← Eesti

2-23-129881/8

Obsah (7)§ 407§ 444§ 162§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2024, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-129881 Tsiviilasi OÜ GS

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 3 alusel võib kohus teha hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Asjaolud 3. Hageja nõue tuleneb kostja ja Bondora AS vahel 14.12.2020 sõlmitud laenulepingust nr BL2136315, mille alusel sai kostja laenu 531 eurot 12 kuuks, intressiga 31,90 % aastas, lepingutasu 31 eurot. Kostjale tehti väljamakse 500 eurot. 2

(3)Kostja on lepingu täitmiseks tasunud 313,09 eurot. Hiljemalt 14.12.2021 muutus maksetähtaja möödumise tõttu sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa. 05.05.2023 loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja leidis, et vastutustundliku laenamise kohustust krediidiandja poolt ei täidetud ning nõudis ainult väljamakstud põhivõla jääki ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõppemisele järgnenud päevast, s.o 500-313,09 = 186,91 eurot, ja viivist alates 14.12.2021 kuni nõude kohase tasumiseni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Viivis 58,04 eurot mõistetakse põhinõudelt 186,91 eurolt välja otsuse tegemise seisuga ja alates 03.12.2024 jooksvalt. 5. Menetluskulud tuleb

§ 162

lg 1 alusel jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 6. Hageja taotles riigilõivu 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja õigusabikulude 360 euro välja mõistmist. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 50 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud põhjendatud õigusabikuluks 50 eurot (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).
  2. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 170 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 50 eurot. Tuginedes

§ 177

lg 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist. 9. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.