← Eesti

2-24-6934/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 10. aprill 2026 Tsiviilasja number 2-24-6934 Tsiviilasi Tatj

) § 45 lg 2 alusel kahju tekitamisest ei ole põhjendatud ja kahju võimalik tekkimine ei ole tõendatud. Korteriühistu on seadnud eeltingimuseks dokumentidega tutvumisel selle eest tasu maksmise. Ilma ettemaksuta dokumentidega tutvumist ei võimaldata. Korteriühistu saab nõuda tasu ainult dokumentide paberkandjal koopiate väljastamise eest, kuid elektrooniliste ärakirjade väljastamine peaks olema tasuta. Tasu võib nõuda ainult faktiliselt väljastatud dokumentide eest, mitte ettemaksuna ja tasu suurus peab olema mõistlik ja vastavuses tegelike kuludega.

  1. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja pöördus juba
  2. augustil 2023 puudutatud isiku juhatuse poole, et tutvuda puudutatud isiku 2016.–
  3. a (k.a) dokumentidega. Puudutatud isik esitas avaldajale kõik dokumendid alates
  4. aastast kuni
  5. aastani (k.a). Kuna
  6. a dokumendid olid revidendi käes kontrollimisel, teatas puudutatud isik, et
  7. a dokumentidega on avaldajal võimalik tutvuda
  8. veebruaril
  9. Puudutatud isik tutvustas avaldajale puudutatud isiku juhatuse
  10. veebruari
  11. a otsust puudutatud isiku liikmete avalduste läbivaatamise korra kohta, mille kohaselt pidi avaldaja tasuma enne dokumentidega tutvumist ettemaksu 15 eurot puudutatud isiku kontole. Avaldaja keeldus 15 euro tasumisest. Puudutatud isiku üldkoosolek võttis
  12. märtsi
  13. a vastu otsuse, millega kinnitati juhatuse otsus kehtestada puudutud isiku liikmete ja kolmandate isikute taotluste ja avalduste läbivaatamise kord. Keegi ei ole nimetatud otsuseid vaidlustanud. Avaldajale saadeti enne
  14. märtsi
  15. a koosolekut
  16. a majandusaasta aruanne,
  17. a revidendi aruanne ja
  18. a majandustegevuse plaan. Seega on avaldaja esitanud nõude tutvuda
  19. a dokumentidega varem kui avalduses märgitud
  20. aprillil
  21. Avaldaja ei ole esitanud dokumenti selle kohta, et puudutatud isik keeldus võimaldamast tutvuda puudutatud isiku
  22. a majandusaasta dokumentidega. Puudutatud isik leiab, et avaldaja peab tasuma
  23. a dokumentidega tutvumiseks 15 eurot puudutatud isiku pangakontole ning teavitama, milles seisneb avaldaja isiklik huvi ja eesmärk soovitud dokumentide saamisel. Vastav teave on vajalik, et puudutatud isiku juhatus saaks otsustada, kas esineb alus

§ 45lg 2 alusel teabe ja dokumentide esitamisest keeldumiseks.

Avaldaja kasutab oma õigusi pahauskselt. Puudutatud isik soovitas avaldajal pöörduda revidendi poole, kui avaldajal on kahtlus puudutatud isiku raha kasutamise osas. Avaldaja ei ole järginud hea usu põhimõtet suhtluses korteriühistuga ja avaldajal puudub õigus õiguskaitsevahenditele. Puudutatud isik on valmis tagama avaldajale juurdepääsu kõikidele korteriühistu dokumentidele, sh

  1. aasta dokumentidele, ainult paberkandjal. Avaldaja on jätnud puudutatud isiku kompromissiettepanekud tähelepanuta. MAAKOHTU MÄÄRUS
  2. Maakohus rahuldas
  3. mai
  4. a määrusega avaldaja avalduse ja kohustas puudutatud isikut esitama avaldajale tutvumiseks 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest

(1)kõik korteriühistu üldkoosoleku kinnitatud protokollid 2023. a koosolekute kohta koos osalejate registreerimise lehtedega,
(2)täielik nimekiri 2023 a ostuarvetest,
(3)väljavõte korteriühistu pangakontolt 2023. a laekumistest,
(4)väljavõte korteriühistu pangakontolt 2023. a väljamaksete kohta,
(5)2023. a-l tarnijate poolt esitatud arved,
(6)2023. a juhatuse liikmete 3 esitatud kuluaruanded. Maakohus märkis, et laekumisi kajastavate kontode väljavõtetel võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, kontonumber ja makse selgitused), kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale puudutatud isiku korteriomanike. Maakohus määras kindlaks määruse täitmise korra ja jättis kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega pärast kohtulahendi jõustumist. Määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja nõue põhjendatud ja tõendatud. Avaldajal on seadusest tulenev õigus saada teavet korteriühistu majandamise kohta ning avaldaja on tõendanud, et tal on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks. Samuti on avaldaja järginud

§ 45lõikes 3 sätestatud eeldusi ja tähtaegu kohtusse pöördumiseks.

Avaldaja on esitanud konkreetse nimekirja dokumentidest, millega ta soovib tutvuda (üldkoosoleku protokollid, ostuarved, pangakonto väljavõtted, tarnijate arved, juhatuse liikmete kuluaruanded). Need dokumendid on korteriühistu tavapärase majandustegevuse käigus tekkivad dokumendid, mille olemasolu on põhjendatud eeldada. Korteriühistu ei ole väitnud, et nõue sisaldaks dokumente, mida olemas ei ole. Lisaks on avaldaja selgitanud, et tal on põhjendatud kahtlus, et juhatus kasutab korteriühistu raha vastuolus korteriühistu üldkoosoleku otsustega. See on täiendav põhjendus, mis toetab tema õigust dokumentidega tutvuda.

§ 45ei näe ette, et korteriühistu võiks nõuda tasu dokumentidega tutvumise eest.

Puudutatud isiku viide võlaõigusseaduse §-le 1017 ei ole asjakohane, kuna

§ 45

on erinorm, mis reguleerib spetsiifiliselt korteriomaniku õigust tutvuda korteriühistu dokumentidega. Isegi kui üldkoosolek on kinnitanud korra taotluste läbivaatamiseks, ei saa see kord piirata korteriomaniku seadusest tulenevat õigust tutvuda korteriühistu dokumentidega. Puudutatud isiku kehtestatud kord, mis näeb ette tasu maksmise dokumentidega tutvumise eest, ei ole kooskõlas

§-ga 45, mis ei näe ette võimalust nõuda tasu dokumentidega tutvumise eest. Korteriühistul on õigus nõuda tasu dokumentide paberkandjal koopiate väljastamise eest, kuid tasu suurus peab olema mõistlik ja vastavuses tegelike kuludega. Elektrooniliste ärakirjade väljastamine peaks olema tasuta, kui see ei too kaasa korteriühistule olulisi kulusid. Avaldaja dokumentidega tutvumise nõue arvestab mõlema poole huvidega ja on kooskõlas seadusega. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et nõutud dokumendid ei oleks elektrooniliselt olemas või et nende saatmine e-posti teel oleks ebamõistlikult koormav. Puudutatud isikul endal ei saa olla selliseid huvisid, mis õigustaksid korteriomanikule teabe andmisest keeldumist, kuna korteriühistu on korteriomandite ühise majandamise vahend (

§ 16lg 1 ja § 24).

Kuna puudutatud isik ei põhistanud ega tõendanud kahju, mis võiks tekkida dokumentide esitamisel, ei ole keeldumine

§ 45lg 2 alusel põhjendatud.

Puudutatud isik ei ole tõendanud avaldaja pahausksust. Korteriomaniku seadusest tuleneva õiguse kasutamine dokumentidega tutvumiseks ei ole iseenesest pahauskne. Korteriomanikul on seaduslik õigus saada teavet ja tutvuda korteriühistu dokumentidega sõltumata sellest, kas korteriühistul on revident või mitte. MÄÄRUSKAEBUS

  1. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ning palub maakohtu määruse tühistada. Avaldaja ei saanud puudutatud isiku
  2. a dokumentidega tutvuda
  3. veebruaril 2024, kui ta keeldus 15 euro maksmisest puudutatud isikule. Seega sellest hetkest alates tuleb lugeda 4

§ 45lg 3 kohast avalduse esitamise tähtaega kohtusse.

Avaldus tuli seega esitada hiljemalt

  1. märtsil
  2. Avaldaja esitas avalduse alles
  3. mail 2024, st pärast

§ 45lg 3 sätestatud tähtaja möödumist.

Puudutatud isik täitis

  1. aprillil 2024 avaldaja nõude osaliselt ja saatis puudutatud isiku
  2. a protokollid ning selgitas, miks avaldaja nõuet täielikult täita ei saa. Seega ei olnud avaldajal
  3. mail 2024 alust kohtusse pöörduda enne, kui juhatusele oli selge, milliseid konkreetseid dokumente ja mis eesmärgil avaldaja soovib. Avaldaja oma taotlust ei täpsustanud, vaid otsustas pöörduda kohtusse. Seega ei käitunud avaldaja heauskselt ja algatas põhjendamatult kohtumenetluse. Avaldaja ei ole suhetes korteriühistuga järginud

§-s 12 sätestatud hea usu põhimõtet ega arvestanud õigustatud huvidega. Avaldaja ei pöördunud seoses oma mõistlike kahtlustega revidendi poole. On ebatõenäoline, et avaldaja suudab ilma revidendi abita õigesti hinnata tutvumiseks saadud dokumente ja teha nende põhjal õigeid järeldusi. Puudutatud isiku juhatuse

  1. veebruari
  2. a ja üldkoosoleku
  3. märtsi
  4. a otsuseid, mis näevad ette dokumentidega tutvumisel ettemaksu tasumise kohustuse, ei ole tühistatud ja need on täitmiseks kohustuslikud. Seega saab avaldaja teostada oma õigust tutvuda kõigi
  5. a dokumentidega pärast seda, kui avaldaja on tasunud puudutatud isikule 15 eurot. Maakohus jättis sellega lahendi tegemisel arvestamata. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  6. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohtu määrus on põhistatud ja kohus on analüüsinud poolte seisukohti ja tõendeid, mis omasid asjas tähtsust. Puudutatud isiku etteheited kohtule on põhjendamatud ja asjasse puutumatud, nagu ka määruskaebusele lisatud tõendid.
  7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  9. Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata määruskaebusele lisatud puudutatud isiku juhatuse
  10. augusti
  11. a ja
  12. jaanuari
  13. a kirjad ning nende tõlked, sest need ei ole asjakohased ega oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Puudutatud isiku juhatuse
  14. veebruari
  15. a koosoleku otsus (dtl 37 jj) ja selle tõlge (dtl 57 jj) on juba maakohtu menetluses esitatud, mistõttu selle uuesti esitamine koos määruskaebusega ei ole vajalik.
  16. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.

§ 45

lg-st 1 tuleneb korteriomanikule subjektiivne õigus saada korteriühistu juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Korteriomanik ei pea täiendavalt tõendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, see huvi tuleneb tema liikmesusest korteriühistus. Seega on korteriomanikul eelduslikult õigus tutvuda korteriühistu kõigi dokumentidega, mida

§ 45

lg 1 järgi ei saa 5 korteriühistu piirata, v.a

§ 45lg-s 2 sätestatud juhul.

Eelnev tähendab, et kui korteriomanik esitab korteriühistu juhatusele nõude korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, võib juhatus selle võimaldamisest

§ 45

lg 2 kohaselt keelduda üksnes juhul, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele (RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906/31 p 12).

  1. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku viited avaldaja käitumisele ja tegevusele enne
  2. aprillil
  3. a puudutatud isikule esitatud taotlust ei ole asja lahendamise seisukohalt asjakohased. Asjaolu, et ka
  4. veebruaril 2024 ei saanud avaldaja puudutatud isiku
  5. a dokumentidega tutvuda, ei puuduta käesoleva tsiviilasja menetlust, sest avaldaja kohtusse pöördumise aluseks oli
  6. aprilli
  7. a dokumentidega tutvumise taotlus.
  8. Ringkonnakohus leiab, et
  9. aprilli
  10. a taotluses esitatud dokumentide nimekiri oli piisavalt selge. Puudutatud isik ei palunud
  11. aprilli
  12. a kirjas nimekirja täpsustada, mistõttu ei vajanud puudutatud isik täiendavat aega ja avaldaja selgitusi, et mõista, milliseid konkreetseid dokumente avaldaja soovib. Seega puudutatud isiku
  13. aprilli
  14. a vastuskiri oli piisav, millest alates hakkas kulgema

§ 45lg-3 sätestatud tähtaeg kohtule avalduse esitamiseks.

Seega leidis maakohus õigesti, et avaldus on esitatud kohtule tähtaegselt. Puudutatud isik ei ole ka menetluses esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse keelduda avaldajal soovitud dokumentidega tutvuda. Maakohus on õigesti leidnud, et asjaolu, et korteriühistul on revident, ei võta korteriomanikult ära

§-s 45 sätestatud õigust saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Puudutatud isiku kahtlused avaldaja arusaamisvõimes ei ole asjakohased. Puudutatud isiku viited avaldaja pahausksusele ja põhjendamatu kohtumenetluse algatamise osas ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus põhjendatult avaldaja avalduse. 13. Lisaks märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele, et puudutatud isikul ei ole õigust

§ 45

alusel dokumentidega tutvumise taotluse läbivaatamise eeldusena kehtestada ettemaksu tasumise kohustust. Sellise kohustuse kehtestamine on vastuolus

-is sätestatud korteriomaniku õigusega ja korteriühistu juhatuse kohustustega võimaldada korteriomanikul tutvuda korteriühistu dokumentidega.

  1. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
  2. Maakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2 määrab seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast kohtumääruse jõustumist.
  3. Riigilõivuseaduse § 59 lg-te 15 ja 5 alusel tuli puudutatud isikul tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Puudutatud isik maksis 70 eurot. Puudutatud isikul on õigus taotleda enam tasutud riigilõivu 20 euro tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1). Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.