2-25-5774 Kohus Harju Maakohus Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2025. a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-25-5774 Tsiviilasi JahKüte OÜ avaldus pankroti väljakuulutamisek

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud JahKüte OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ettevõttel majandustegevus faktiliselt puudub ning võlgnik ei näe lähiajal mingit võimalust majandustegevuse jätkamiseks või taastamiseks. Pankrotiavalduse esitamise seisuga moodustuvad võlgniku kohustused võlgnevusest Maksu- ja Tolliametile kokku summas 10 923,93 eurot. Ettevõttes vara puudub, mistahes nõudeid/nõudeõigusi võlgnik kolmandate isikute vastu ei oma. Võlgnik palub algatada pankrotimenetlus ja kuulutada välja tema pankrot. 4.6.2025. a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks O.W. Kohtumääruse põhjendused 1. Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku esindajad, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 2.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 3. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 11 040,02 eurot, vara on 68,65 eurot (so raha kassas). Võlgniku tegevus on lõppenud, võlgniku kohustused ületavad vara kordades, seega puudub võlgnikul võimalus võlausaldajate ees kohustusi täita. Võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus

§ 1lg 2 ja lg 3 tähenduses.

4.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

1. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks hiljemalt
2. aasta veebruaris. Ajutine haldur on arvamusel, et JahKüte OÜ maksejõuetus tuleneb tellimuste ja müügitulu vähenemisest ning sellest tulenevast kahjumiga tegutsemisest, mis on lõppkokkuvõttes viinud püsiva maksejõuetuse tekkimiseni, sh suutmatuseni täita Maksu-ja Tolliametiga sõlmitud graafikut ja jooksvaid maksukohustusi. Võlgnik on tegutsenud ehitussektoris ja seoses
3. a veebruaris alanud sõjaga järgnesid erinevad sanktsioonid, mis mõjutasid nii ehitusmaterjalide hindu kui ka ehitusturgu, mis omakorda mõjutas ka võlgniku tegevust, sest tööde maht ja tulu vähenes oluliselt. Ajutine haldur ei ole tuvastanud senises ajutises pankrotimenetluses võlgniku selget rasket juhtimisviga või kuriteotunnustega tegusid. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes. 2

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgniku arvelduskontolt on tehtud erinevaid kaardimakseid, mis ajutise halduri hinnangul ei ole ettevõtlusega seotud. Näiteks on ettevõtte kaardiga korduvalt makstud Mustamäe Elamus SPAs (kokku 408,90 eurot), Kika lemmikloomakaupluses (kokku 129,72 eurot), kosmeetika-, spordi-, kodutarvete kauplustes (2024.a ja 2025.a jooksul kokku 1 224,10 eurot), toidukauplustes (2024.a ja 2025.a jooksul kokku 1 856,11 eurot) ning tanklates (2024.a ja 2025.a jooksul kokku 3 365,09 eurot). Ettevõtlusega mitteseotud kuludega seoses võib võlgnikul olla nõue juhatuse liikmete vastu. 11.02.2025.a on tehtud kontolt ülekanne juhatuse liikmele W.A summas 1 250,00 eurot selgitusega „1125-tagasi“. Samas nähtub arvelduskontolt, et W.A on 2024.a lõpus kandnud erinevate ülekannetega võlgniku kontole kokku 1 795,00 eurot. 7.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 8.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 9. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2 025 eurot (lisandub käibemaks 486 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ja

§§ 29lg 9, 150 lg 4, Ts

MS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmetelt solidaarselt väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 2 025 eurot (lisandub käibemaks 486 eurot) (sh juhatuse liikmetelt mitte rohkem kui 1 000 eurot) O.W kasuks. 10. Võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 3 ja

§ 65

sätestatu kohaselt on ajutise ja pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 ”Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2025 886 eurot, millest 1/5 on 177,2 eurot. Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 150 eurot. Ajutine haldur palub riigi vahenditest välja mõista 1 098,64 eurot (sh käibemaks).

§ 23

lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 11. Äriregistri seaduse § 23 lg 8 ja TsÜS § 46 lg 1 alusel tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule W.A-le. (allkirjastatud digitaalselt) 3