Obsah (7)

§ 2§ 37§ 120§ 121§ 41§ 4§ 175

3-26-1006 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-1006 Määruse kuupäev ja koht 7.04.2026, Jõhvi Kohtunik Kohtuasi Ülle Polluks X-i kaebus kriminaalasja nr 1-25-5274 koopiate väljastamise k

) § 120 lg 1 p-st 1 kaebuse saanud alluvusjärgne kohus selgitab asjas välja vaidluse eseme.

§ 2

lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. 3. Kohtule esitatud kaebusest on võimalik aru sada, et kaebaja nõueteks on: 1) kriminaalasja nr 1-25-5274 koopiad te väljastamiseks kohustamine (

§ 37

lg 2 p 2) ja 2) kriminaalasja nr 1-25-5274 menetluse käigus talle tekitatud kahju hüvitamine (

§ 37lg 2 p 4).

Lisaks taotleb kaebaja kriminaalasjas nr 1-25-5274 endale uue kaitsja ehk riigi õigusabi määramist. 4. Kohus selgitab, et esmalt hindab kaebuses esitatud kohustamisnõude lubatavust (I), seejärel hüvitamisnõude lubatavust (II), viimasena otsustab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse lubatavuse üle koos teiste menetlust puudutavate taotlustega (III). I 5.

§ 120

lg 1 p 8 ja lg 3 sätestavad, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõiguse puudumine tähendab muu hulgas seda, et isiku subjektiivseid õigusi ei ole avalik-õiguslikes suhtes riivatud. 5.

1. Haldusasja materjalide kohaselt esitas kaebaja 2.02.2026 Tartu Ringkonnakohtule taotluse kriminaalasja nr 1-25-5274 toimikuga tutvumiseks ja koopiate saamiseks, kuid kohus ei ole taotlusele vastanud. Nüüd pöördus kaebaja halduskohtusse kaebusega kriminaalasja nr 1-25-5274 koopiate saamiseks. 5.
2. Kohus tegi kindlaks, et kriminaalasja nr 1-25-5274 menetlus on lõpetatud 30.03.2026 Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi määrusega, millega jäeti kaebaja kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata. Seega on tegemist lõpetatud kriminaalasja nr 1-
3. Kohus märgib kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri endiselt lõpetatud kriminaalasjaga tutvumise ja seal olevatest dokumentidest koopiate saamise korda. 2 3-26-1006 Tulenevalt kohtupraktikast on halduskohus pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise ja koopiate saamise üle. Tegu on materiaalselt haldusülesande täitmisega ja KrMS erinormid pädeva kohtu kohta puuduvad.1 5.
4. Kohus märgib, et kriminaalasja nr 1-25-5274 materjalidest ei ole näha, et peale selle lõpplahendi jõustumist (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 30.03.2026 määrus) oleks kaebaja taotlenud kas maa-, ringkonna- või Riigikohtult kriminaalasja nr 1-255274 koopiate väljastamist ja sellest oleks keeldutud või jäetud kaebaja taotlus tähelepanuta. Kaebaja on küll esitanud 2.02.2026 Tartu Ringkonnakohtule taotluse kriminaalasja nr 1255274 toimikuga tutvumiseks, kuid see oli tehtud kriminaalmenetluse raames, millal kaebajat esindas riigi õigusabi korras määratud esindaja, kellel oli ühtlasi juurudepääs kriminaalasjas olevatele dokumentidele ja ka nendest koopiate saamise võimalus. Hetkeseisuga on olukord muutunud, kaebajal ei ole enam esindajat ja kriminaalasja menetlus on lõpetatud. Samas ei ole ka kaebajal kriminaalasja lahendanud kohtu keelduvat vastust, millega oleks keeldutud kriminaalasja nr 1-25-5274 materjalidest koopiate väljastamisest peale selle lõppu. 5.
5. Järelikult on kohus seisukohal, et vaatamata sellele, et lõpetatud kriminaalasja koopiate väljastamise üle vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses, aga samuti sellele, et kaebaja on esitanud 2.02.2026 Tartu Ringkonnakohtule taotluse kriminaalasja nr 1-25-5274 koopiate väljastamiseks ja ringkonnakohus on jätnud selle menetluse ajal tähelepanuta, ei ole kaebajal esitatud peale kriminaalasja nr 1-25-5274 lõppu koopiate saamise taotlust ega keelduvat vastust või viivitust taotlusele vastamisel. Seega leiab kohus, et antud juhul et ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebajal oleks tekkinud avalik-õiguslik suhe kohtuga ja kaebaja õigused oleksid rikutud

§ 41lg 1 sätestatud tähenduses väljapool kriminaalmenetlust.

Tõsisõnu on kaebus kohustamisnõude osas lõpetatud kriminaalasja nr 1-25-5274 koopiate väljastamiseks selgelt ennatlik, mistõttu puudub kaebajal vastavas osas kaebeõigus. 5.5. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas väljastada kaebajale lõpetatud kriminaalasjast nr 1-255274 koopiad. II 6.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 6.

1. Kaebaja taotles kohtult talle tekitatud kahju hüvitamist summas 7500 eurot või kohtu äranägemisel. Kaebaja põhjendas kahjunõuet sellega, et kriminaalmenetluse käigus ei ole talle lubatud vahetada kaitsjat, mille tagajärjel tekkisid tal ärevushäired ja see on toonud endaga kaasa kriminaalmenetluse lõpetamise. 1 RKHKm nr 3-3-1-58-16 p-d 7-9; RKHKo 3-16-11, p
2. 3 3-26-1006 Kohus tõlgendas kaebust hüvitamisnõude osas kui kriminaalmenetluse raames tekitatud kahju hüvitamiseks. kaebust, mis on esitatud 6.2.

§ 4

lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus selgitab, et kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine on maakohtu pädevuses (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 7 lg 1 ja § 17 lg 1).2 Viimane puudutab ka kriminaalmenetluse raames tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamise korda.3 Seega ei ole halduskohtu pädevuses kaebaja hüvitamisekaebuse läbivaatamine, mille esemeks on kriminaalasja nr 1-25-5274 menetluse raames tehtud toimingud ja nendega tekitatud kahju hüvitamine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 1 p-st 1, tagastab kohus hüvitamiskaebuse.

III

1. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 10 lg-le 5 kui isik taotleb riigi õigusabi kriminaalmenetluses kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna otsustab temale riigi õigusabi osutamise asja menetlev kohus või kriminaalasja kohtueelses menetluses maakohus, kelle pädevuses oleks kriminaalasja menetleda. 7.
2. Kaebaja taotles kriminaalasjas nr 1-25-5274 endale uue kaitsja ehk riigi õigusabi määramist. Seega ei ole halduskohtu pädevuses kaebajale uue riigi õigusabi määramine. 7.
3. Võimalik, et kaebaja taotleb riigi õigusabi määramist muu hulgas seonduvalt hüvitamisnõudega, kuid selle riigi õigusabi taotlusega peab ta samuti pöörduma maakohtu poole koos põhinõudega (vt määruse p-i 11).4
4. Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus kaebaja menetluslikud taotlused (haldusasja läbivaatamine kirjalikus ja lihtmenetluses) läbi vaatamata. Kuna kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, siis puuduvad asjas ka menetluskulud. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 2 RKEKm nr 3-22-2384 p-d 4-6 3 RKHKm 3-22-500, p-d 11-12 4 RKEKm nr 3-22-2384 4 3-26-1006 5