← Eesti

2-23-127499/8

Obsah (9)§ 178§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 4842§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-127499 Tsiviilasi E.K. (T.)

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsuse tegemise alus

  1. E.K. esitas 09.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4907,87 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada ning nõue R.A. vastu anti 27.09.2023 määrusega üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Kohus võttis 23.10.2023 esitatud hagiavalduse menetlusse 24.10.2023 määrusega ning edastas hagimaterjalid kostjale rahvastikuregistris märgitud e-postile XXX ja ka rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile xxx (tagastatud – ei viibinud kohal). Kostja on hagimaterjalid ja kohtu 24.10.2023 määruse kätte saanud 20.01.2024 KÄPO vahendusel.
  3. Kohus andis kostjale hagile kirjalikult vastamiseks 21 päeva, st tähtaeg oli 12.02.
  4. Kostja kohtule vastust ega muid menetlusdokumente ei esitanud.
  5. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõikes 1 sätestatule. 2

(4)5.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6.

§ 444lg 3 alusel võib kohus otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus esitab asjaolude kirjelduse ja põhjendused vajalikuks peetavas ulatuses.

  1. Hagi kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline laenuleping, mille alusel on kostja saanud hagejalt raha 4789 eurot. Laenusumma on antud kostja kasutusse osade kaupa pangaülekannetena. Ülekanded on kostja palvel sooritatud nii kostja enda kui kolmandate isikute arvelduskontodele. Kostja kohustus tagastama laenusumma hagejale hiljemalt 15.04.
  2. Kostja ei ole oma kohustust isegi mitte osaliselt täitnud, vaid on andnud hagejale üksnes katteta lubadusi. Hageja nõuab kostjalt põhinõudena 4789 eurot, viivist VÕS § 113 lg 1
  3. lauses sätestatud määras 285,77 eurot perioodi eest 16.04.2023-23.10.2023 ning jooksvalt alates 24.10.
  5. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

10.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 11. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulu 1255 eurot: riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulu kokku 660 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 165 eurot

(1h), hagi koostamine ja esitamine 412,5 eurot (2,5h), menetluskulude nimekirja koostamine, taotlus 82,5 eurot (0,5h), tunnihinnaga 165 eurot). Hageja esitas menetluskulud koos käibemaksuga, kuivõrd füüsilise isikuna ei ole hageja käibemaksukohustuslane.
  1. Hageja menetluskulude nimekiri on edastatud 04-05.03.2024 kostjale AET vahendusel ja ka tema e-posti aadressile XXX. Ühtlasi anti tähtaeg 5 tööpäeva seisukoha esitamiseks. Kostja seisukohta ei esitanud.
  2. Kohus leiab, et taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 595 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud.
  3. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 15. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu on

§ 4842arvestades põhjendatud 20 euro ulatuses, s.o kohus jätab taotluse 145 euro ulatuses rahuldamata. 3

(4)
  1. Hageja on taotlenud esindajakuludeks (ilma maksekäsu kiirmenetluse kuludeta) 495 eurot koos käibemaksuga (3h töö eest à 165 eurot/h), mis sisaldab hagi koostamist ja esitamist ning menetluskulude nimekirja koostamist.
  2. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 360 eurot. Kohus arvestab seejuures, et tsiviilasi ei ole õiguslikult keeruline ning tunnitasu 165 eurot ei ole tavapärane ka kõigi advokaatide puhul. Mitteadvokaatidest esindajate puhul ei saa üldjuhul põhjendatuks lugeda tunnitasu üle 120 euro. Antud juhul ei ole esindaja ka kohtule teatanud esindatava perekonnanime muutumisest pärast maksekäsumenetlust.
  3. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 975 eurot, sh riigilõiv 595 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 360 eurot.
  4. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist. 20. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.