← Eesti

1-19-9047/272

Obsah (19)§ 294§ 296§ 298§ 202§ 199§ 209§ 74§ 203§ 73§ 65§ 76§ 212§ 64§ 299§ 68§ 832§ 83§ 84§ 288

1-19-9047 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2024, Tallinn Kohtuasja number 1-19-9047 Kohtukoosseis eesistuja Elina Elkind, liikmed

§ 294

lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 järgi, D.B Niinbergi süüdistuses

§ 294

lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 järgi, D.B Tealase süüdistuses

§ 296

lg 1 ja § 298 lg 2 p 1 järgi, Mart Tõnusoo süüdistuses

§ 296

lg 1 ja § 298 lg 2 p 1 järgi ning S.G süüdistuses

§ 298lg 1 järgi (üldmenetluses) Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17.

märtsi

  1. a otsus Apellandid süüdistatava Marti Steini kaitsja vandeadvokaat Rein Laid; süüdistatava Mart Tõnusoo kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas; süüdistatava D.B Tealase kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil; süüdistatava D.B Niinbergi kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu; süüdistatava S.G kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland Teised pooled apellatsioonimenetluse süüdistatav Marti Stein (ik: 36111190237; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; elukoht: XXX; viimane teadaolev töökoht: XXX; kahtlustatavana kinni peetud 26.-
  2. aprill 2016; vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku
  3. aprilli
  4. a vahistamismääruse alusel, tõkend tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
  5. mai
  6. a määrusega; varem kriminaalkorras karistamata); süüdistatav D.B Niinberg (isikukood: 36406290295; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; elukoht: XXX; viimane teadaolev töökoht: XXX; tõkendit ei ole kohaldatud; varem kriminaalkorras karistamata); süüdistatav D.B (isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; elukoht: XXX; töökoht: andmed puuduvad; tõkendit ei ole kohaldatud; kaks kehtivat kriminaalkaristust: Harju Maakohtu
  7. märtsi
  8. a otsusega nr 1-16-6452

§ 202lg 2 p 1 järgi vangistus 9 kuud; Harju Maakohtu 30.

mai 2019. a otsusega nr 1-176406

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 2 aastat ja 4 kuud, karistus liidetud 12.

märtsi

  1. a kohtuotsusega mõistetud karistusega); süüdistatav Mart Tõnusoo (isikukood: 35504045246; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; töökoht: andmed puuduvad; elukoht: XXX; tõkendit ei ole kohaldatud; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsusega nr 1-11-499

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 1 aasta

§ 74lg 1, 3 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga; Harju Maakohtu 12.

märtsi

  1. a otsusega nr 1-16-6452 (jõustunud Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a otsusega)

§ 199

lg 2 p 6, 7, 9 järgi vangistus 4 aastat; § 202 lg 2 p 1, 2 järgi vangistus 1 aasta ja 6 kuud; § 212 lg 1 järgi vangistus 2 aastat, § 64 alusel liitkaristus vangistus 5 aastat karistuse kandmise aja algusega alates 10. veebruarist 2016; Harju Maakohtu 30. mai 2019. a otsusega nr 1-17-6406

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 2 aastat 6 kuud, § 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistus 2 aastat; § 202 lg 2 p 2 järgi vangistus 3 aastat; § 212 lg 1 järgi vangistus 4 aastat, § 65 lg 1 alusel liitkaristus vangistus 5 aastat karistuse kandmise aja algusega alates

  1. veebruarist 2016, karistusaja lõpp
  2. veebruar 2021, karistus kantud); süüdistatav S.G (isikukood; XXX; määratlemata kodakondsus; XXX; elukoht: XXX; töökoht: andmed puuduvad; tõkendit ei ole kohaldatud; korduvalt kohtu poolt karistatud: Harju Maakohtu
  3. septembri
  4. a otsusega nr 1-11-4029

§ 203, § 424 järgi 2

(28)vangistus 4 kuud

§ 73lg 1, 3 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga; Harju Maakohtu 19.

aprilli 2012. a otsusega nr 1-12-2652

§ 199

lg 1, § 209 lg 2 p 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi vangistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva,

§ 65lg 1 alusel liitkaristus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva; Harju Maakohtu 31.

jaanuari 2013. a otsusega nr 1-13-481

§ 199

lg 2 p 4 järgi vangistus 3 kuud,

§ 65

lg 1 alusel liitkaristus 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva.

§ 76alusel vabastatud tingimisi ennetähtaegselt 20.

mail 2013 katseajaga

  1. mai 2013 kuni
  2. mai 2014; Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  5. augusti
  6. a otsusega nr 1-16-6452

§ 199

lg 2 p 6, 7, 9, § 202 lg 2 p 1, 2, § 212 lg 1 järgi vangistus 3 aastat ja 3 kuud alates

  1. veebruarist 2016; Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsusega nr 1-17-6406

§ 212

, § 202 lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi vangistus 3 aastat ja 3 kuud,

§ 65lg 1 alusel liitkaristus 3 aastat ja 3 kuud alates 10.

veebruarist 2016; Harju Maakohtu

  1. juuni
  2. a otsusega nr 1-19-6152

§ 212

lg 1 järgi vangistus 10 kuud,

§ 65lg 1 alusel liitkaristus 3 aastat ja 3 kuud; Riigiprokuratuur, esindajad Alar Lehesmets ja Kati Maitse

Pärkna Menetluse vorm kohtuistung

  1. septembril 2023 RESOLUTSIOON
  2. Jätta Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a otsus muutmata ja apellatsioonid ning määruskaebus rahuldamata.
  5. Rahuldada D.B Tealase kaitsja riigi õigusabi tasu taotlus osaliselt ja määrata Vanalinna Advokaadibüroole seoses vandeadvokaat Leelo Viili poolt D.B Tealasele apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 1373,84 eurot, sealhulgas käibemaks 247,74 eurot.
  6. Välja mõista D.B Tealaselt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 1373,84 eurot.
  7. Rahuldada D.B Niinbergi kaitsja riigi õigusabi tasu taotlus osaliselt ja määrata Advokaadibüroole Mahlapuu & Partnerid seoses vandeadvokaat Madis Mahlapuu poolt D.B Niinbergile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 1066,40 eurot, sealhulgas käibemaks 199,30 eurot. 3

(28)
  1. Välja mõista D.B Niinbergilt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 1066,40 eurot.
  2. Rahuldada S.G kaitsja riigi õigusabi tasu taotlus osaliselt ja määrata Advokaadibüroole AE Consult seoses vandeadvokaat Alar Neilandi poolt S.G-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 451,52 eurot, sealhulgas käibemaks 81,42 eurot.
  3. Välja mõista S.G-lt määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 263,52 eurot, sealhulgas käibemaks 50,6 eurot.
  4. Jätta S.G-le osutatud õigusabi tasu summas 184,92 eurot, sealhulgas käibemaks 30,82 eurot, riigi kanda.
  5. Jätta Mart Tõnusoo apellatsioonimenetluses kantud kulud summas 1800 eurot, sealhulgas käibemaks 360 eurot, süüdistatava kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kuna kohtuotsusega lahendati ka S.G määruskaebust, saab selle osas kohtuotsuse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. PÕHIOSA Süüdistus
  6. Marti Steinile esitati süüdistus

§ 294lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 järgi kokkuvõtvalt järgmises.

M. Stein töötas alates

  1. maist 2006 OÜ X (äriregistrikood XXXXXXXX) ülevaatuspunktis aadressil XXX, Tallinn mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana. Ta võttis ametiülesannete täitmisel ajavahemikus
  2. mai 2015 –
  3. aprill 2016 korduvalt (15-l korral) D.B Tealase vahendusel altkäemaksu (tuvastamata summades, kuid iga kord vähemalt 10 eurot) selle eest, et ta jättis kontrollimata erinevatele isikutele kuuluvate mootorsõidukite tehnilise seisundi vastavust Majandus- ja kommunikatsiooniministri
  4. juuli
  5. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra“ nõuetele. Sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud ta neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, 4

(28)koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi ja tehes sõiduki registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardid edastas M. Stein menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistused tagastas peale tehnilise ülevaatuse vormistamist A. Tealasele. 2. D.B Niinbergile esitati süüdistus

§ 294lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 järgi kokkuvõtvalt järgmises teos.

A. Niinberg töötas alates

  1. oktoobrist 2013 OÜ-s X (äriregistrikood XXXXXXXX) ülevaatuspunktis aadressil XXX, Tallinn mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana. Ta võttis ametiülesannete täitmisel ajavahemikus
  2. september 2015 –
  3. oktoober 2015 korduvalt (4-l korral) A. Tealase vahendusel altkäemaksu (tuvastamata summades, kuid iga kord vähemalt 10 eurot) selle eest, et ta jättis kontrollimata erinevatele isikutele kuuluvate mootorsõidukite tehnilise seisundi vastavust „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra“ nõuetele. Sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud ta neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi ja tehes sõiduki registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitades sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardid edastas A. Niinberg menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistused tagastas peale tehnilise ülevaatuse vormistamist A. Tealasele.
  4. D.B Tealasele esitati süüdistus

§ 296

lg 1 järgi kokkuvõtvalt selles, et ta vahendas korduvalt (39-l korral) ajavahemikus

  1. aprill 2015 –
  2. august 2015 altkäemaksu andmist summas vähemalt 10 eurot erinevatele tehnilise ülevaatajatena tegutsevatele isikutele (M. Stein, GB, AM, A. Niinberg), kes töötasid OÜ-s X Tallinnas XXX asuvas tehnoülevaatuspunktis ja kes vastuteenena saadud raha eest jätsid kontrollimata mootorsõidukite tehnilise seisundi vastavust „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra“ nõuetele. Sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kantud neid kontrollkaardile, vaid tunnistati sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi ja tehes sõiduki registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitasid sissekande oma allkirjaga. D.B sai selle eest mitme sõiduki puhul ka vahendustasu.
  3. Samuti esitati A. Tealasele süüdistus

§ 298

lg 2 p 1 järgi kokkuvõtvalt selles, et ta võttis korduvalt (4-l korral) ajavahemikus

  1. mai 2015 –
  2. oktoober 2015 erinevatelt isikutelt vastu sõiduki ja raha sõiduki registreerimistunnistusele tehnilist korrasolekut kinnitava märke saamise eesmärgil, mille saamiseks andis Tallinnas XXX asuvas OÜ X tehnoülevaatuspunktis vähemalt 10 eurot altkäemaksu mootorsõiduki tehnilisele ülevaatajale (RVle, M. Steinile, A. Niinbergile), et sõiduk läbiks kindlasti tehnoülevaatuse, samuti X OÜ tehnoülevaatuspunktis töötavate mootorsõiduki tehniliste ülevaatajatega kontakti hoidmiseks, et kindlustada võimalus jätkuvalt tulla tehnilisele ülevaatusele erinevas tehnilises seisukorras olevate mootorsõidukitega teadmisega, et mootorsõidukid tehnilise ülevaatuse kindlasti läbivad, kindlustades sel viisil ka endale järjepideva nõudluse tehnoülevaatuste teostamise järele ja sissetuleku tehnoülevaatuste teostamisel ja vahendamisel. Vastuteenena saadud raha 5

(28)eest jättis tehniline ülevaataja mootorsõiduki tehnilist seisundit kontrollimata ja tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks. 5. M. Tõnusoole esitati

§ 298

lg 2 p 1 süüdistus kokkuvõtvalt selles, et eesmärgiga saada mootorsõidukite registreerimistunnistusele sõiduki tehnilist korrasolekut kinnitav märge, andis ta korduvalt (8-l korral) ajavahemikus

  1. mai 2015 –
  2. oktoober 2015 A. Tealase vahendusel menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot altkäemaksu iga tehnilist ülevaatust ja tehnilise korrasoleku märget registreerimistunnistusele vajava mootorsõiduki kohta XXX Tallinn asuva tehnoülevaatuspunkti OÜ X mootorsõiduki tehnilistele ülevaatajatele, kes vastuteenena saadud raha eest, kasutades ära nende ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, jätsid vastavalt „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra“ sätestatud mahus ja nõuetele tehnilisele ülevaatusele toodud mootorsõidukid kontrollimata ning tunnistasid sõidukid tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi ja tehes sõiduki registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. M. Tõnusoo andis A. Tealasele üle mootorsõiduki koos registreerimistunnistuse ja tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest tehnilisele ülevaatajale altkäemaksuks mõeldud rahaga, ning D.B vahendas M. Tõnusoo poolt altkäemaksu andmist mootorsõidukite tehnilistele ülevaatajatele.
  3. Samuti esitati M. Tõnusoole süüdistus

§ 296lg 1 järgi selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos A.

Tealasega vahendas korduvalt (2-l korral) altkäemaksu andmist X OÜ tehnilistele ülevaatajatele (M. Stein ja AM), s.o 3. juunil 2015 ja 2. septembril 2015. 7. S.G-le esitati süüdistus

§ 298

lg 1 järgi kokkuvõtvalt selles, et eesmärgiga saada mootorsõiduki Mercedes-Benz S 320 CDI registreerimisnumbriga VVVVV korraline tehniline ülevaatus igal juhul esimese korraga tehtud ning mootorsõiduki registreerimistunnistusele sõiduki tehnilist korrasolekut kinnitav märge, andis ta A. Tealase vahendusel menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot altkäemaksu

  1. juunil 2015 kella 15:45-15:51 vahel X OÜ ülevaatuspunktis XXX Tallinn tehnilisele ülevaatajale M. Steinile, kes vastuteenena saadud raha eest, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, jättis Vladimir S.G-le kuuluva ja S.G kasutuses oleva sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimata ning tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, tehes sõiduki registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta ja kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirja ja pitsatiga. Maakohtu otsus
  2. Harju Maakohtu
  3. märtsi
  4. a otsusega tunnistati D.B süüdi

§ 298lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 3 aastat.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 296

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti karistusena vangistus 5 aastat.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 30.

mai 2019. a otsusega mõistetud karistusega, mis loeti kaetuks käesoleva otsusega mõistetud karistusega.

§ 65lg 1 kohaselt arvati liitkaristusest maha eelmise kohtuotsusega täielikult ära kantud karistus 2 aastat ja 4 kuud vangistust, lugedes 6

(28)mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks vangistus 2 aastat ja 8 kuud.

§ 74

lg-te 1, 3, 4 ja 5 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata tingimusel, et D.B ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel uut kuritegu ja järgib kontrollnõudeid ja kohustusi. 9. Sama otsusega tunnistati M. Tõnusoo süüdi

§ 298lg 2 p 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks vangistus 2 aastat.

M. Tõnusoo tunnistati süüdi ka

§ 296

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel moodustati liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamise teel ning mõisteti M. Tõnusoole kuritegude kogumi eest liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 aastat ja 2 kuud.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 30.

mai

  1. a otsusega nr 1-17-6406 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 5 aastat, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsusega mõistetud raskema karistusega ning mõisteti otsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 5 aastat, lugedes liitkaristuse kantuks.
  4. Sama otsusega tunnistati M. Stein süüdi

§ 294lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 3 aastat.

M. Stein tunnistati süüdi

§ 299

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 1 aasta.

§ 64lg 1 alusel mõisteti M.

Steinile liitkaristusema vangistus 3 aastat ja 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes ärakandmata karistuseks vangistuse 3 aastat 5 kuud ja 2 päeva.

§ 74lg-te 1, 3, 4 ja 5 alusel jäeti M.

Steinile mõistetud ja ärakandmata vangistus kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et M. Stein ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib kontrollnõudeid ning kohustusi. 11. Sama otsusega tunnistati A. Niinberg süüdi

§ 294lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 2 aastat.

Samuti tunnistati A. Niinberg süüdi

§ 299

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Niinbergile liitkaristuseks vangistus 2 aastat.

§ 74lg-te 1, 3, 4 ja 5 alusel jäeti A.

Niinbergile mõistetud ja ärakandmata vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et A. Niinberg ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul uut kuritegu ja järgib kontrollnõudeid ning kohustusi. 12. Sama otsusega tunnistati S.G süüdi

§ 298

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 26.

juuni

  1. a otsusega nr 1-19-6152 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 3 aastat ja 3 kuud, lugedes käesoleva otsusega mõistetud karistuse kaetuks Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsusega nr 1-19-6152 mõistetud raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 3 kuud, lugedes liitkaristuse kantuks. 13.

§ 832lg 1 alusel konfiskeeriti M.

Steinilt Harju Maakohtu

  1. mai
  2. a määrusega nr 1-17-261 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud M. Steini vara, s.o sularaha summas 210 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole.

§ 83

2 lg 1 ja

§ 84alusel mõisteti M.

Steinilt 920 eurot ja 99 (üheksakümmend üheksa) senti. 14. Samuti võttis kohus otsuses seisukoha asitõendite ja salvestiste osas ning mõistis süüdistatavatelt välja menetluskulud. 7

(28)
  1. Kohus leidis, et süüdistatavatele esitatud süüdistused on kohtumenetluses uuritud tõenditega täies mahus tõendamist leidnud. Apellatsioonid M. Steini kaitsja apellatsioon
  2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava M. Steini kaitsja vandeadvokaat R. Laid, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja M. Steini õigeksmõistmist. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
  3. M. Steinile esitatud süüdistus ja kohtuotsus rajanevad oletustel. Kohtus uuritud tõendid ei kinnita, et M. Stein oleks A. Tealaselt saadud altkäemaksu eest tunnistanud tehniliselt mittekorras olevad sõidukid tehniliselt korras olevateks ja ülevaatuse läbinuteks. Puuduvad igasugused tõendid M. Steini ja A. Tealase vahel ebaõiguskokkuleppe sõlmimise kohta.
  4. Süüdistus on ebamäärane. Ühegi teo puhul ei ole märgitud altkäemaksuna võetud summa suurus, vaid piirdutud on lausega, et M. Stein võttis “altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot”. Ühegi teo puhul ei ole välja toodud, mida on M. Stein jätnud sõidukite tehnilise ülevaatuse käigus kontrollimata ja millise asjaolu jättis sõiduki tehnilise ülevaatuse kontrollkaartidele kandmata. Süüdistus ei ole pidanud vajalikuks näidata sedagi, kes süüdistuses nimetatud 15 sõidukite tehnilise ülevaatuse teenuse osutamise eest OÜ X tehnilise ülevaatuse punktis konkreetselt tasus igale sõidukile teenuse osutamise eest ning kelle kätte OÜ X tehnilise ülevaatuse punkti töötajatest nimetatud tasu anti ja millises summas ning kuidas see teenuse eest tasumine toimus.
  5. Kohtulikul uurimisel ülekuulatud isikud eitasid kategooriliselt altkäemaksu andmist või vahendamist M. Steinile. Kohtulikul uurimisel uuritud jälitustoimingu protokollides talletatud teave annab aluse tõdemuseks, et jälitustoimingutega ei saadud konkreetset teavet M. Steinile altkäemaksu andmise või vahendamise kohta ega tuvastatud ühtegi M. Steinile altkäemaksu andmise või vahendamise fakti. Jälitustoimingu protokollides kajastatud A. Tealase ja M. Tõnusoo vahelistest kõnedest ei ole võimalik teha järeldust selle kohta, et D.B andis või vahendas altkäemaksu tehnoülevaataja M. Steinile. Seda ei tõenda ka kõne RN ja A. Tealase vahel. Selles vestluses M. Steini nime ei nimetatud ega temale ei viidatud.
  6. Kohtuistungil uuritud tõenditest tuleneb, et D.B , kellel olid küllaltki põhjalikud teadmised sõidukitest ja oskusteave nende remontimiseks, rakendas neid teadmisi raha teenimise eesmärgil, pakkudes võimalusel läbi oma tuttavate ringi sõidukiomanikele sõidukite tehnilisele ülevaatusele toomise ja viimise ning ülevaatuseelse sõiduki võimalike vigade kõrvaldamise käsunduslepingulist tasulist teenust. Kohtuistungil üle kuulatud sõidukite omanike ütlustest nähtub, et nad kasutasid A. Tealase poolt pakutavat sõidukite tehnilisele ülevaatusele toomise ja viimise ning ülevaatuseelset väiksemate vigade kõrvaldamise tasulist teenust, mille eest ka A. Tealasele maksid. Seega A. Tealasele sõidukiomanike poolt makstud rahasumma sisaldas endas ametlikku tehnoülevaatuse hinda ja temapoolset sõiduki tehnilisele ülevaatusele toomise ja viimise ning ülevaatuseelse sõiduki võimalike vigade kõrvaldamise tasulise teenuse hinda.
  7. Maakohus on oletanud, et D.B oli igal juhul kindel selles, et sõiduk läbib tehnoülevaatuse ja selles olid kindlad ka kõik need, kes talle sõiduki ülevaatuse läbimiseks 8
(28)andsid. Sellest mõttekäigust maakohus tuletab tõenditel mittepõhineva oletusliku arvamuse, et selline kindlus sai A. Tealasel tekkida vaid juhul, kui ta loovutab osa saadud rahast tehnoülevaatajale.
  1. Süüdistuse esitamisel ei ole vajalikku tähelepanu pööranud asjaolule, et sõidukite tehnilise ülevaatuse tegemine kujutab endast õigusaktidega täpselt reguleeritud toiminguid selleks volitatud isikute poolt mõõteseaduse nõuetele vastavate selleks otstarbeks ettenähtud seadmetega tehnilise ülevaatuse teostamise ajahetkel koos ülevaatuse tulemuste kandmisega sõiduki tehnilise ülevaatuse kontrollkaardile. Ei ole tõendatud mõõtetulemuste ebaõigsus.
  2. Kõigi süüdistuses nimetatud tegude puhul läbisid sõidukid reaalselt tehnilise ülevaatuse OÜ X tehnilise ülevaatuse punktis asukohaga Tallinn, XXX ja sõidukite ülevaatuse tulemuse otsustas selleks ettenähtud korras vastavasisulise otsuse tegemiseks volitatud pädev isik ehk sõidukite tehniline ülevaataja M. Stein. Mitte ühtegi nende sõidukite ülevaatuse tulemuse otsust ei ole pädevate selleks isikute poolt tunnistatud kehtetuks ega ka osaliselt muudetud.
  3. Maakohus tugineb lubamatult kriminaalasjadele, mis prokuratuuri taotlusel eraldati sellest kriminaalasjast menetlemiseks kokkuleppemenetluses või kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 korras ja järeldab, et kuna tegemist on jõustunud kohtulahenditega ja isikute süüdistused puudutavad käesolevas kriminaalasjas allesjäänud süüdistatavatele esitatud süüdistusi, saab asuda seisukohale, et ka juba jõustunud kohtulahenditega on süüdistuses märgitud teod osaliselt kinnitust leidnud.
  4. Maakohus on liigüldistavalt ja oma järeldust konkretiseerimata leidnud, et kohtule esitatud kirjalikud tõendid ja kohtuistungitel üle kuulatud ning kriminaalasjast eraldi menetlusse eraldatud süüdistatavate ütlused, samuti kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused ning asjatundja selgitused viitavad sellele, et X OÜ tehnoülevaatajad suhtusid oma ametijuhendist, kvaliteedijuhimissüsteemist ja õigusaktidest tulenevatesse ametialastesse kohustustesse valikuliselt ja valik tehti materiaalsetel kaalutlustel.
  5. Maakohus märgib, et kaitsjad on kohtule esitanud sõiduki taustakontrolli väljavõtted, millest saaks järeldada, et sõidukid on ka hiljem tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud, kuid kohus suhtub nendesse dokumentidesse A OÜ sõidukite osas kriitiliselt. Nimelt on osadel juhtudel tehnonõuetele vastavuse kontroll läbitud uuesti X OÜ tehnoülevaatuspunktis ning mõnel korral mõnes teises tehnoülevaatuspunktis, kuid kolme kuni kuue kuu möödudes viimasest tehnonõuetele vastavuse kontrollist on mitmed sõidukid müüdud lammutamiseks ning sõidukite vaatlusel on tuvastatud sõidukite selline seisund, et sõidukid vaevu püsivad koos ning kandekonstruktsioonid on läbi roostetanud ja sellised sõidukid ei oleks saanud osaleda liikluses, kui tehnonõuetele vastavuse kontrolli oleks läbi viidud nõuetekohaselt. Järelikult teistele isikutele kuuluvate sõidukite osas maakohtul kaitsjate poolt esitatud dokumentaalsete tõendite suhtes kriitikat ei ole, samas maakohus jällegi neid dokumentaalseid tõendeid eraldiseisvalt hinnanud ei ole.
  6. Maakohus viitab kohtueelse menetluse käigus tehtud sõidukite vaatlustele, mis on tehtud arvestatava aja möödudes pärast sõidukite tehnilist ülevaatust ja esitab sõiduki vaatlusel tuvastatud tehnilised puudused etteheitena kunagi sõidukite kontrolli teostanud X OÜ tehnilisele ülevaatajale. X OÜ tehnilisele ülevaatajale oleks võimalik heita ette sõiduki 9
(28)tehnilist seisukorda või sõiduki tehniliste vigade mittemärkamist ainult sellel ajal, mil sõiduk esitati tehnonõuete vastavuse kontrolli X OÜ tehnoülevaatuspunkti ja millele X OÜ tehnoülevaatuspunkti tehniline ülevaataja kontrolli teostas, koheselt ülevaataja poolt tehnonõuete vastavuse kontrolli lõpetamist ja vastavasisuliste dokumentide vormistamist. Seejuures toob kaitsja põhjendusi iga süüdistuses nimetatud sõiduki osas, näitamaks, et ei ole võimalik asuda seisukohale, et sõiduki tehniline seisund ei vastanud tehnoülevaatuse ajal sõidukitele esitatavatele tehnilistele nõuetele. Tähtis on sõiduki seisukord ajal, mil ta esitati tehnonõuetele vastavuse kontrolli X OÜ tehnoülevaatuspunkti, kuid mis on jäänud nii kohtueelse menetluse käigus kui ka kohtulikul uurimisel kindlaks tegemata. Kuna tehnilise ülevaataja poolt hinnatava sõiduki näol on tegemist kasutatava sõidukiga, siis tulenevalt sõiduki edasisest ekspluatatsioonist ja hoiutingimustest tekkivatest täiendavatest kulumistest kaasnevad ka kohe sõidukile täiendavad puudused, millest tulenevalt hilisemal ajahetkel nähtavat sõiduki tehnilist seisukorda ei ole võimalik samastada sõiduki tehnilise seisukorraga, mille tegi kindlaks tehnilise ülevaataja ehk pädev mõõtja.
  1. Maakohus viitab kohtuotsuses matkimisele sõidukite Honda Accord NNNNNN, VW Passat SSSSSS ja VW Transporter DDDDDD suhtes ja seejärel leiab, et kolme kuriteo matkimisega on üheselt tuvastatud, et kolmel korral võttis X OÜ tehnoülevaatuspunkti tehnoülevaataja altkäemaksu vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest, tunnistades sõiduki kehtestatud nõuetele vastavaks ning võltsis dokumendi, sõiduki kontrollkaardile ebaõigeid andmeid sisestades. Selline seisukoht on arusaamatu. Sõidukitele Honda Accord NNNNNN ja VW Transporter DDDDDD X OÜ tehnoülevaatuspunkti tehnoülevaataja M. Stein tehnilist ülevaatust ei teinud ja nende sõidukitega kuidagi seotud ei olnud. Vaatamata matkimisele ja matkimise ajal tehtud pidevale video- ja helisalvestusele ei nähtu sõidukiga VW Passat SSSSSS seoses uuritud tõenditest, et M. Stein võttis
  2. novembril 2015 A. Tealase vahendusel politseile teadaolevalt isikult altkäemaksu seoses sõiduki Volkswagen Passat SSSSSS tehnilise ülevaatusega. Tehnoülevaatuse ajal oli sõiduki kilometraaž 188956 km. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi sõidukit
  3. oktoobril
  4. Sõiduki kilometraaž oli 188991 km, vaatluse käigus nähtusid sõiduauto tehnilised vead, mh ei tööta pidurid. Seejärel
  5. novembril 2015 tehti AS-is Elke Auto sõiduki ostueelset kontrolli, s.o. 5 päeva peale korralist tehnilist ülevaatust. Sõiduki kilometraaž oli 189003 km. Seega ajavahemikul
  6. oktoober 2015 kuni
  7. november 2015 on sõiduki läbisõidumõõdiku näitu kellegi tundmatu isiku poolt keritud tagasi 35 km võrra. Eeltoodu tekitab kahtlusi, millist sõidukit tegelikult
  8. oktoobril 2015 kontrolliti OÜ-s Progates ja millisele sõidukile tehti
  9. novembril 2015 sõiduki ostueelset kontrolli AS-s Elke Auto. M. Tõnusoo kaitsja apellatsioon
  10. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
  11. Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis seisneb eelkõige otsuse põhjendamata jätmises. Kohtuotsuses tuleb ära näidata seos tõenditega tuvastatud teabe ning teo faktiliste asjaolude vahel. Sisuliselt võttis kohus aluseks süüdistusakti ja kandis selle otsusesse üle. Kohus jättis kõrvale tõendid, mida esitasid 10
(28)apellandid, kuid ei ole põhjendanud, miks ta ei ole neid tõendeid, sh süüdistatavate ütlusi, otsuse tegemisel arvestanud. Kohtus uuriti ka jälitustegevuse käigus kogutud tõendeid – telefonivestlusi – millele kohus andis oma tõlgenduse, mis erines süüdistatavate poolt nende kõnedele antud selgitustest. Samas selliseid vastuolusid kohus ei analüüsinud ega sidunud teiste tõenditega, vaid lähtus ainult kohtu enda seisukohtadest. Kokkuvõttes on kaitsja seisukohal, et kohus võttis aluseks süüdistuses toodud väited ja lisas iga teo kohta ka tõendid, kuid jättis need tõendid sisuliselt analüüsimata.
  1. Küsimus on eelkõige selles, kas sõidukid, millele oli vaja teha tehnoülevaatus, olid sellises seisukorras, et need ei oleks läbinud tehnoülevaatust ilma altkäemaksu andmata. Kohus järeldas, et D.B kaasati erinevate isikute poolt tehnoülevaatust tegema selleks, et ülevaatuseks mittekõlbulik või kasutaja teadmata seisukorras sõiduk läbiks ülevaatuse tõrgeteta ja mõnel süüdistataval võis olla õigus selles, et kui ta ise oleks läinud tehnoülevaatust tegema, poleks sõiduk ülevaatust tuvastatavate vigade tõttu läbinud. Seega sai sõiduk tehnoülevaatuse läbida vaid sel juhul, kui sõiduk viiakse tehnonõuetele vastavuse kontrolli X OÜ tehnoülevaatuspunkti ja seda teeb D.B . Läbi kogu kriminaalmenetluse on selliseid sõidukeid, mille osas oli kahtlus, et need ei vasta tehnonõuetele, kuid millele tehti ülevaatus, märkimisväärne hulk. Siiski esitati süüdistus vaid 40 sõiduki osas ja kõigi sõidukite ülevaatusega oli seotud D.B , kuid mitte süüdistatav M. Tõnusoo. Kohus on teinud enda jaoks asja lihtsaks ning modus operandi-põhimõttele toetudes teinud järelduse, et kõik, kes A. Tealase kaudu ülevaatust soovisid, sh ka M. Tõnusoo olid teadlikud, et D.B maksab altkäemaksu tehnoülevaatuse töötajatele. Samas tuleb arvestada ka KrMS § 7 lg-s 3 sisalduva in dubio pro reo põhimõttega.
  2. Üheks tõendiks, millele kohus tugineb isiku süü tõendamisel, on sõidukite vaatlusprotokollid sõidukite tehnilise seisundi osas. M. Tõnusoole süüksarvatavate sõidukitele on tehtud vaatlusi 9 kuud kuni 1,5 aastat hiljem ning osadele sõidukitele vaatlust tehtud ei olegi. Asjatundja avaldas kohtus antud ütlustes, et andis sõidukitele hinnangu, tuginedes vaatluse käigus tehtud fotodele ehk asjatundja ei ole sõidukeid füüsiliselt ise kunagi vaadelnud. Kohus tugines otsuse tegemisel asjatundja arvamusele sõidukite tehnilise seisukorra osas sellel hetkel, kui tehti vaatlus, kuid lisas juurde enda subjektiivse seisukoha, et järelikult pidi vastav puudus olema ka juba tehnoülevaatuse ajahetkel. Asjatundja selles osas hinnangut ei andnud. Sisuliselt kasutas kohus tõendite hindamise asemel elulise usutavuse kriteeriumi, mis on lubamatu.
  3. Samuti tugines kohus d M. Tõnusoo süü tõendamisel tunnistajate ütlustele. Küsitletud tunnistajatel puuduvad sõidukite tehnilise seisundi hindamiseks vajalikud teadmised.
  4. Süüdistus ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et M. Tõnusoo andis A. Tealasele rahalisi vahendeid tehnoülevaatuse teostamiseks. M. Tõnusoo andis oma klientidele võimaluse ülevaatus ära teha ja isikud olid teadlikud, et selle teenuse eest, mis sisaldab nii ülevaatust ennast kui ka isiku teenust, kes ülevaatusel käib, tuleb tasuda. Samuti ei ole kaitsja hinnangul tõendamist leidnud, et M. Tõnusoo olnuks teadlik sellest, et D.B temale tasutud teenuse osutamise tasust maksab tehnoülevaatajatele väidetavalt altkäemaksu. Vastupidiselt kinnitavad jälitustegevuse käigus kuulatud telefonikõned seda, et M. Tõnusoo polnud kunagi kindel, kas sõiduk ülevaatuse läbib ja alati püüdis ta selgust saada, mida oleks vaja veel teha, 11
(28)et sõiduk ülevaatuskõlbulikuks teha. Süüdistatavad, kes andsid kohtus ütlusi, kinnitasid, et sõidukeid saadeti ka kordusülevaatustele.
  1. Kaitsja analüüsib eraldi ka iga teo tõendatust ja jõuab kokkuvõtlikult järeldusele, et ei ole tuvastatud, et sõidukite tehniline seisund ei võimaldanud tehnoülevaatuse ajal seda läbida, samuti asjaolu, et tehnoülevaatuse eest anti altkäemaksu ega seegi, et M. Tõnusoo oleks tasunud A. Tealasele raha.
  2. Kaitsja käsitleb ka süüdistust altkäemaksu vahendamises ja leiab, et tõendamist ei ole leidnud süüdistuse väide, et sõiduk ei vastanud selle ülevaatuse toimumise hetk el tehnonõuetele ning sõiduki ülevaatuse läbimise eest vahendas M. Tõnusoo altkäemaksu. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et M. Tõnusoo oleks tasunud A. Tealasele mingitki raha. A. Niinbergi kaitsja apellatsioon
  3. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja A. Niinberg õigeks mõistmist talle etteheidetavates tegudes süüteokoosseisu puudumise tõttu ning menetluskulude jätmist riigi kanda. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
  4. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, mis viisid isiku alusetu süüdimõistmiseni. Konkreetselt rikkus kohus põhjendamiskohustust, jättes vastamata kaitseargumentidele ja analüüsimata kaassüüdistatavate, tunnistajate ütlused ja olulised kirjalikud tõendid piisava põhjalikkusega. Samuti on maakohus tõendeid hinnanud valikuliselt ja vääralt, kohtuotsus on sisuliselt põhjendamata – kohtu järeldused konkreetselt A. Niinbergi süü osas ei vasta kohtus tegelikult tuvastatud faktilistele asjaoludele. Kohus on tõendite üldistuse pinnalt lahendanud iga süüdistatava süü küsimused üldiselt nagu oleks tegemist ühe ja sama isikuga, andmata seejuures üldse kohtuotsuses vastuseid, kuidas konkreetne tõend puudutab A. Niinbergile antavat süüteokoosseisu.
  5. Süüdimõistev kohtuotsus vähemalt A. Niinbergi osas rajaneb suuresti vaid süüdistuse oletuslikel väidetel, mis ei rajane kohtus uuritud tõenditele ega tuvastatud faktilistele asjaoludele. Kriminaalasja kohtueelses menetluses ega kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud, et A. Niinberg oleks süüdistuses nimetatud nelja sõiduki ülevaatuse tegemise eest saanud üldse mingisugust tasu või vara selle eest, et ta oleks ametiisikuna tunnistanud tehniliselt mittekorras sõidukid korras olevateks. A. Niinberg ei ole sõlminud ei A. Tealase ega ka mitte ühegi kolmanda isikuga (sh sõidukite omanikega) mitte mingisugust ebaõiguskokkulepet. Selline süüdistuse väide on täielikult alusetu ja tõendamata. Süüdistusest nähtuvalt võttis A. Niinberg altkäemaksu ainult A. Tealase vahendusel ja seda täpselt kindlakstegemata summas. Seega ka süüdistus ise, vaatamata pikaajalisele jälitustegevusele, ei ole tuvastanud mitte ühtegi konkreetset sõiduki omanikku (huvitatud isikut), kellega A. Niinberg oleks sõlminud ebaõiguskokkuleppe, rääkimata altkäemaksu võtmisest. Esitatud süüdistus sellisel kujul on juba iseenesest ebamäärane.
  6. Väidetavatest altkäemaksu andjatest (ka vahendaja D.B ) ei kinnita keegi altkäemaksu andmist konkreetselt A. Niinbergile, rääkimata konkreetsest summast. Samuti ei nähtu esitatud süüdistusest, mida A. Niinberg jättis vastuteenena tehnilise ülevaatuse käigus kontrollimata ja millised konkreetsed vead A. Niinberg jättis kontrollkaartidele kandmata. 12
(28)Kohus küll tugines A. Niinbergi süüditunnistamisel üldistavalt A. Tealase ütlustele, selgitamata, mis osas need A. Niinbergi süüstavad.
  1. Asja materjalidest nähtuvalt ei saa olla kahtlust selles, et A. Niinbergi poolt kontrollitavad sõidukid olid objektiivselt korras. Kohtu järeldus tehniliste testide manipuleerimisest on paljasõnaline ja oletuslik, mida ei kinnita mitte ükski asjas kogutud tõend. Seda lükkavad ümber ka tunnistajate ja asjatundja ütlused. Maakohus on ekslikult lähtunud tehnilise ülevaatuse läbinud sõidukite tehnilise seisukorra hindamisel nende sõidukite hilisemal vaatlusel avastatud puudustest.
  2. Maakohus on lubamatult tuginenud käesolevas menetluses isikute süüditunnistamisel ka jõustunud kohtulahenditele, mis on tehtud isikute suhtes, kelle asjad on käesolevast kriminaalasjast eraldatud.
  3. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist põhjendab kaitsja järgmiselt. Kohtuotsusest ei selgu seaduslik alus, millele rajaneb süüdistuse etteheide A. Niinbergile, s.o siis tehnilise ülevaatuse teostajale. Ei ole konkretiseeritud asjakohase määruse normide rikkumist. Kõikide A. Niinbergi süüdistuses nimetatud nelja sõiduki osas on mõõteseadmed fikseerinud nõutavad näidud ning kõik need on sätestatud normide piires. Käesolevas asjas on kõik need seaduse nõuded täidetud ning A. Niinberg on ka pädev mõõtja. Süüdistus ei ole vastupidist tõendanud.
  4. Maakohus esitas kontrollimatu väite, et X OÜ-s kasutusel olnud Macha seadmetega oli võimalik testi tulemuse saamiseks manipuleerida ja rajab oma sellise väite vaid ühele näitele, nimelt ainuüksi sõiduki Volkswagen Passat (SSSSSS) piduritesti näitele. Selline üksik ja pealegi kontrollimata väide ei sea mitte kuidagi kahtluse alla X OÜ-s kasutusel olnud Macha seadmete autentsust ja objektiivsust tervikuna. A. Tealase apellatsioon
  5. Kaitsja palub tühistada maakohtu otsus ja mõista D.B talle etteheidetavas kuriteos õigeks või, alternatiivselt, lõpetada kriminaalmenetlus A. Tealase suhtes seoses mõistliku menetlusaja möödumisega ning jätta menetluskulud riigi kanda. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
  6. Maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus kriminaalmenetlusõigust. Tõendid ei kinnita seda, et D.B pani toime talle etteheidetava kuriteo. Maakohus ei ole sellekohaste järelduste tegemisel kõiki asjaolusid arvestanud ja on hinnanud tõendeid vääralt ja valikuliselt ning ei ole oma järeldusi veenvalt põhjendanud. A. Tealasele süüdistuses etteheidetavad teod on täielikult tõendamata, maakohtu sellekohased seisukohad on oletuslikud ega ole sisustatud tõenditele rajanevate faktiliste asjaoludega.
  7. Juba A. Tealasele ja teistele süüdistatavatele esitatud süüdistuse sõnastus viitab tõendikogumi puudulikkusele. Süüdistuse asjaolud on umbmäärased ega tugine konkreetsetest tõenditest nähtuvatele faktilistele asjaoludele. Süüdistuses ei ole märgitud, kuidas, millal ja kus väidetava altkäemaksu üleandmine aset leidis. Süüdistusversiooni n-ö altkäemaksu andmise skeem ei ole kriminaalasja materjalide pinnalt tõendatud, vaid kõigest oletatud. 43 süüdistuses nimetatud teost üheski ei ole märgitud altkäemaksuna antud summa suurus, piirdutud on vaid lausega: ,,menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot”. 13
(28)
  1. Konkreetselt ei kinnita kriminaalasjas kogutud tõendid, et D.B on ülevaatajatele edasi andnud hinnakirjast suurema summa, ülevaatajad panid toime ebaseaduslikud teod ja teod pandi toime seoses altkäemaksu saamisega. Maakohus on jõudnud ebaõige järelduseni, et altkäemaksu andja, vahendaja ja altkäemaksu võtja vahel esines ekvivalentsussuhe, mida tõendid ei kinnita. Nõustuda ei saa A. Tealase ütluste ebausaldusväärseks tunnistamisega.
  2. Kohtuistungil üle kuulatud sõidukite omanike ütlustest nähtub, et nad kasutasid A. Tealase pakutavat sõidukite tehnilisele ülevaatusele toomise ja viimise ning ülevaatuseelset väiksemate vigade kõrvaldamise teenust, mille eest nad A. Tealasele ka maksid. Seega A. Tealasele sõidukiomanike poolt makstud rahasumma sisaldas endas ametlikku tehnilise ülevaatuse maksumust ja temapoolset sõiduki tehnilisele ülevaatusele toomise ja viimise ning ülevaatuseelse sõiduki võimalike vigade kõrvaldamise teenuse maksumust. A. Tealase tegevus ei olnud vähimalgi määral konspireeritud. Ta ei valinud vähese liiklusega aega ega trajektoore, kus ta ei oleks kaameratesse võinud jääda. Hinnakirjale vastavat tehnoülevaatuse tasu ei saa vaadelda altkäemaksuna. Ka ei saa altkäemaksuna käsitada ülejäänud raha, kuna need summad anti A. Tealasele ülevaatusel käimise ja vajadusel sõiduki parandamise eest. Mitte ühegi uurimis- ega jälitustoiminguga ei ole saadud tõendeid A. Tealase poolt altkäemaksu andmise või vahendamise kohta.
  3. Kriminaalasjas ei ole tõendatud, et OÜ X töötajad panid toime ebaseaduslikud teod. Kohtuistungil uuritud tõenditest nähtuvalt olid süüdistuses nimetatud sõidukid ülevaatuste käigus tehniliselt korras, mida tõendavad nii ülevaatuse testide sertifikaadid kui ka Maanteeametist saadud sõidukite tehnoülevaatuste kontrollkaardid. Mõõteseaduse § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud. Tegemist on detailselt reglementeeritud tehnilise protsessiga kalibreeritud tehniliste seadmete abil. Kõikide süüdistuses nimetatud sõidukite osas on mõõteseadmed fikseerinud nõutavad näidud ning kõik need on olnud sätestatud normide piires. Seega on kõigi ülevaatuste puhul seaduse nõuded täidetud. Ülevaatused on teostatud pädevate mõõtjate poolt. Seega kõigi sõidukite puhul on olnud tegemist sertifitseeritud ja kontrollitud seadmete usaldusväärsete kontrollimiste tulemustega ning mõõteseadusele nõuetele vastavate toimingutega. Nimetatud ülevaatuse testide sertifikaadid ning sõidukite tehnoülevaatuste kontrollkaardid on objektiivsed tõendid, mida ei ole mingite muude tõenditega ümber lükatud.
  4. Vaidlust ei ole selles, et kõik süüdistuses nimetatud sõidukid käisid reaalselt OÜ-s X Tallinnas XXX asuvas tehnilise ülevaatuse punktis ja läbisid tehnoülevaatuse. Sõidukite tehnilise ülevaatuse läbimise kohta on nelja kuu vältel tehtud jälitustegevust ning jälitustoimingutega kogutud andmed (protokollid ja nende lisaks olevad salvestised) on kohtuistungitel täies ulatuses uuritud. Salvestistelt on näha, kuidas sõidukid sõidavad ülevaatuse punkti juurde, sisenevad ja seejärel läbivad tehnilise ülevaatuse, s.o tehakse vajalikud kontrolltoimingud, mille järel sõidukid väljuvad ülevaatuse punktist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ühtegi juhtumit, mil sõiduki ülevaatus oleks vormistatud ilma sõidukit reaalselt ja nõuetele vastavalt kontrollimata.
  5. Seoses jälitustegevusega on tähelepanuväärne, et kuigi politseil oli kahtlus, et A. Tealase või OÜ-s X töötajate poolt pannakse toime kuritegusid, ei peetud arusaamatutel põhjustel 14
(28)pärast ülevaatuspunktist väljumist kinni mitte ühtegi sõidukit (v.a matkimine). Samuti ei selgitatud välja, kuhu need sõidukid suundusid ja kellele üle anti. Eriti oluline on aga asjaolu, et ühegi sõiduki puhul ei peetud vajalikuks kontrollida nende tehnilist seisukorda vahetult pärast ülevaatuse läbimist, vaid seda tehti mitmeid kuid, paljudel juhtudel rohkem kui aasta hiljem. Sõiduki tehnilisel ülevaatusel hinnatakse tehnilise ülevaataja poolt sõiduki tehnilist seisukorda just nimelt ülevaatuse teostamise ajahetkel. Kuna tehnilise ülevaataja poolt hinnatava sõiduki näol on tegemist kasutatava sõidukiga, siis tulenevalt sõiduki edasisest ekspluatatsioonist ja hoiutingimustest tekkivatest täiendavatest kulumistest ei saa hiljem tuvastatud sõiduki tehnilist seisukorda samastada sõiduki tehnilise seisukorraga, mille tegi varem kindlaks pädev mõõtja. Ei ole tõendatud, et OÜ-s X kasutusel olnud Macha seadmetega oleks võimalik testitulemustega manipuleerida.
  1. Lisaks ei ole tõendatud, et OÜ X ülevaatajad panid ebaseaduslikud teod toime seoses altkäemaksu saamisega ehk ekvivalentsussuhe. Ei ole nõutaval viisil tõendatud ega analüüsitud raha vastuvõtmist ja toimepandud tegusid ühendava koosseisutunnuse, s.o ekvivalentsussuhte olemasolu. Kriminaalasjas ei ole kinnitust leidnud, et OÜ X ülevaatajad panid ebaseaduslikud teod toime just ametliku ülevaatuse tasule lisanduvate summade eest. Puuduvad tõendid, nagu oleksid OÜ X ülevaatajad ebaseaduslikud teod toime pannud just vastuvõetud raha eest, mitte vastutulelikkusest, heatahtlikkusest või usaldusest A. Tealase suhtes.
  2. Käesolevas asjas on kohus tõendina lubamatult arvestanud ka kriminaalasjast eraldatud kokkuleppemenetlustes tehtud kohtuotsuseid. Kriminaalmenetlust ei viidud läbi mõistliku aja jooksul. S.G kaitsja määruskaebus
  3. S.G kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotles tühistada Harju Maakohtu otsus S.G-lt menetluskuludena 7255,20 euro väljamõistmise osas ja vähendada väljamõistetava menetluskulu suurust kohtu äranägemisel, jättes osa menetluskuludest riigi kanda ning võimaldada süüdimõistetul menetluskulude tasumist 12 kuu jooksul. Kaitsja tugineb menetluse kestusele, S.G osale ja isiku majanduslikule seisule, mille osas ei esita kaitsja siiski täiendavaid tõendeid. Menetlus ringkonnakohtus
  4. Tallinna Ringkonnakohtus
  5. septembril 2023 toimunud istungil jäid kaitsjad apellatsioonide ja määruskaebuse juurde ja palusid neid rahuldada. Süüdistatavad toetasid kaitsjate kaebusi. Prokurör vaidles kaitsjate apellatsioonidele vastu ja palus jätta maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonid ja määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU OTSUS
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel eksinud materiaalõiguse või kriminaalmenetlusõiguse vastu määral, mis tingiks kohtuotsuse tühistamise.
  7. Esmalt hindab kolleegium M. Steini, M. Tõnusoo, A. Niinbergi ja A. Tealase kaitsja väiteid selle kohta, et süüdistus on liiga ebamäärane. Ringkonnakohus nendib, et süüdistuses 15
(28)on praeguses asjas nimetatud kõik altkäemaksu andmise (

§ 298

), võtmise (

§ 294

) ja vahendamise (

§ 296) koosseisu tunnuste aluseks olevad asjaolud.

  1. Esmalt nõuab seadus koosseisutunnusena vara üleandmist. Vara määratlemine süüdistuses summana, mis on vähemalt 10 eurot, ei riku isiku kaitseõigust – sel juhul tuleb tõlgendada võimalikku kahtlust süüdistatava kasuks ja lähtuda vastavast n-ö miinimumsummast. Tegemist ei ole süüdistuse ebakonkreetsusega.
  2. Lisaks nähtub süüdistusest, et tehnoülevaatust teinud ametiisikutele heidetakse teona ette vastutasuna raha saamise eest sõidukite nõuetekohaselt kontrollimata jätmist ja sellele vaatamata kontrollkaardi ja registreerimistunnistuse väljastamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole see vastuolus nõudega, et ametiisiku tegu peab olema piisaval konkretiseeritud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. mai
  4. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-7807/58, p 13). Seega ei ole asjakohased kaitsjate väited, et süüdistusest ei nähtu, millised konkreetsed puudused olid ühel või teisel sõidukil või et süüdistuses ei ole näidatud, et kontrollkaartides fikseeritud mõõtetulemused ei vastanud tegelikkusele. Kolleegium nõustub, et iseenesest ei ole võimalik süüdistuse pinnalt järeldada ja tuvastada, kas ja millised puudused olid igal üksikul sõidukil, sest neid ei ole välja toodud. Maakohus küll käsitles tõendeid, mis viitavad sellele, et tehnoülevaatust läbinud sõidukitel tegelikult esinesid erinevad tehnilised puudused ja probleemid, kuid selle kaudu kontrolliti süüdistuse väidet, et tehnoülevaatusepunkti töötajad nõuetekohast kontrolli ei teinud. Sõiduki tehnoülevaatusel nõuetekohaselt kontrollimata jätmine ja seejärel kontrolli tegemist kinnitavate dokumentide (kontrollkaardi ja registreerimistunnistuse) väljastamine on seejuures ebaseaduslik tegu ka juhul kui sõiduk olnuks objektiivselt korras.
  5. Erinevalt kaitsjate väidetust ei heideta süüdistuses ette, et tehnoülevaatuspunkti töötajad võimaldasid tehnoülevaatust läbida sõidukitel, mis muidu poleks saanud seda teha. Süüdistuse sõnastuse kohaselt „sõiduki tehniliste vigade, rikete või puuduste esinemise korral ei kantud neid kontrollkaardile ja tunnistati sõiduk tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks“. Kuna süüdistuses ei väideta kindlas kõneviisis, et igal ülevaatust läbinud sõidukil olid sellised puudused, mis ei võimaldanud tehnoülevaatust läbida, ei pidanud maakohus seda ka tuvastama. Veelgi enam, A. Tealasele heidetakse ette sedagi, et ta andis altkäemaksu muu hulgas ka n-ö sõbralike suhete hoidmiseks tehnoülevaatuspunkti töötajatega, et säilitada ka tulevikus võimalust tulla tehnoülevaatuspunkti erinevas tehnilises seisukorras sõidukitega, mis seisundist sõltumata läbiks tehnoülevaatust.
  6. Kuigi

§ 299

lg 1 järgi ehk dokumentide võltsimises esitatud süüdistuse osas viidatakse ka sellele, et kontrollkaartidele kanti ebaõiged andmed sõidukutel esinevate tehniliste puudujääkide osas, ei kirjelda süüdistus tõepoolest iga sõiduki kohta ebaõigete andmete sisu, mistõttu ei saa seda lugeda piisavalt konkreetseks teokirjelduseks. Samas nähtub süüdistusest ka etteheide, mille kohaselt kontrollkaartidele ja sõidukite registreerimistunnistustele kanti andmeid selle kohta, et sõiduk on nõutavas korras kontrollitud, nagu seda näevad ette vastavad õigusaktid. Tegelikult aga selliselt kontrolli ei tehtud, vaid aktsepteeriti A. Tealase toodud sõidukeid sõltumata nende seisundist. Seega on dokumendid võltsitud vähemalt osas, milles neist nähtub, et sõidukile on tehtud nõuetekohane kontroll. Seega ei ole süüdistus ebakonkreetne määral, mis välistaks süüdistatavate 16

(28)süüditunnistamist. Lisaks on süüdistuses iga teo puhul märgitud, kes oli altkäemaksu andja, (vahendaja) ja võtja, mistõttu ei saa nõustuda muu hulgas M. Steini kaitsja väitega, et süüdistusest ei nähtu, kes vara tegelikult üle andis ja vastu võttis.
  1. Kaitsjatega tuleb siiski nõustuda selles, et maakohtu otsuse ülesehitus on ebaõnnestunud, kuna suur osa otsusest kujutab endast tõendite refereeringut, mida ei seostata samas vahetult maakohtu tuvastatavate asjaoludega. Selles mahus tõendite sisu esitamine, kui samal ajal ei tehta selle kohta järeldusi, koormab üle kohtuotsuse teksti ja häirib selle jälgitavust isegi siis, kui kohus tugineb vastavatele tõenditele süüdistatavate vastutuse analüüsimisel. Süüdistatavate süü tõendatust kui sellist käsitleb maakohus alates otsuse leheküljest
  2. Selles osas märgib kolleegium järgmist. Suuresti vaidlustatakse apellatsioonides tõendite hindamist maakohtu poolt, viitamata konkreetsetele rikkumistele ja pakkudes alternatiivset versiooni sündmusest, kuid mõned kaitsjate väited väärivad siiski tähelepanu.
  3. Apellatsioonides leitakse õigustatult, et maakohus tugines isikute süüd (osaliselt) kinnitava tõendina ekslikult teiste isikute (kaassüüdistatavate) suhtes tehtud kohtulahenditele, sealhulgas ka KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrustele. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole välistatud ühe kriminaalasja menetlusdokumentide, sh süüdistusakti, kohtuotsuse ja kohtuistungi protokolli kasutamine teises kriminaalasjas tõendina – muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Nende dokumentidega saab aga tuvastada üksnes ütluste lahknemist nendest tõenditest, millele tuginevalt loeti kohtuotsusega tuvastatuks kuriteosündmuse toimumine. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ei ole teises kriminaalasjas tõendiks selle otsusega tuvastatud faktiliste asjaolude kohta, kuna tegemist ei ole iseseisva teadmise allikaga, vaid kohtu hinnanguga selles kriminaalasjas kogutud tõenditele. Subjektiivne hinnang, olgugi, et kohtu oma, ei saa aga olla tõendiks faktilise asjaolu kohta. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. detsembri
  5. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-11, p 7.2 ja viimati
  6. juuni
  7. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-437/725, p 70). Veel vähem saab selliseks tõendiks olla määrus, millega on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel. Seega rikkus maakohus selles osas oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Selline viga aga ei tingi iseenesest süüdistatavate õigeksmõistmist, kuna süüdistatavatele etteheidetud teod on leidnud tõendamist ka teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtumenetluses uuritud tõenditega.
  8. Lisaks peab kolleegium vajalikuks märkida, et kooskõlas Riigikohtu praktikaga ei ole asjatundja A. Ilvese ütlused kasutatavad vahetu tõendina tõendamiseseme asjaolude kohta, kuid neid on võimalik kasutada tehnoülevaatuse käigust ja võimalike sõidukite tehniliste puuduste tähtsusest arusaamisel. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. märtsi
  10. a otsus kriminaalasjas nr 1-21-6698, p 17). Maakohtu otsusest nähtub, et asjatundja ütlusi kasutati muu hulgas selgitamaks tehnoülevaatuse korraldust, sh nn Maha seadmete manipuleerimise võimalusi ja vaatlusprotokollide ning jälitustoimingu protokollide pinnalt sõidukitel esinevate vigastuste olemust ja tähtsust tehnoülevaatuse korda. Maakohus andis seejärel enda hinnangu sõidukil esinevate puuduste tähtsusele.
  11. Puutuvalt kaitsjate etteheidetesse, et kohtuotsuse põhjendused on liialt üldistavad ja rajanevad oletustel, märgib kolleegium järgmist. Võib nentida, et maakohtu põhjendused on kohati tõepoolest üldistava iseloomuga (nt viidatakse kohati „tunnistajatele“, nimetatama 17
(28)konkreetseid isikuid), kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist kohtuotsuse põhjendamata jätmisega KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Samuti viitab maakohus konkreetsetele tõenditele, mille pinnalt tema siseveendumus kujunes. Kuna süüdistatavatele etteheidetavad teod on omavahel seotud (reeglina ühendab neid D.B kui altkäemaksu andja või vahendaja, sageli ka tutvus M. Tõnusooga), on mõistetav ka see, miks maakohus käsitles eri süüdistatavaid puudutavaid tõendeid koos ja alustades A. Tealasest.
  1. M. Steini kaitsja apellatsioonis leitakse kokkuvõtvalt, et kohtulikul uurimisel ülekuulatud isikute ütlustest ega jälitustoimingu protokollidest ei nähtu kokkulepet vara üleandmise kohta tehnoülevaatuse läbimise eest. A. Tealasele anti sõidukid üle nende remontimiseks ja tehnoülevaatuse tegemiseks ning selle eest makstigi raha. Sõidukite vaatlused on aga tehtud palju hiljem, mistõttu nende pinnalt ei saa teha järeldusi sõiduki seisundi kohta tehnoülevaatusel.
  2. Kolleegium nende väidetega ei nõustu. Võib nentida, et iga üksiku sõiduki kohta kogutud tõendite maht eraldivõetuna ei võimaldaks vähemalt iga teo puhul süüdistatavate süüd tuvastada. Praeguses asjas on aga tõenduslikust seisukohast vaieldamatult oluline kaudsete tõendite kogum, mis võimaldab teha järeldusi süüdistatavate modus operandi kohta koostoimes kriminaalasjas tehtud kuriteo matkimistega. Nimelt on tuvastatud, et A. Tealase poole pöörduti tehnoülevaatuse korraldamise palvega sõidukite puhul, mille omanik või kasutaja teadis või vähemalt pidas võimalikuks, et sellel esinevad tehnoülevaatust takistavad vead, rikked või puudused.
  3. oktoobri
  4. a jälitustoimingu protokollist nähtub, et näiteks M. Tõnusoo pöördus sel juhul A. Tealase poole ja soovitas teda ka teisele inimestele. Mõnel juhul oli tehnoülevaatus sõiduki müügi tingimuseks, s.o M. Tõnusoo lubas sõidukit müües korraldada ka selle ülevaatuse, sh ka tulevikus, mitte ainult enne müüki (vt nt süüdistatavana üle kuulatud RN ütlusi). A. Tealasele üleantav vara oli iga sõiduki puhul sisuliselt ühesugune (70-80 eurot), välja arvatud juhtudel, mil tegemist oli tema või M. Tõnusoo tuttavaga või M. Tõnusoo müüdud sõidukiga, millisel juhul võeti isikult vaid ülevaatuse tasu. Seega ei saanud üleantavat rahasummat mõjutada konkreetse sõiduki puhul vajadus seda remontida. D.B ei teinud n-ö klientidele hinnapakkumust ega näidanud konkreetsete tööde maksumust, seda ühelgi korral ei küsitud. Altkäemaksu andmises süüdistatavatena ülekuulatud isikute ütlustest ilmneb läbivalt, et nii andja kui ka A. Tealase arusaam oli, et see on „tehnoülevaatuse tegemise eest“ ja andjatel oli arusaam või info, et selle isiku kaudu saab tehnoülevaatus tehtud (vt sellega seoses näiteks süüdistatavana üle kuulatud TN, RL ja IJ ütlusi). Mitme sõiduki puhul oli täiendavaks lüliks JŽ, kes n-ö vahendas A. Tealase teenuseid (nt nn Arutech sõidukite puhul). Ühelgi korral ei hoiatanud D.B sõiduki omanikku või kasutajat, et teenus ei pruugi olla tulemuslik ehk siis tehnoülevaatus ei pruugi õnnestuda. Vastupidi, altkäemaksu andmises süüdistatavad isikud väljendasid ülekuulamisel läbivalt arusaama, et A. Tealasega pidi kindlasti tehnoülevaatuse tehtud saama. Võttes arvesse A. Tealase enda ütlusi selle kohta, et tal ei olnud kindlat võimalust sõidukit kontrollida, vaid tegi seda vaid aeg-ajalt, kasutades nt JŽ või AM töökoda, ei saanuks A. Tealasel olla sellist kindlust, kui tal puuduks tehnoülevaatajatega vastav kokkulepe. Liiati ka 2015-
  5. aastatel ei oleks saadav summa (reeglina 30 eurot) üldteadaolevalt võimaldanud sõidukile vähegi arvestatavat remonti teha, katmaks seejuures ka A. Tealase tööaega. 18
(28)Vähemalt ühel korral (matkimisel) küsis D.B 5 eurot juurde juba tehnoülevaatuse käigus, selgitamata selle kulu tähendust.
  1. Seejuures on tuvastatud, et D.B pöördus tehnoülevaatuspunkti reeglina vahetult pärast sõiduki saamist ja n-ö remonditöö võis tema enda sõnul seisneda maksimaalselt sõiduki ilmsete puuduste varjamises. Mõnel juhul tuli klient koos autoga vahetult tehnoülevaatuspunkti juurde, kuid sisse sõitis sellega ikkagi D.B (nt IJ puhul), kes kasutas seejuures vaid ühte kindlat süüdistuses nimetatud tehnoülevaatuspunkti, sõltumata sõiduki asukohast ja süüdistuse perioodil (A. Tealase puhul aprill 2015 - aprill 2016) 39 korral.
  2. Oluline on, et A. Tealasega eksisteeriva kokkuleppe (ekvivalentsussuhte) tõttu aktsepteerisid süüdistuses nimetatud ametiisikud (sh M. Stein ja A. Niinberg) tema toodud sõidukeid sõltumata nende tegelikust seisundist, saades selle eest iga kord väikse rahasumma (vähemalt 10 eurot). Ühtlasi on tähtis, et A. Tealase pakutava n-ö tehnoülevaatuse vahenduse puhul ei olnud tegemist n-ö avalikult pakutava teenusega, vaid tegemist oli maakohtu tuvastatu kohaselt A. Tealase ja M. Tõnusoo sugulaste ja tutvusringkonnaga, mõnel juhul ka M. Tõnusoo klientidega. Seda kinnitasid ka D.B ja M. Tõnusoo oma ütlustes.
  3. Kolleegiumi hinnangul on seejuures põhjendamatu M. Tõnusoo kaitsja etteheide, mille kohaselt maakohus tõlgendas meelevaldselt ja süüstavalt jälitustoimingu protokollidest nähtuvaid kõnesid, sh A. Tealase ja M. Tõnusoo vahel. Ka ringkonnakohtu hinnangul nähtub nendest kõnedest, et M. Tõnusoo oli teadlik sellest, et D.B saab kindlustada tehnoülevaatuse läbimise sõltumata sõiduki seisundist, milleks ei ole muud selgitust, kui altkäemaksu andmine. Selgesti ilmneb see näiteks
  4. oktoobri
  5. a jälitustoimingu protokollist, mille kohaselt
  6. mail 2015 toimunud vestluses nendib M. Tõnusoo ka ise, et ei tea, kas tasub minna, tal mootor puterdab ja summuti („sumps“) on kehva, äkki ei hakka tulema ja käiks enne töökojas. Seejuures viis M. Tõnusoo sel päeva tehnoülevaatuspunkti ise ühe auto ja kutsus sinna ka oma poja RP. Selle peale D.B ütleb, et teeme ära ja siis on aega töökojas käia. Seejuures järgmisel päeval toimunud vestluses RLga ütleb D.B , et reedel passis päev otsa seal, läks veel Mersudega ja Audi 80-ga, see oli nagu rallikas, summuti pani „lörr-lörr“. Audi 80 registreerimismärgiga KKKKKK ostis
  7. aastal RPlt A. Teearu, kes andis ütlusi selle kohta, et sõiduk ei käivitunud, olid õlilekked ja pidurid ei töötanud eriti hästi. Samast jälitustoimingu protokollist nähtub näiteks, et
  8. mail 2015 helistab M. Tõnusoo A. Tealasele ja ütleb, et oleks vaja teha ülevaatust Volkswagen Golfile, millel on CO paigast ära. Edasi toimub suhtlus RP, M. Tõnusoo ja A. Tealase vahel, mille tulemusena viiakse sõiduk ülevaatusele. Sõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga CCCCCC tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt toimus korraline ülevaatus
  9. juunil 2015 X OÜ-s. Samal päeval aga helistab M. Tõnusoo VRle ja küsib „oma poisi“ Golfi kohta, sest keegi tahab seda osta, kuid selle mootor ei tööta korralikult ja ilmselt on vaja vahetada bensiinipump. RP müüs selle sõiduki
  10. aastal AKle, kes andis kohtuistungil tunnistajana ütlusi selle kohta, et tehnoülevaatus tehti võrdlemisi vahetult enne ostu ja järgmisel päeval viis ta sõiduki tuttavale autoparandusse ülevaatamiseks, kes ütles, et tuleks vahetada summutitoru ja piduritoru. Need tõendid lükkavad ümber M. Tõnusoo ja A. Tealase süüdistatavana antud ütlused selle kohta, et sõiduk oli mõeldud RPle „ehitamiseks“ ja sellel ei olnud tehnoülevaatuse tegemise hetkel midagi 19
(28)viga. Viidatud jälitustoimingu protokolli kohaselt toimuvad sisult analoogsed vestlused M. Tõnusoo ja A. Tealase vahel ka teiste sõidukite puhul, kus M. Tõnusoo pöördub A. Tealase poole n-ö probleemsete sõidukite tehnoülevaatuse korraldamiseks. Seejuures ütleb M. Tõnusoo ise sõiduki omanikele sedagi, et nad jätaks raha autosse (nt TN puhul nimetas M. Tõnusoo ise asjakohaseks summaks 70 eurot, mis viitab sellele, et ta oli igati teadlik A. Tealase teenuse maksumusest). 72. Nii M. Steinile kui ka A. Niinbergile heideti süüdistuse kohaselt ette OÜ X töötajatena altkäemaksu võtmist erinevatelt isikutelt A. Tealase vahendusel või A. Tealaselt endalt. M. Steinile heideti ette altkäemaksu võtmist 15 korral ja A. Niinbergile 4 korral. Maakohus tuvastas veatult, et tegemist oli ametiisikutega

§ 288tähenduses.

  1. M. Steinile heidetakse ette altkäemaksu võtmist järgmiste sõidukite osas ja ajal: 21.05.2015 Peugeot Boxer reg nr YYYYYY; 23.05.2015 Volkswagen Touran reg nr MMMMMM; 01.06.2015 Volkswagen Golf reg nr CCCCCC; 03.06.2015 Nissan Patrol GR reg nr XXXXX; 05.06.2015 Mercedes-Benz S 320 CDI reg nr VVVVV; 06.06.2015 Audi 80 reg nr SSSSSS; 03.07.2015 Volkswagen Caddy Kasten reg nr HHHHHH; 15.07.2015 Citroën Xantia reg nr JJJJJJ; 24.08.2015 Volkswagen Transporter reg nr AAAAAA; 10.09.2015 Peugeot Boxer reg nr 555555; 30.09.2015 Ford Transit reg nr RRRRRR; 05.11.2015 Volkswagen Passat reg nr 444444; 07.11.2015 Opel Vectra reg nr 333333; 04.01.2016 Volvo V70 reg nr 00000; 15.04.2016 Volkswagen Golf reg nr
  2. Nende sõidukite puhul võttis ta vahetult A. Tealaselt altkäemaksu Volkswagen Touran reg nr MMMMMM ja Audi 80 reg nr SSSSSS, teiste sõidukite puhul tegutses D.B altkäemaksu vahendajana.
  3. M. Steini kaitsja apellatsioonis viidatakse sellele, et maakohtu viide kuriteo matkimisega saadud andmetele ei ole asjakohane, sest matkimisel osalenud kahe sõiduki puhul kolmest ei olnud ülevaataja M. Stein. M. Stein oli tehnoülevaataja Volkswagen Passat reg nr 444444 puhul, kus tegemist oli kuriteo matkimisega. Selle sõiduki eelneva vaatlusega (
  4. oktoobri
  5. a vaatlusprotokoll), Progates OÜ tehnokontrolliga ja tehnoülevaatusele järgnenud ostueelse kontrolliga (Elke Auto AS-s
  6. novembril 2015) tuvastatud mitu ohtlikku viga, sh ei töötanud nõuetekohaselt pidurisüsteem. Sellele vaatamata läbis sõiduk tehnoülevaatuse ühegi märkuseta. Puutuvalt apellatsioonis esitatud väidetele sõiduki läbisõidumeeriku erinevate näitude kohta leiab kolleegium, et ainuüksi selle pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et tegemist oli erinevate sõidukitega. Tähelepanuväärselt nähtus tehnoülevaatuse andmetest, et sõiduki esitas kontrolliks omanik MK, kuigi
  7. veebruari
  8. a jälitustoimingu protokollist nähtub, et sõiduk anti üle A. Tealasele, kes pöörduski sellega ülevaatusele. A. Tealasele anti üle 70 eurot, mis erines n-ö ametlikust tasust 30 euro võrra, seejuures nähtub jälitustoimingu protokollist, et D.B sai sõiduki tehnoülevaatuspunkti läheduses ega teinud sellega mingeid (remondi)toiminguid. Tehnoülevaatuse käigus toimub seejuures vestlus pidurite teemal, kus töömees kinnitab, et pidurid ei tööta nõuetekohaselt. Samas vastasid n-ö piduritesti tulemused nõuetele (seda vaatamata eelnevalt Progates OÜ-s ja seejärel Elke Auto AS-s saadud ebarahuldavatele tulemustele) ja sõiduk lubati liiklusesse. Ka D.B ise kinnitab kohtuistungil antud ütlustes, et sõidukil ei töötanud pidurid nõuetekohaselt ja see lasti läbi „usalduse pinnalt“. Selline usaldus viitab ringkonnakohtu hinnangul aga just ekvivalentsussuhte olemasolule ehk püsivale kokkuleppele A. Tealase ja 20

(28)tehnoülevaatuse töötajate, s.o konkreetsel juhul M. Steini vahel selle kohta, et sõidukeid nõuetekohaselt ei kontrollita ja väljastatakse sõltumata sõiduki seisundist otsus tunnistada sõiduk nõuetekohaseks.
  1. Kuigi selle teo puhul ei ole kogutud vahetult tõendeid selle kohta, et M. Stein sai A. Tealaselt vara sellise otsuse tegemise eest, viitab sellele esmalt teise jälitustoimingu käigus ilmnenu. Nimelt tuvastas maakohus, et
  2. aprillil 2016 toimetatud kuriteo matkimisel, mida tehti sõidukiga VW Transporter DDDDDD, sai tehnoülevaataja AM, kes on analoogse teo ehk A. Tealaselt ja tema vahendusel altkäemaksu võtmise eest süüdi mõistetud kokkuleppemenetluses, 15 eurot.
  3. mai
  4. a jälitustoimingu protokollist nähtuvalt anti matkijale sularaha 85 eurot ja sõiduk ning matkija võttis ühendust A. Tealasega, misjärel kohtuti X OÜ tehnoülevaatuspunkti juures, kus D.B küsis ülevaatuse tegemise eest 80 eurot. Tehnoülevaatuspunktis tehnoülevaataja märgib, et auto ei tööta, pidureid on natuke, misjärel teeb kontrolli edasi. D.B küsib matkijalt 5 eurot juurde ja märgib, et sõiduki mootor töötab halvasti. AM peeti kinni pärast tanklas käimist ja sigarettide ostmist ning võeti temalt ära matkijale antud rahast 10 eurot ja tanklast matkijale antud rahast 5 eurot, A. Tealaselt võeti ära kaks 5-eurost ja kolm 10-eurost kupüüri, mille ta sai matkijalt ja X OÜ kassast leiti kolm matkijalt saadud 10-eurost kupüüri. Seega anti matkijalt saadud rahast 85 eurot X OÜ kassasse 30 eurot, D.B võttis endale 40 eurot ja AM jättis endale 15 eurot, millest 5-eurose eest ostis kaks pakki sigarette.
  5. Ka selle sõiduki puudusi, mis ei võimaldanuks tehnoülevaatust läbida, on tuvastatud
  6. aprilli
  7. a asitõendi vaatlusprotokolliga. Progates OÜ
  8. aprilli
  9. a tehtud kontrolli tulemustel on näha tehtud testide tulemusi ning on välja toodud olulistest puudustest, et signaal puudub, tagumine stange, vasakus küljekarbis auk, tagumised uksed ei käi lahti, šarniirid x4, heitgaasid ei vasta nõuetele, salongi roolialune plastik on puudu, puudub vahesein, tagumised kojamehed, keskmise istme peatugi on puudu ning väheolulistest puudustest oli välja toodud esimese stange liigendid, esiklaas ja parem tuli tuhmunud.
  10. aprillil 2016 TRK Värvid OÜ tehtud tehnokontrolli kaardist nähtuvalt tuvastati sõidukil 7 väheohtlikku puudust ja 12 ohtlikku puudust. Sõiduki Volkswagen Transporter registreerimismärgiga DDDDDD OÜ X tehnoülevaatuse andmete väljatrüki kohaselt esitas sõiduki ülevaatusele MK (kuigi jälitustoimingu protokolliga on tuvastatud, et seda tegi D.B .)
  11. aprilli
  12. a AM otsuse kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras, lisatud oli ka testide väljavõte. Veenvad ei ole seejuures süüdistatava A. Tealase ütlused selle kohta, et ülevaataja AM sai toimingu käigus sõiduki pidurid korda ja tema ei andnud talle mingit raha. Esiteks ei selgita see muid sõidukil esinenud tehnilisi puudusi. Lisaks leiti AMlt rahakupüüre, mida matkija andis A. Tealasele (ülejäänud raha leiti vastavalt OÜ X kassast ja A. Tealaselt).
  13. Maakohus viitab asjakohaselt ka varem, s.o
  14. oktoobril 2015 tehtud kuriteo matkimisele, mil kasutati sõidukit Honda Accord 888888, mille tehnoülevaatust toimetas samuti AM. Ka seda sõidukit oli eelnevalt vaadeldud (
  15. septembri
  16. a vaatlusprotokoll) ja vaatlusprotokollist nähtus mitmeid olulisi tehnilisi vigu. Vastavaid puudusi tõendab ka
  17. augustil 2015 tehtud Veho Eesti OÜ tehnilise ülevaatuse kontroll koos testilehega ja
  18. oktoobril 2015 Elke Auto OÜ-s sõidukile tehtud ostueelne kontroll. Ka asjatundja ütlusi 21
(28)arvesse võttes nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et tuvastatud puudused on sellised, mis ei võimalda tehnoülevaatust läbida (ABS rikketuli, esisilla probleemid, seisupiduri mittenõuetekohane töö) või vähemalt pidanuks nad olema märgitud kontrollkaardile. Jällegi nähtub OÜ X andmete väljatrükist, et sõiduki esitas kontrolli MVlt, kuigi tegelikult nähtub
  1. veebruari
  2. a jälitustoimingu protokollist, et seda tegi D.B . Sellest tõendist nähtub seegi, et A. Tealasele anti üle 70 eurot, kuigi ta ei teinud remonttöid ega pidanud sõidukiga kaugele sõitma.
  3. Kokkuvõttes nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et kolmel korral, eri aegadel ja autodega seotud juhul nähtub, et vahetult enne ja pärast tuvastatud hulgaliste tehniliste probleemidega sõidukid läbisid OÜ X tehnoülevaatuspunktis ülevaatust ilma märkusteta ja seda siis, kui sõidukid viis sinna D.B , kes küsis kuriteo matkijatelt selle eest tasu, mis ületas peaaegu kahekordselt hinnakirja järgset hinda (40 eurot). Tõepoolest ainult ühel juhul ja seda AM puhul on tuvastatud konkreetselt raha jõudmine tehnoülevaataja kätte. Samas ühelgi juhul ei kaasnenud A. Tealasel sõiduki viimisega tehnoülevaatusele kulusid (nt remondiga seoses) ega tekkinud ka probleemi tehnoülevaatuse läbimisel, millest saab teha järelduse, et kokkulepe osa saadud raha üleandmiseks tehnoülevaatajale eksisteeris ka M. Steini puhul. Seda kinnitavad ka teiste sõidukite puhul kogutud tõendid.
  4. Selle kohta, et M. Steini kontrollitud sõidukite tehniline seisukord oli puudulik, andsid ütlusi näiteks nn Arutechi sõidukite puhul (YYYYYY, 555555, RRRRRR, lisaks AM kontrollitud auto PPPPPP) neid kasutanud autojuhid (MI, AB, RV – kes kinnitas muu hulgas, et nägi ühel korral, kuidas juhataja andis JŽle üle ümbriku, RV) ja ka JŽ ise. Nende sõidukite puhul on tähelepanuväärne, et neid toodi just JŽ töökotta Eesti eri paigust (nt ka Valgast – RRRRRR ja Lääne-Virumaalt – PPPPPP) ning JŽ korraldas tehnoülevaatust A. Tealase kaudu. Võttes arvesse, et sõidukitel olid professionaalsed juhid ja JŽ enda ütluste kohaselt ei soovinud Arutechi esindaja ehk JH maksta isegi vajaliku remondi eest, ei ole lisaks sõidukite halvale tehnilisele seisundile muud loogilist seletust sellele, miks JH vajas, et JŽ „korraldaks“ tehnoülevaatust ja oli nõus maksma selle eest lisaraha. A. Tealasele üleantavad summad olid JŽ ütluste kohaselt samasugused nagu teiste sõidukite puhul, 70-80 eurot, need oli ümbrikutes autodes sees, tõi autojuht. Seda kinnitas oma ütlustes ka D.B , väites küll, et tehnoülevaatuse teenuse hinda ületav raha (30 eurot) jäi talle endale. JŽ ütluste kohaselt soovis seejuures JH, et just töökoda korraldaks tehnoülevaatust ja JŽ kartis, et kui ta poleks seda teinud, siis Arutech oleks läinud teise töökotta. Seejuures ei soovinud ülevaatusele minna ka JŽ ise. Samuti ei ole põhjust arvata, et D.B pidi tegema sõidukitele täiendavat remonti, kuna need toodi remondiks JŽ töökotta. Viimase ütlustest koostoimes jälitustoimingute protokollidega nähtub seegi, et D.B ei tegelenud sõidukite remontimisega ega tundnud ka sisuliselt huvi sõidukite tehnilise seisukorra vastu.
  5. Selles kontekstis on oluline
  6. märtsi
  7. a jälitustoimingu protokoll, mille kohaselt
  8. septembril 2015 kell 12.58 helistab JŽ A. Tealasele, kellele räägib, et neil on buss, kere tegi ära ja selle võib üle värvida, aga kui selle üles tõstis ja altpoolt vaatas, on see täielik katastroof, ühe külje keevitas normaalselt kokku, aga rohkem ei taha keevitada, karbid on lahtised, esikettaga on ka jama, et pidurid töötaks normaalselt. D.B kinnitab seevastu, et kindlalt saab läbi tehnoülevaatuselt. Kolleegiumi hinnangul kinnitab selline vestlus, et 22
(28)D.B sai garanteerida ilmselgelt halvas seisus sõiduki tehnoülevaatuse läbimise ainult oma kokkuleppe kaudu tehnoülevaatuspunkti ametiisikutega, kellel omakorda ei olnud muud põhjust aktsepteerida selliseid sõidukeid ja jätta nende puudused märkimata, kui saadava altkäemaksu eest. Muid selgitusi ei ole M. Stein andnud ka kohtumenetluses, keeldudes ütluste andmisest. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollidega on tuvastatud, et kui oli vaja viia Arutech sõiduk ülevaatusele toimusid kõned JŽ, Arutechi ja A. Tealase vahel z(vt
  1. oktoobri
  2. a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll), mis kinnitab tõsiasja, et tehnoülevaatust pidi korraldama kindlasti A. Tealase kaudu talle sobival ajal.
  3. Märkimisväärselt suunas JŽ ka teisi sõidukeid tehnoülevaatusele A. Tealase kaudu, mille puhul toimis sarnane skeem. Seda kinnitas süüdistatav JŽ oma ütlustes ka ise, selgitades, et tegemist oli tema klientide autodega, mis jäid tema töökotta ja millele pidi tegema tehnoülevaatuse. Näiteks sõiduki 333333 puhul nähtub
  4. märtsi
  5. a jälitustoimingu protokollist, et
  6. novembril 2015 toimub kõne JŽ ja A. Tealase vahel, kus JŽ ütleb, et on „üks romu“, millele vaja tehnoülevaatus teha. D.B ütleb, et on vaja 70 eurot ja JŽ lisab, et küsib siis 80, et talle endale jääb ka 10 eurot. Seejärel toimuvad veel kõned ja tehnoülevaatuseni jõutakse alles
  7. novembril 2015, kuigi JŽl on sellega kiire. D.B ei uuri sõiduki seisukorra kohta ega tee ise mingit ettepanekut seda parandada. JŽ ütluste kohaselt keeldus ta ise kategooriliselt tehnoülevaatusega tegelemast, kuid sõiduk seisis tema juures ligi kuu aega. Seega oli JŽl kindlasti vaja, et tehnoülevaatus toimuks just A. Tealase kaudu, mis viitab koostoimes teiste tõenditega altkäemaksu andmise ja vahendamise kokkuleppele.
  8. detsembri
  9. a varjatud jälgimise protokolli kohaselt, mis toimus
  10. novembril 2015, viibis sõiduk tehnilise ülevaatuse punktis vaid ligi 15 minutit. Süüdistatav D.B väitis oma ütlustes, et ei mäleta sellist sõidukit. Sõiduki tehnilise ülevaatuse andmetest nähtub, et selle viis läbi M. Stein, kellele oligi selle teoga seoses esitatud süüdistus altkäemaksu võtmises.
  11. Lisaks JŽ saadetud autodele tegi M. Stein tehnilist ülevaatust
  12. juunil 2015 ka nt TN sõidukile Nissan Patrol GR reg nr XXXXX. TN tunnistas süüdistatavana ülekuulamisel teadmist sellest, et osa antud rahast (70 eurot) läheb altkäemaksuks, kuid pidas summat väikseks. Ta selgitas, et pärast süüdistuses kirjeldatud juhtumeid käis tehnoülevaatusel ise, sest auto oli korras. Seega vähemalt kaudselt tunnistas TN, et A. Tealase teenuseid kasutas ta siis, kui sõiduk ei olnud tehniliselt korras. TŠ sõiduk VW Golf läbis tehnoülevaatuse X OÜ-s
  13. aprillil 2016, tehnoülevaataja M. Stein (lisaks ka
  14. aastal, kui tehnoülevaataja oli GB, kelle osas on kriminaalmenetlus eraldatud). TŠ tunnistas süüdistatavana ülekuulamisel, et andis kahel korral A. Tealasele 70 eurot tehnoülevaatuse läbimise eest. Teisel korral olid süüdistatava sõnul sõidukil vaid pisivead, kuid ikkagi tahtis „kindlust, et läbi saab“.
  15. Iseenesest võib nõustuda apellatsioonides esitatud väitega, et paljusid süüdistuses nimetatud sõidukeid, v.a neid, mida kasutati kuritegude matkimiseks, vaadeldi mitte vahetult pärast nende kontrollimist tehnoülevaatuse käigus X OÜ-s, vaid hiljem, seega ei saa tehnilist seisundit vaatluse ajal võrdsustada tehnilise seisundiga tehnoülevaatuse ajal. Siiski saab nende vaatlusprotokollide andmeid kasutada kaudse tõendina. Muu hulgas on märkimisväärne, et paljudel aasta või poolteist hiljem vaadeldud sõidukitel esines vaatluse ajal mitmeid tehnilisi probleeme ja mitmed neist (nt Arutech sõidukitest) olid lammutatud. Kuigi sõiduki tehniline 23
(28)seisund võib aasta jooksul muutuda, viitab mitme sõiduki seisund sellele, et puudused tekkisid pikema aja jooksul. Tuleb nõustuda maakohtu tuvastatuga, et näiteks läbiv korrosioon ja paljud muud ohtlikud vigastused ei teki sõidukil tavakasutuse puhul üldjuhul ka ühe aasta jooksul – muu hulgas on tavapärane tehnilise ülevaatuse tähtaeg 1 aasta. Näiteks Mercedes-Benz 111111 vaadeldi
  1. mail 2016 ja sellel oli hulganisti tehnilisi probleeme nii läbiva rooste kui ka piduritega, kuigi sõiduk läbis tehnoülevaatuse
  2. novembril 2015 ilma märkusteta (tehnoülevaataja AM). Peugeot Boxer YYYYYY (üks Arutechi autodest) vaadeldi
  3. novembril 2016, jällegi on auto läbinisti roostetanud ja mootoriruumis on õlilekked. Maanteeameti vastusest nähtub, et Eco Group OÜ ostis selle
  4. septembril 2016 ja lammutas, mis viitab auto halvale seisundile ostu ajal. Samas läbis sõiduk tehnoülevaatuse
  5. mai 2015 vaid väheohtliku veaga (tehnoülevaataja M. Stein). Kaitsja küll esitas kohtule tõendi, et sõiduk läbi ülevaatuse
  6. mail 2016 E-Tehno OÜ-s, kuid sõiduki ülihalb seisund vaid mõned kuud hiljem viitab sellele, et sõiduk ei pruukinud ka siis tegelikult olla tehniliselt korras. TŠle kuuluvat sõidukit vaadeldi
  7. mail 2016 ja siis olid sõidukil järgmised vead: sõiduki parempoolse esitule klaasil on läbiv auk, vasakpoolse tagumise ukse alumisel äärel on korrosioonikahjustused, vasakpoolsel tagumisel tiival on pindmised korrosioonikahjustused, parempoolse esistange iluvõre all on stanget läbiv piki mõra ning vasakpoolse esitule vasakul all servas on mõra. Ükski nendest ei ole märgitud aprillis 2016 tehtud ülevaatuse käigus (tehnoülevaataja M. Stein). Lisaks peab kolleegium vajalikuks märkida, et kaitsja esitatud tõend, mille kohaselt TŠ sõiduk läbis tehnoülevaatuse ka
  8. aastal ei mõjuta kuidagi tõsiasja, et kuu aega pärast
  9. aastal tehtud ülevaatust olid sõidukil nt esitulede vigastused ja nähtavad korrosioonikahjustused, mida tehnoülevaatusel kontrollkaardile ei märgitud ja mille puhul olnuks tegemist vähemalt väheohtlike vigastusega.
  10. A. Niinbergile heidetakse ette altkäemaksu võtmist järgmiste sõidukite osas ja ajal 21.09.2015 Volkswagen Transporter reg nr 222222; 01.10.2015 Volkswagen Golf reg nr ZZZZZZ; 07.10.2015 Chrysler Sebring reg nr FFFFFF; 07.10.2015 Volvo V70 reg nr WWWWWW. Kõigi nende sõidukite nähtub tehnoülevaatuse andmetest, et seda tegi just A. Niinberg. Tema kaitsja leiab, et ei ole tõendeid selle kohta, et A. Niinbergi juures ülevaatusel käinud sõidukitel olnuks mõni tehniline probleem, mistõttu ei ole alust arvata, et tehnoülevaatuse eest anti ka altkäemaksu.
  11. Näiteks Volkswagen Transporterit puudutavas osas andis RL süüdistatavana ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et sõiduki mootor oli õline ja summutis oli auk. Ta tõi selle Viljandist Tallinna, et teha tehnoülevaatus, tee peal kukkus summuti lahti, kuid sai seda kuidagi tagasi. Süüdistatav tunnistas, et tema hinnangul ei oleks selline sõiduk ülevaatusel läbi saanud, aga A. Tealase teenust kasutades seekord sai, maksma pidi 80-100 eurot. RL ei tunnista küll otsesõnu altkäemaksu, väites, et ei tea, kuidas siiski õnnestus sellise sõidukiga tehnoülevaatust läbida, kuid tema kirjeldusest nähtub selgelt, et tegemist ei olnud tehniliselt nõutavas korras sõidukiga ja A. Tealase poole pöördumine ja raha maksmine oli just sellega seotud.
  12. Volkswagen Golf tehnoülevaatuse puhul oli jällegi tegemist JŽ sõidukiga. Seejuures
  13. novembri
  14. a äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis AS temale esitatud 24
(28)fotode seast ära JŽ kui isiku, kellele müüs 2015 aasta kevadel enda endise abikaasa O auto Volkswagen Golf reg. märgiga ZZZZZZ. AS ütluste kohaselt ajal, mil ta sõiduki müüs, ei olnud see liikumisvõimeline, katki oli kütusepump, mille väljavahetamine olnuks liiga kallis. SS ütluste kohaselt töötas ta JŽ töökojas ja teab, et vend AS müüs JŽle rohelise Volkswagen Golfi, mis kuulus vennanaisele. Sõiduk oli halvas korras, kuid JŽ tegi selle enam-vähem korda ja müüs edasi. Samas nähtub tehnoülevaatuse väljatrüki kohaselt, et sõiduki esitas
  1. oktoobril 2015 ülevaatamisele just AS.
  2. märtsi
  3. a jälitustoimingu protokollist nähtub, et
  4. oktoobril 2015 toimuvad vestlused JŽ ja A. Tealase vahel, millest nähtub, et JŽ palub A. Tealase abi ülevaatuse tegemiseks (vaja on ajutiselt autosse panna A. Tealase aku) ja D.B pöördub selle autoga tehnoülevaatuspunkti. Seejuures JŽ väitis, et A. Tealase teenuse hind oli 10-15 eurot rohkem, kui ülevaatuse hind, aga D.B kinnitab, et sai selle töö eest 30 eurot. Seega on nende ütlused selles osas vastuolus. Kolleegium leiab, et sellest võib järeldada, et tegelikult sai ka siin D.B oma n-ö tavapärase teenustasu 30 eurot, millele lisandus veel 10-15 eurot altkäemaksuks. Seega ei ole usutavad JŽ selgitused selle kohta, et ta töötab üksi, ei soovinud ise kliendi autodega tehnoülevaatusel käia ja tema töötund on kallim, kui A. Tealase teenus. Nimelt ei olnud sel juhul juba kliendi, vaid JŽ enda autoga, mille puhul pidi JŽ tasuma märkimisväärse summa lisaks selle eest, et just D.B käiks selle autoga ülevaatusel. Samuti kinnitas SS, et töötas sel ajal mitteametlikult JŽ töökojas.
  5. Chrysler Zebring sõiduki puhul andis IP
  6. juunil 2020 toimunud kohtuistungil süüdistatavana ülekuulamisel põhjalikke ütlusi, mille kohaselt
  7. aastal sõiduk kuulus talle. Ta sai A. Tealase kontakti JŽ käest, kes remontis sõidukeid. Seejuures selgitas JŽ, et D.B on „selline isik, kes saab tema autoga tehnoülevaatust läbida“, kuid ei selgitanud, milleks on vaja A. Tealase abi. IP selgitab seejuures, et leppiski A. Tealasega kokku, et viimane käib tema autoga ülevaatusel ja jättis talle oma tehnilise passi, võtmed ja 50-70 eurot. Süüdistatava enda ütluste kohaselt sai ta aru, et 50-70 eurot ehk rohkem kui tavapärane summa oli selleks, et kindlasti ülevaatust läbida. Ta ei muretsenud ülevaatuse pärast, sest sai A. Tealaselt kinnitust, et saab autoga ülevaatuselt läbi. Samal ajal möönis IP, et teadis autol olevat probleeme ja remont jäi lõpetamata – ABS pidurituli põles, registrimärgi valgustus ei töötanud ja tiibadel oli rooste. A. Tealasega ta ABS tulest või mingitest muudest tehnilistest probleemidest ei rääkinud. Kõik need probleemid oli sõidukil alles ka pärast ülevaatust. Samas ei ole ükski nendest vigadest märgitud tehnoülevaatuse tulemustesse.
  8. Kuigi süüdistatav ei tunnista otsesõnu, et tehnoülevaatuse läbimiseks A. Tealase abi kasutamine oli vajalik sõidukil esinevate puuduste tõttu, nähtub siiski tema ütlustest, et autol olid tehnilised puudused ja autotöökoja omanik soovitas tal tehnoülevaatuse tegemiseks kasutada just A. Tealase abi, kellele ta pidi maksma hinnakirjast suurema summa ning samuti sai ta A. Tealaselt kinnitust, et tehnoülevaatust läbitakse, kuigi nad ei arutanud auto tehnilist seisukorda. Seejuures möönab süüdistatav arusaamist, et rahasumma oli mõeldud selleks, et „tehnoülevaatus kindlalt läbida“. Seejuures nõustus D.B autot ülevaatusele viima küsimata, mis on selle tehniline seisund ja lubades samas tehnoülevaatuse läbimist. 25
(28)Kolleegiumi hinnangul saab selline olukord olla võimalik vaid kokkulepe olemasolul, et tehnoülevaatuse eest makstakse altkäemaksu.
  1. Volvo V70 puhul ilmneb näiteks
  2. septembri
  3. a vaatlusprotokollist, et sõiduki tulekustuti on taatlemata juba
  4. aastast – seega on tegemist veaga, mis tingimata pidanuks leidma kajastust ka
  5. aastal tehnoülevaatuse läbimisel. Seejuures kinnitab kohtumenetluses tunnistajana üle kuulatud PB, et tehnoülevaatuse tegi talle D.B ja seda kokkuleppel PB naabri M. Tõnusooga. PBle teadaolevalt oli sõidukil probleeme CO tasemega. Pärast ülevaatust sai PB A. Tealaselt teada, et tuleb vahetada mootoripadjad ja katki on ka suunatuli. Neid puudusi tehnoülevaatuse kontrollkaardile märgitud ei ole.
  6. detsembri
  7. a jälitustoimingu protokolli kohaselt kestis tehnoülevaatus kokku ligi 14 minutit, kusjuures alguses vaatab D.B koos tehnoülevaatuse töötajaga kapoti alla ja siis vesteldakse omavahel. Niivõrd lühike aeg viitab samuti sellele, et sõidukit nõuetekohaselt üle ei vaadatud.
  8. Viimaks peab kolleegium vajalikuks märkida, et kaitsjate viited sellele, et hiljem on mõned sõidukid tehnoülevaatust läbinud (ja ka teistes ülevaatuspunktides), ei lükka kuidagi ümber tõsiasja, et süüdistuses nimetatud aegadel kasutasid isikud A. Tealase n-ö teenust tehnoülevaatuse läbimiseks X OÜ-s ja maksid selle eest A. Tealase vahendusel ka altkäemaksu.
  9. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et kaitsjate apellatsioonides sisalduvad väited ei tingi maakohtu otsuse tühistamist. S.G määruskaebus
  10. S.G kaitsja vaidlustab määruskaebuses maakohtu otsustust jätta menetluskulud täies ulatuses S.G kanda. Ringkonnakohus nõustub, et võttes arvesse konkreetselt S.G-le tehtavat etteheidet, on tegemist kogu süüdistuse seisukohalt võrdlemisi väiksemahulise asjaga. Küll aga seondub selle tõendamine just kriminaalasja spetsiifikast tulenevalt paratamatult ka teistele süüdistatavatele etteheidetud tegudega ja selle tõendamiseks esitatud materjaliga, mis loob tervikpilti tehnoülevaatuse töötajatele altkäemaksu andmisest. Kolleegium märgib, et kaitsja määruskaebusest ei nähtu, miks (kui üldse) ta osales kohtuistungitel, mis ei puudutanud S.G süüdistust – muu hulgas, kas ta esitas sel põhjusel taotluse enda vabastamiseks. KrMS § 269 lg 4 kohaselt mitme süüdistatavaga kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib kriminaalasja nende kuritegude arutamine, mis ei puuduta konkreetset süüdistatavat, toimuda ilma selle süüdistatavata ja tema kaitsjata. Juhul aga kui kohtuistungil toimuv puudutas S.G-d kasvõi kaudselt, on vastav menetluskulu ka põhjendatud. Ringkonnakohus nendib, et kaitsja ei esita ka määruskaebuses ühtegi tõendit süüdistatava raske majandusliku olukorra kohta või selle kohta, kuidas menetluskulude tasumine takistab tema resotsialiseerumist. Eeltoodu tõttu ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust. Mõistlik menetlusaeg
  11. Ringkonnakohus möönab, et kriminaalmenetlus praeguses asjas kestis keskmisest kauem. Samas võttes arvesse süüdistatavate hulka ja süüdistuse mahtu, oli see kolleegiumi hinnangul põhjendatud. Kriminaalmenetluse lõpetamise alusena seda praegusel ajal käsitada ei saa, 26
(28)võttes arvesse, et apellatsioonimenetluses oleks tegemist igal juhul erandliku olukorraga. Süüdistatavatele mõistetud karistused on kergemad, kui seda eeldanuks nende süü. Maakohus ei põhjendanud küll karistuse kergendamist vahetult mõistliku menetlusaja möödumisega, kuid võttis arvesse, et teo toimepanemisest on möödunud pikem aeg. Kolleegium ei pea vajalikuks menetlusajast tulenevatel kaalutlustel karistusi veelgi vähendada. Mitme süüdistatava (nt M. Tõnusoo ja S.G puhul) on karistus loetud kaetuks varem mõistetud karistusega ja seega ka kantuks. Menetluskulud
  1. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskulu valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.
  2. S.G riigi õigusabi korras määratud kaitsja A. Neiland esitas
  3. märtsil 2023 tasutaotluse määruskaebuse koostamise eest 3 tunni ulatuses summas 216 eurot (millele lisandub käibemaks 43,20 eurot).
  4. septembril 2023 esitatud tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuistungil osalemisele 2 tundi ja 31 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu 183 eurot (millele lisandub käibemaks 36,60 eurot). Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung 2 tundi ja 8 minutit, kohtukolleegium lähtub tegelikust istungiajast. Seega on põhjendatud
  5. septembril 2023 esitatud tasutaotlus 2 tunni ja 8 minuti ulatuses, summas 154,10 eurot (millele lisandub käibemaks 30,82 eurot).
  6. Muus kaitsja poolt märgitud ajakulus puudub ringkonnakohtul alus kahelda. Samuti on tasu suurus kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga“. Seega on kaitsja taotlus põhjendatud. Taotletud tasu suurust tuleb aga suurendada
  7. aastast tõusnud käibemaksumäära tõusu tõttu. Kuivõrd
  8. jaanuarist 2024 on käibemaksumäär 22%, on kaitsja taotletud 370,10 euro suurusele kogutasule lisanduv käibemaks 81,42 eurot. Tasu suurus on seega 451,52 eurot.
  9. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, jäävad S.G määruskaebemenetluse kulud tema kanda. Samas peab kolleegium põhjendatuks jätta riigi kanda S.G kulud, mis on seotud kohtuistungil osalemisega, kuna määruskaebemenetluses ei korralda ringkonnakohus üldjuhul istungit.
  10. A. Niinbergi riigi õigusabi korras määratud kaitsja M. Mahlapuu esitas
  11. aprillil 2023 tasutaotluse maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest 16 tunni ulatuses summas 720 eurot (millele lisandub käibemaks 144 eurot).
  12. septembril 2023 esitatud tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuistungil osalemisele 2 tundi ja 35 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu 186 eurot (millele lisandub käibemaks 37,20 eurot). Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung 2 tundi ja 8 minutit, kohtukolleegium lähtub tegelikust istungiajast. Seega on põhjendatud
  13. septembril 2023 esitatud tasutaotlus 2 tunni ja 8 minuti ulatuses, summas 154,10 eurot (millele lisandub käibemaks 30,82 eurot).
  14. Muus kaitsja märgitud ajakulus puudub ringkonnakohtul alus kahelda. Samuti on tasu suurus kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga“. Seega on kaitsja taotlus põhjendatud. Taotletud tasu suurust tuleb aga suurendada
  15. aastast tõusnud käibemaksumäära tõusu tõttu. Kuivõrd
  16. jaanuarist 2024 on käibemaksumäär 27
(28)22%, on kaitsja taotletud 874,10 euro suurusele kogutasule lisanduv käibemaks 199,30 eurot. Tasu suurus on seega 1066,40 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, jäävad A. Niinbergi apellatsioonimenetluse kulud tema kanda
  1. A. Tealase riigi õigusabi korras määratud kaitsja L. Viil esitas
  2. mail 2023 tasutaotluse maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest 12 tunni ulatuses summas 864 eurot (millele lisandub käibemaks 172,80 eurot).
  3. septembril 2023 esitatud tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsioonimenetluse ettevalmistamisele 1,5 tundi, mille eest taotleb kaitsja 108 eurot (millele lisandub käibemaks 21,60 eurot) ja kohtuistungil osalemisele 3 tundi, mille eest taotleb kaitsja tasu 216 eurot (millele lisandub käibemaks 43,20 eurot). Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung 2 tundi ja 8 minutit, kohtukolleegium lähtub tegelikust istungiajast. Seega on põhjendatud
  4. septembril 2023 esitatud tasutaotluses märgitud kohtuistungil osalemine 2 tunni ja 8 minuti ulatuses, summas 154,10 eurot (millele lisandub käibemaks 30,82 eurot).
  5. Muus kaitsja märgitud ajakulus puudub ringkonnakohtul alus kahelda. Samuti on tasu suurus kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga“. Seega on kaitsja taotlus põhjendatud. Taotletud tasu suurust tuleb aga suurendada
  6. aastast tõusnud käibemaksumäära tõusu tõttu. Kuivõrd
  7. jaanuarist 2024 on käibemaksumäär 22%, on kaitsja taotletud 1126,10 euro suurusele kogutasule lisanduv käibemaks 247,74 eurot. Tasu suurus on seega 1373,84 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, jäävad A. Tealase apellatsioonimenetluse kulud tema kanda.
  8. M. Tõnusoo lepinguline kaitsja T. Mällas esitas ringkonnakohtule
  9. septembril 2023 arve ja selle tegevusaruande, mille kohaselt osutas ta süüdistatavale apellatsioonimenetluses õigusabi tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 150 eurot. Kokku osutati õigusabi 12 tunni jooksul, millest kulus 3 tundi maakohtu otsusega tutvumisele, 1 tund kliendiga apellatsiooni esitamise arutelule, 7 tundi apellatsiooni koostamisele ja 1 tund kohtuistungiks ettevalmistumisele. Kohtuistungil osalemise eest kaitsja õigusabikulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega taotleb kaitsja hüvitada süüdistatavale apellatsioonimenetluses tekkinud kulu kokku 12 tunni eest, tunnitasuga 150 eurot (sh käibemaks), kogusummas 1800 eurot, sealhulgas käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsekulud on mõistlikud. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, jäävad A. Tealase apellatsioonimenetluse kulud tema kanda.
  10. M. Steini lepinguline kaitsja R. Laid ei esitanud ringkonnakohtule taotlust õigusabikulude hüvitamiseks. Igal juhul jääb see süüdistatava kanda.
  11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid ning määruskaebuse (KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1) rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 28
(28)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.