Obsah (11)

§ 215§ 404§ 65§ 63§ 74§ 68§ 75§ 78§ 199§ 4231§ 424

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsembril 2019 Võru kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-9405 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Kr

§ 215

lg 2 p 1, § 423 § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav T.F , isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx-xxxxxxx; Eesti Vabariigi põhiharidusega; emakeel eesti keel; töötu 1 ja kodanik; Karistatus Karistusregistri andmetel on kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2016 otsusega

§ 404

lg 1 vangistusega 5 kuud,

§ 65

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 12 päeva vangistust alates

1. juulist
2. Tõkend Puudub Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1 ja § 424 lg 2 järgi ja karistada
3. T.F süüdi tunnistada

§ 215

lg 2 p 1, § 423 teda

§ 63lg 1 alusel vangistusega 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud.

2.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel peab T.F mõistetud vangistusest (2 aastat ja 6 kuud) koheselt ära kandma 2 kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada T.F Haagi koheselt kandmisele kuuluva karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg

1. september –
2. november 2019, s.o 2 kuud ja lugeda koheselt kandmisele kuuluv karistus kantuks. 4.

§ 74

lg-te 1–3 alusel ei pöörata T.F Haagile mõistetud vangistusest (2 aastat ja 6 kuud) osaliselt täitmisele vangistust 2 aastat ja 4 kuud, kui T.F ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

T.F peab: 4.

1. elama aadressil xxxxxxxx-xxxxxxx; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75lg 2 p 2 alusel keelata T.F Haagil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada T.F-i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süüteod. 7.

§ 75

lg 4 alusel kohustada T.F-i tegema alates kohtuotsuse jõustumisest 15 tööpäeva jooksul ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse, mis koosnevad CDT ehk süsikvesikdefitsiitse transferriini analüüsist. 8. Kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses analüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit on suurem kui 1,3%, siis peavad kordusproovide näitajad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Kui süüdistatava antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereproovi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule. 9.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27. detsembrist 2019. a, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

1. T.F Haagilt tuleb välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:
2. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 274,86 eurot.
3. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot.
4. Juhindudes KrMS § 245 lg 1 p-st 12 ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest tuleb T.F Haagil tasuda menetluskulud kokku summas 1084,86 eurot 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 90,40 eurot ja viimasel
5. kuul tuleb tasuda 90,46 eurot. 2 Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
7. peatüki
8. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu T.F-i süüdistatakse kokkuleppe järgi kolmes kuriteos: võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises varem varguse toime pannud isikuna, mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta ja mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis. T.F võttis: –
9. juunil 2019 lõunasel ajal Valga maakonnas Valga vallas Rebasemõisa külas omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Õdri järve äärde pargitud sõiduauto BMW 525D registreerimisnumber xxxxxx, mis kuulub T. K. , sõitis
10. juunil 2019 kella 12.13 – 13.03 vahel autoga Antsla linna ja parkis auto keskväljaku parklasse, kus politsei ta tabas; –
11. septembril 2019 kella 00.40 ajal Võru linnas Võlsi teel omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil sõiduauto Opel Omega registreerimisnumber xxxxxx, mis kuulub D. S. , ja sõitis autoga Võru linnas Võlsi tee 1 asuva hoone lähistel, kus politsei ta kinni pidas. T.F-i on Tartu Maakohtu
12. novembri 2015 otsusega karistatud

§ 199lg 2 p-de 7 ja 9 järgi süstemaatilise grupiviisilise varguse eest.

Seega pani T.F toime võõra vallasasja ajutise omavolilise ajutise kasutamise, s.o

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.F juhtis

1. juunil 2019 kella 12.13 – 13.04 vahel Võru maakonnas Antsla linnas Jaani tänaval mootorsõidukit BMW 525D registreerimisnumber xxxxxx ja
2. septembril 2019 kella 00.40 paiku Võru linnas Võlsi tee 1 asuva hoone lähistel mootorsõidukit Opel Omega registreerimisnumbriga xxxxxx omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. T.F-i on Tartu Maakohtu
3. novembri 2015 otsusega karistatud sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta. Seega pani T.F toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 T.F juhtis: –

1. juunil 2019 kella 12.13–13.03 vahel Võru maakonnas Antsla linnas Jaani tänaval mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga xxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,09 milligrammi; –
2. septembril 2019 kella 00.40 paiku Võru linnas Võlsi tee 1 asuva hoone lähistel mootorsõidukit Opel Omega registreerimismärgiga xxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,98 milligrammi. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhis ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. T.F-i on Tartu Maakohtu
3. novembri 2015 otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega pani T.F toime mootorsõiduk korduva juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav T.F ja tema kaitsja Argo Küünemäe sõlmisid kokkuleppe järgnevas. 1 T.F tuleb tunnistada süüdi

§ 215

lg 2 p 1, § 423 ja § 424 lg 2 järgi ja

§ 63

lg 1 alusel tuleb teda karistada

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.

§ 74

alusel jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel peab T.F mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 2 kuud.

§ 68lg 1 alusel arvatakse eelvangistuses viibitud aeg 1.

september – 1. november 2019, s.o 2 kuud koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka ja loetakse koheselt kandmisele kuuluv karistus kantuks.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 2 aastat ja 4 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui T.F ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid, täidab

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi ja

§ 75

lg 4 alusel tema nõusolekul talle pandud kohustust teha alates kohtuotsuse jõustumisest 15 tööpäeva jooksul ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse, mis koosnevad CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini analüüsist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. 4 1 ja § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises T.F kuulub

§ 215

lg 2 p 1, § 423 esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu 274,86 eurot ja sundraha 810 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada K. Haagil menetluskulud kokku summas 1084,86 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 5