ja on (pärast viimast alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ) astunud oma käitumise muutmiseks reaalseid samme. Lisaks iseloomustavad G.R-i positiivselt asjaolud, et tema vereanalüüsid on jäänud normi piiridesse, ta läbis
33. aastal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammi ja on täitnud registreerimiskohustust nõuetekohaselt. Pidades silmas ülal toodut, soovib G.R katseaja edukalt läbida. Kuna G.R on pöördunud alkoholi tarvitamise harjumuste muutmiseks psühhiaatri poole, osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning lasi teha ka alkoholivastase süsti, võib edasine katseaeg kujuneda edukaks, kui G.R jätkab alkoholiprobleemiga tegelemist. Arvestades K. Haagi tehtud pingutusi ja äratuntavat motivatsiooni katseaeg edukalt läbida, on põhjendatud anda K. Haagile selleks võimalus.
34. Lähtudes ülal toodust, pikendab kohus KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu 27.12.
35. a otsusega K. Haagile määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 27.04.
36. 4 (allkirjastatud digitaalselt) 5