← Eesti

2-23-5084/20

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-23-5084 Otsuse kuupäev Tartu, 29. aprill 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Vahur-Peet

1995) § 60 lg 1 kui ka kehtiva perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama (vt ka RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 13). Erinevus seisneb selles, et

1995 § 61 lg 1 järgi võis lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada üks vanem teise vastu enda nimel, kuid kehtivas perekonnaseaduses sellist sätet ei ole. Üksnes laps saab tulenevalt

§-s 96 ja § 97 lg-s 1 sätestatust esitada ülalpidamisnõude vanema vastu ja last kasvataval vanemal on õigus last selles menetluses esindada (

§ 120lg-d 1 ja 4; Ts

MS § 217 lg 3). 13. Perekonnaseaduse rakendussätetest tuleneb, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust (

§ 210lg 2).

Kolleegium tõlgendab seadust selliselt, et kuigi kehtiva perekonnaseaduse kohaselt on elatisenõude õigustatud esitama laps ise (

§ 96ja § 97 p 1), ei mõjuta see enne 1.

juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse alusel tehtud lapse ülalpidamist puudutava lahendi sisu, tähendust ega selle täidetavust (vt ka RKTKo 26.11.2014, 3-2-1-120-14, p 13). Eelnev ei muutu ka lapse täisealiseks saades. 3

(4)2-23-5084
  1. Sätete teisel viisil tõlgendamist ei toeta kohtute viidatud Riigikohtu
  2. detsembril 2015 tsiviilasjas 3-2-1-141-15 tehtud otsuses avaldatu. Kirjeldatud lahendi p-s 11 selgitas Riigikohus, et sõltumata sellest, kelle kasuks elatis välja mõisteti – last kasvatava vanema või lapse kasuks –, tuleb lugeda alates
  3. juulist 2010 lapse ja vanema vahelises ülalpidamissuhtes õigustatud pooleks laps. Kirjeldatud lause sõnastamisel pidas Riigikohus silmas seda, et kuigi üldjuhul on jõustunud kohtuotsus kohustuslik üksnes menetlusosalistele (pooltele ja kolmandatele isikutele TsMS § 198 lg 1 p 1 järgi), mitte menetlusvälisele isikule (vt nt RKTKm 16.01.2019, 2-19-1719/87, p 18; RKTKm 07.11.2018, 2-18-2982/15, p 15), saab ka laps, kes ei olnud menetlusosaline, otsusele hiljem tugineda, kui menetlus puudutas tema ülalpidamist.
  4. Seega, kui täitemenetlust täitedokumendi täitmiseks veel ei toimu, on lapsel täiskasvanuks saades iseseisev õigus esitada täitmisavaldus tema ülalpidamist puudutava otsuse täitmiseks isegi juhul, kui elatist ei mõistetud välja tema kasuks, kuid elatis oli mõeldud tema ülalpidamiseks. Kui last kasvatava vanema kasuks tehtud otsuse täitmiseks on juba täitemenetlus alustatud vanema täitmisavalduse alusel, võib laps täiskasvanuks saades avaldada soovi vanema asemel täitemenetluses sissenõudja õigusi teostada, kuid ta ei pea seda tegema. Viimasel juhul kulgeb täitemenetlus edasi, kuni senine sissenõudja seda vajalikuks peab või tunnistatakse sundtäitmine lubamatuks näiteks põhjusel, et sundtäidetava nõude täitmine on aegunud (vrd RKTKo 17.05.2011, 3-2-1-33-11, p-ga 14, milles Riigikohus leidis, et hagi esitama õigustatud isiku formaalne muutus perekonnaseaduses ei mõjutanud
  5. juuli
  6. a seisuga menetluses olnud elatise väljamõistmise hagide menetluse korda ega tulemust).
  7. Seega leidsid kohtud vääralt, et sundtäitmine täiteasjas 025/2010/3636 on lubamatu põhjusel, et kostja ei ole täitedokumendi alusel raha saama õigustatud isik. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada. Kuivõrd kohtutel jäi kontrollimata, kas sundtäitmine võib olla lubamatu sundtäitmisele esitatud nõude täitmise aegumise tõttu, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
  8. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et hagi on perspektiivitu ja tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata. Iseenesest on kostjal õigus, et perspektiivitu hagi saab kohus läbi vaatamata jätta nii juhul, kui hagi on algusest peale perspektiivitu ja ekslikult menetlusse võetud, kui ka siis, kui alguses õigustatud hagi on menetluse käigus perspektiivituks muutunud. Samas ei muutunud praegustel asjaoludel hagi sissenõudja vahetumisega perspektiivituks, sest TsMS § 460 lg 1 järgi on jõustunud lahend täitmiseks kohustuslik ka uuele sissenõudjale tingimusel, et ei esine TsMS § 460 lg-s 2 kirjeldatud asjaolusid.
  9. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.