← Eesti

2-22-142431/33

Obsah (7)§ 407§ 444§ 468§ 162§ 175§ 172§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-142431 Tsiviilasi Aktsia

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu, 50409; elektronposti aadress e-toimik: Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, Tartu, 50409; elektronposti aadress etoimik: Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas
  2. märtsil 2023 Tartu Maakohtule hagi K.S.-i (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 577 eurot 76 senti (põhivõlg 444 eurot 57 senti, intressid 33 eurot 91 senti, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 69 eurot 28 senti ja sissenõudmiskulud 30 eurot). Hageja nõue tuleneb AS-i LHV Pank (krediidiandja) ja kostja vahel
  3. aprillil
  4. a sõlmitud krediitkaardilepingust, mille kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale krediidilimiidi 500 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja 2 kohustus tagastama kasutatud krediidi ja tasuma igakuist intressi
  5. kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkel intressimäär 18% aastas või 0,05% päevas. Kostja asus panga poolt võimaldatud krediiti kasutama ja kasutas perioodil
  6. aprill 2019 -
  7. detsember 2021 krediidilimiiti summas 444 eurot 57 senti. Kostja kohustus krediiti tagastama järgmise kuu
  8. kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt ja tingimuste p 5.5 alusel tasuma kasutatud krediidi eest krediidiandjale intressi. Kostja rikkus tingimuste p-i 5.5 ning ei tasunud kasutatud krediidi eest krediidiandjale intressi alates
  9. detsembrist
  10. Kostjal olid tasumata
  11. detsembri
  12. a,
  13. jaanuari
  14. a,
  15. veebruari
  16. a,
  17. märtsi
  18. a ja
  19. aprilli
  20. a osamaksed. Krediidiandja andis kostjale
  21. aprilli
  22. a teatisega võimaluse võla tasumiseks tähtajaga hiljemalt
  23. mai 2022, kuid kuna kostja võlga hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu erakorraliselt üles
  24. mail 2022 teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale. Krediidiandja on oma nõude kostja vastu loovtanud hagejale.
  25. Kohus võttis hagi menetlusse
  26. mai
  27. a määrusega. Kohus edastas dokumendid
  28. mail 2023 e-posti aadressitele ja xx, kuid dokumentide kätte toimetamine e-kirja teel ei õnnestunud. Kohus edastas
  29. mail 2023 dokumendid ka tähtsaadetisena aadressile XXX-i, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus edastas dokumendid
  30. juunil 2023 e-posti aadressilexx. Kohus edastas dokumendid
  31. juunil 2023 kostjale ka käsipostiga (kättetoimetamiskatsed
  32. juunil 2023 ja
  33. juunil 2023), kuid dokumente kostjale kätte toimetada ei õnnestunud. Kohus on teinud päringud teenuseosutajatele, sh Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile, päringu vastustest nähtuvatelt kontaktidelt isikut kätte saada pole õnnestunud. Kohalikul omavalitsusel puuduvad andmed isiku tegeliku elu- ja viibimiskoha kohta. Politsei- ja Piirivalveameti menetlusinfosüsteemis märgitud aadress kattub rahvastikuregistris elukohaks märgitud aadressiga, dokumente kätte toimetada ei õnnestu. Kohus avaldas dokumendid
  34. juunil 2023 Ametlikes Teadaannetes ning luges need kostjale kätte toimetatuks
  35. juulil
  36. Kostja oli teadlik kirjaliku vastamise kohustusest ja tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Kostja ei ole hagile vastanud.
  37. Kohus selgitab pooltele, et tsiviilasi oli algselt kohtuniku Mari Schihalejev-Parresti menetluses, kuid Tartu Maakohtu esimehe
  38. oktoobri
  39. a käskkirja nr 7-1/25-76 alusel määrati tsiviilasi nr 2-22-142431 kohtuniku Merili Ratasepp menetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 20 lg 1 järgi arutab uus kohtunik asja algusest peale. Kui eelmine kohtukoosseis on kogunud ja uurinud tõendeid, ei pea uus kohtunik seda tegema, kui pooled seda ei taotle. Kohus selgitab, et kõik seni poolte esitatud taotlused ja seisukohad, samuti kohtu tehtud menetlustoimingud jäävad kehtima ning neid ei tule uuesti esitada ega teha. 4. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja leiab, et esialgne võlausaldaja on seda piisaval määral järginud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 5.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

3 6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

8. Hageja hagiavalduse menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 587 eurot (riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (3,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga)).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (175 eurot). Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud

§ 172lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka.

See tähendab, et need kulud kannab

§ 162lg 1 alusel kostja.

Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr (120 eurot tunnis käibemaksuga) on põhjendatud ja mõistlik. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile kaks tundi. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 240 eurot (2 x 120 eurot, käibemaksuga). Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 435 eurot (175 + 20 + 240, käibemaksuga). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 9.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.