lg 1 alusel taotluse pikendada kava vastuvõtmise tähtaega kuni 05.03.2026 ja kohtule esitamise tähtaega kuni 12.03.
lg 5 p 11 nimetatud asjaolu saneerimiskava kinnitamata jätmiseks (
KOHTU SEISUKOHT 9. Saneerimisseaduse (
) § 28 lg 1 esimene lause näeb ette, et kui puudutatud isikud on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see
lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks.
lg 2 kohaselt kinnitab kohus vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Saneerimiskava on esitatud kohtule 12.03.2026, seega
Saneerimiskavale on vastavalt
lg 1 teisele lausele lisatud hääletusprotokoll koos lisadega, milleks on mh puudutatud isikute seisukohad/hääletuslehed, samuti tõendid saneerimiskava projekti ning
10. Kohus leiab, et
lg-s 5 märgitud saneerimiskava kinnitamata jätmise ja saneerimismenetluse lõpetamise aluseid ei esine. 10.1. Puuduvad andmed, et ettevõtja oleks teinud alates saneerimismenetluse algatamisest tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud
lg 1 p-s 5 nimetatud teavitamiskohustust või rikkunud saneerimiskava koostamisel saneerimisnõustaja suhtes koostöö- ja kaasaaitamiskohustust (
10.2. Ametlikest Teadannetest nähtuvalt avaldas nõustaja 17.12.2025 ettevõtja saneerimisteate, mis vastab
nõuetele, ning 12.03.2026 saneerimisnõustaja arvamusest nähtuvalt edastas nõustaja saneerimisteate ja vajalikud teavitused ka võlausaldajatele, kelle nõudeid sooviti ümber kujundada (
10.3. Saneerimiskava projekti kohta teate avaldamisel ja edastamisel ei rikutud
lg-s 3 nimetatud nõudeid, mh edastati projekt puudutatud isikutele ja teade vastab § 20 lg-s 5 nimetatud nõuetele (
Samuti järgiti saneerimiskava vastuvõtmisel
§-s 24 ettenähtud nõudeid ning hääletamisel ei rikutud puudutatud isikute õigusi (
10.4.
lg 3 kohaselt avaldab saneerimisnõustaja vähemalt kaks nädalat enne
lg 2 p-s 6 nimetatud tähtaja (so saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja) lõppu teate saneerimiskava projekti kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastab saneerimiskava projekti ja selle kohta avaldatud teate puudutatud isikutele. Saneerimiskava üle hääletamine toimus koosolekut pidamata. Nõustaja avaldas 16.02.2026 Ametlikes Teadaannetes
lg 3 alusel teate saneerimiskava projekti kohta, märkides, et kirjalikud seisukohad kava kohta tuleb esitada hiljemalt 05.03.2026.
lg 4 kohaselt, kui puudutatud isikud on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt puudutatud isikud, kellele kuulub vähemalt 2/3 rühmas esindatud häältest. Hääletusprotokollist ja selle lisaks olevatest võlausaldajate seisukohtadest nähtuvalt olid 11.03.2026 seisuga hääletustulemused järgmised: - I rühma võlausaldajatele kuulub kokku 131 565,50 häält ning kava vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt 87 710,33 häält – poolt häälte arv on 105 718,10; - II rühma võlausaldajatele kuulub kokku 746 181,31 häält ning kava vastuvõtmiseks on vajalik 497 454,20 häält – poolt häälte arv on 529 446,05; - III rühma võlausaldajale kuulub 231 529,48 häält ning kava vastuvõtmiseks on vajalik 154 352,98 häält – poolt häälte arv on 231 529,
Kohus ei ole tuvastanud, et hääletamisel ja hääletamise korraldamisel oleks lõppkokkuvõttes rikutud võlausaldajate õigusi. 10.5. Saneerimiskava sisaldab
§-s 21 märgitut ning vastab nõuetele (
Kavast nähtub mh, et moodustatud on rühmad ja rühmade moodustamine saneerimiskava vastuvõtmiseks vastab ettenähtud tingimustele ning piisavalt ühetaoliste huvidega samas rühmas olevaid võlausaldajaid koheldakse võrdselt ja proportsionaalselt nende nõudega (
Saneerimiskava kohaselt on võlausaldajate osas moodustatud kolm rühma tagamaks võlausaldajate võrdne kohtlemine. I rühma moodustavad võlausaldajad, kelle nõue on kinnistusraamatu kandest nähtuvalt pandiga (sh osaliselt) tagatud. II rühma moodustavad võlausaldajad, kelle nõuded ei ole pandiga tagatud (sh pandiga tagatud võlausaldajate pandiga tagamata nõuded). III rühma moodustab seotud isik. Võlausaldajate jagamine kolme rühma on põhjendatud ning tagab erineva staatusega võlausaldajate huvide kaitse. Saneerimiskavaga ei ole hõlmatud võlausaldajad, kelle nõue on ebaselge või kelle nõude osas on vaidlus või kellega on saavutatud muul viisil kokkulepe kohustuse täitmiseks. Saneerimiskavaga ei ole hõlmatud SIA Citadele Leasing Eesti filiaal nõuded, kuivõrd võlausaldajale on tagastatud liisinguvara, mille realiseerimisest saadavate rahaliste vahendite arvelt kuulub võlausaldaja nõue rahuldamisele. Idakeskus OÜ on vähendanud töötajate arvu ning ettevõttes töötab hetkel 3 töötajat. Kuigi tegemist ei ole oluliste tööandjatega
tähenduses, on tegemist olulise tööandjaga ka 3 isiku jaoks. Ettevõtja hinnangul ei välista töötajate arv saneerimist. Idakeskus OÜ jaoks on oluline säilitada olemasolevad töökohad. 10.6. Saneerimisabinõudeks on kohustuste täitmise tähtaja pikendamine, rahaliste nõuete täitmine osamaksetega ning võlasumma vähendamine (
Kõikide võlausaldajate kõrvalnõudeid vähendatakse 100% ulatuses ehk 0-ni. Pandiga tagatud võlausaldajatele tasutakse põhinõue täies ulatuses. Pandiga tagamata võlausaldajate põhinõudeid, v.a seotud isikute nõudeid, vähendatakse 70% ulatuses ning seotud isikute põhinõudeid vähendatakse 90% ulatuses. Seega rahuldatakse pandiga tagamata võlausaldajate põhinõuetest 30% ning seotud isikute põhinõuetest 10%. Saneerimisabinõude kasutamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest ja eesmärkidest: 1) keskendutakse ettevõtete põhitegevusele ja valdkonnale, milles on ettevõtetel oluline kompetents; 2) jätkatakse kasutuses olevate põllumaade kasutamisega maksimaalses määras ning optimeeritud kuludega; 3) hoitakse olemasolevaid koostööpartnereid; 4) vähendatud on kulutusi, edaspidi muude kulutuste vähendamine tuleb kõne alla määras, mis arvestab siiski edasise tegevuse jätkamisega seotud reaalseid vajadusi (kütus, masinate rent, palgad, väetised, seemned jms). Juba rakendatud meetmete osas on soovitud eesmärgid saavutatud (optimaalne töötajate arv, põllumajandusmasinate rendiga seotud kulude vähenemine, kasvatatavate põllukultuuride muutmine). Täiendavad meetmed võimaldavad keskenduda Idakeskus OÜ põhitegevusele, planeeritud käibe ja kasumi teenimisele ning lõppastmes võlausaldajate ees kohustuste täitmisele saneerimiskavas sätestatud tingimustel. Võlausaldajate nõuete vähendamine ja maksetähtaegade määratlemine on vajalikud püstitamaks Idakeskus OÜ-le eesmärke, mis on vajalik saavutada täitmaks saneerimiskava. 10.
Saneerimiskavaga ei nähta ette uue rahastamise vajadust. 10.9.
lg 5 p 11 kohaselt võib jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või ettevõtja elujõulisust tagada. Idakeskus OÜ saneerimise vajadus on tingitud eelkõige mitme järjestikuse aasta ebasoodsad ilmastikutingimused, mille tõttu on majandustegevuse tulem (planeeritud saak) oodatust madalam, mis on avaldanud otsest mõju müügitulemile ja võetud kohustuste täitmisele. Samuti mõjutas majandustulemusi maheteraviljade madal ostuhind. Idakeskus OÜ müügitulu on aastal 2022 olnud 1 078 209 eurot s.o. aastal, mil ei olnud ilmastikust tingitud ebasoodsaid tingimusi. Aastal 2023 on müügitulu olnud vastavalt 666 105 eurot ja aastal 2024 590 841 eurot. Idakeskus OÜ majandustegevus on olnud aastast 2023 kahjumis just erakordselt halbade ilmastikutingimuste ning teravilja madala ostuhinna tõttu. Idakeskus OÜ rahavoogude prognoos järgnevaks neljaks aastaks näitab, et saneerimise korral on kasumi teenimine tõenäoline ning seda just külvatavate põlukultuuride osas tehtud muudatuste tõttu. Kui saneerimismenetluse käigus jätkatakse põllumajandusliku tegevusega ning teenitakse müügitulu põllumajanduslike toodete müügist ja jätkatakse toetuste taotlemist, siis pankrotimenetluse korral põllumajanduslik tegevus lõpetatakse ning olemasolev vara müüakse. Tegevuse lõpetamise korral esitatakse tõenäoliselt tagastusnõue välja makstud toetuste osas, mis tähendab ühtlasi ettevõtte kohustuste suurenemist ja võlausaldajate ringi laienemist. Eeltoodu võimaldab väita, et Idakeskus OÜ suudab kasumlikkuse ning likviidsuse säilitada pärast saneerimiskava täitmist. Saneerimismenetluses planeeritud rahavoogude prognoos on koostatud konservatiivselt ja seatud eesmärgid käibe osas on reaalselt täidetavad. Saneerimine võimaldab tagada Idakeskus OÜ majandusliku stabiilsuse ning välistada makseraskused ja - jõuetuse ohu saneerimise järgselt. Kuigi mistahes majandustegevuses, sh põllumajanduses, esineb alati risk, et teatud turusündmused ja/või ilmastik hakkavad ettevõtja majandustulemustele mõju avaldama, on Idakeskus OÜ näidanud muutunud olukorraga toimetuleku oskust, jätkates põllumajanduslikku tegevust vähemate ja ilmastikukindlamate põllukultuuridega, et minimeerida ilmastikuga kaasnevaid riske. Saneerimiskavas ja rahavoogude aruandes toodud tagasimaksete teostamine võlausaldajatele on reaalne, arvestades ettevõtte majandustulemusi saneerimismenetluse algatamise seisuga ja saneerimismenetluse ajal. 11. Saneerimisnõustaja on esitanud
Saneerimisnõustaja hinnangul vastab Idakeskus OÜ saneerimiskava
Saneerimisnõustaja on arvamusel, et ettevõtja majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik ning ettevõtja suudab olemasoleva äriplaani alusel täita saneerimiskavaga võetud kohustused. Juhul, kui ettevõtja ei suuda oma majandustegevuses ellu viia vajalikke muudatusi, tootlikkust tõsta ja saneerimiskava täita, siis järgneb pankrotimenetlus ja ettevõtja varade realiseerimine võlausaldajate nõuete katteks. Saneerimismenetluse edukusse ja ettevõtja tulevikku usuvad ka ettevõtja võlausaldajad, kes pandiga tagamata võlausaldajate grupis hääletasid kõik saneerimismenetluse poolt. Saneerimisnõustaja leiab, et kava heakskiitmine on ainuvõimalik viis kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võimalikult suures ulatuses. 12.
lg 3 alusel annab kohus saneerimiskava kinnitamisel hinnangu võlausaldaja avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Käesolevalt on sellise avalduse seaduses sätestatud tähtja jooksul esitanud Maksu- ja Tolliamet.
kohaselt võib saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja esitada põhjendatud avalduse, milles palub jätta saneerimiskava kinnitamata, kui ei ole järgitud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi või esineb käesoleva seaduse § 28 lõikes 5 nimetatud muu asjaolu kava kinnitamata jätmiseks. 12.1. Maksu-ja Tolliamet on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks
Taotluse kohaselt on 12.03.2026 seisuga Idakeskus OÜ-l tasumata jooksvad kohustused (ehk peale saneerimismenetluse algatamist tekkinud maksukohustused) summas 61 463,38 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 892,09 eurot. Ettevõtja pole maksuhaldurile teada andnud, kuidas või millal on ettevõte suuteline nimetatud kohustused tasuma. Ettevõtte raamatupidaja pöördus küll 04.03.2026 telefoni teel maksuhalduri poole ning avaldas soovi jooksvad maksukohustused saneerimiskava väliselt ajatada. Sellekohast taotlust aga maksuhaldurile veel esitatud pole ning samuti ei saa hetkel ka prognoosida, kas maksuhaldur nõustuks jooksvate kohustuste ajatamisega või mitte. Jooksvate kohustuste tähtaegselt mittetasumisel on maksuhalduril kohustus asuda neid sisse nõudma. Maksu- ja Tolliameti hinnangul viitavad ettevõtte majandusnäitajad, et Idakeskus OÜ puhul pole enam tegemist ajutise makseraskusega. Ettevõtte omakapital oli negatiivne juba 2024.a majandusaasta aruande bilansis seisuga 31.10.2024 (-51 141 eurot). Maksuhaldurile augustis 2025 koos ajatamise taotlusega esitatud bilansis seisuga 30.06.2025 oli omakapitali maht juba -195 941 eurot. Saneerimiskavast ei nähtu kuidas ja mis ajaks planeerib ettevõte omakapitali seadusega vastavusse viia. Saneerimiskavale pole lisatud juurde värske seisuga bilanssi ega kasumiaruannet, mistõttu ei saa ka hetkel hinnata, kas ettevõtte majanduslik olukord on vahepeal paremaks muutunud või hoopis halvemaks. Ka on oluline antud juhul välja tuua, et Idakeskus OÜ maksuvõla puhul on tegemist juba pikaajalise võlgnevusega, mitte hiljuti tekkinud makseraskusega. Maksuvõlg on tekkinud juba augustis 2024 ning maksuvõla ajatamine on Idakeskus OÜ-l ebaõnnestunud (ettevõte ei ole suutnud maksegraafikuid täita). Ettevõtja rahavoogude aruanne on üldine ja selle põhjal ei saa hinnata, kas ettevõte on suuteline saneerimiskava täitma või mitte. Nii näiteks on kulude ja tulude hinnanguline suurus iga kvartal aasta lõikes ühesuurune, mis aga ettevõtte tegevusala arvestades on ebausutav. Põllumajanduses on nii tulud kui ka kulud kuude ja seega ka kvartalite lõikes kindlasti väga erinevad. Kui ettevõte planeerib edaspidi kasutada hooajaliselt masinate renditeenust, siis peaks see ka rahavoogudes kajastuma. Hetkel on aga kulud aasta lõikes konstantselt kvartalite vahel ära jaotatud. Samuti ei kajastu näiteks rahavoogudes põllumaa rendilt makstav tulumaks, mis peaks iga aasta mingi perioodi kulusid märgatavalt tõstma (olenevalt sellest, millal tulumaks deklareeritakse). Samuti ei ole rahavoogude aruandes välja toodud iga perioodi lõpus rahajääki, mistõttu pole selge, kas ettevõttel on nt II kvartali lõpus piisavalt vahendeid, et saneerimiskava makseid tasuda või mitte. MTA jaoks on ebaselge ka see, millist tegelikku mõju avaldab ettevõtte majandustegevusele suure hulga liisingvara tagastamine liisinguandjale. Saneerimiskava kohaselt see justkui ei mõjuta suuresti majandustegevust ning tegevus on võimalik ümber korraldada selliselt, et kasutatakse rendimasinaid, mis kokkuvõttes on väidetavalt isegi majanduslikult soodsam. Sellisel juhul aga tekib küsimus, miks ei tagastatud liisingvara sellisel juhul juba tükk aega varem, arvestades asjaolu, et ettevõttel on juba mitut aastat suured rahalised raskused. Pigem võiks arvata, et sellisel kujul rendimasinate kasutamine on n.ö hädavariant juhuks, kui enda tehnikaga midagi juhtub või on lisamasinaid kiiremas korras vaja (nt tulenevalt ilmastikuoludest). Maksuhaldur kahtleb, kas selline äriplaan tagab pikas plaanis ettevõtte jätkusuutlikkuse ning tagab kasumlikkuse saavutamise. 12.
lg 1 järgi kohaldatakse saneerimismenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Saneerimise eesmärgiks on nii ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine saneerimise käigus ning ettevõtte saneerimine abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks (
13. Eeltoodut arvestades kinnitab kohus Idakeskus OÜ saneerimiskava. Kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes ja saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul ei saa nõuet maksma panna (
14. Järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja L.D (
lg 1), kellel tuleb mh esitada saneerimiskava täitmise kohta võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruanne (
15. Ettevõtjal on kohustus anda saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutada saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel (
Ettevõtja peab viivitamata teavitama saneerimisnõustajat tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest (
Menetluskulud ning saneerimisnõustaja tasu ja kulutused 16.
lg 1 alusel kannab saneerimismenetluse kulud ettevõtja ja võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. 17. Saneerimisnõustaja palub 12.03.2026 tegevuse ja kulude aruandes määrata tasuks 8000 eurot, millele lisandub käibemaks 1920 eurot, kokku 9920 eurot. Nõustaja palub tasu 9920 eurot välja maksta kohtu deposiitkontol oleva 9920 euro arvel. Tasu taotleb nõustaja kanda OÜ-le Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid, mille kaudu ta tegutseb.
lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 3 esimese lause järgi otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud
Justiitsiministri 09.01.2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad“ (määrus) § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse §-de 4 ja 5 või 6 alusel. Määruse § 5 lg 1 sätestab, kui saneerimisnõustaja ja ettevõtja vaheline kokkulepe saneerimisnõustaja tasu suuruse kohta puudub või kui kohtu hinnangul kahjustab sellest tulenev tasu suurus ilmselgelt võlausaldajate huve, peab käesoleva määruse § 4 alusel määratud saneerimisnõustaja tasu suurus jääma käesolevas paragrahvis sätestatud tasu alamja ülemmäära vahele. Idakeskus OÜ saneerimiskava kohaselt on ümberkujundatavate nõuete kogusumma, mis saneerimiskava alusel rahuldatakse, 378 572,84 eurot. Kui Idakeskus OÜ saneerimismenetluses arvestada saneerimisnõustaja tasu Määruse § 5 lõikes 2 sätestatud määrades, oleks saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusummat arvestades saneerimisnõustaja tasu alammäär 8517,89 eurot (2,25%) ning ülemmäär 9842,89 eurot (2,6%). Ettevõtja ja saneerimisnõustaja on leppinud kokku saneerimisnõustaja tasus summas 8000 eurot, millele lisandub käibemaks 1920 eurot, kokku 9920 eurot. Kokkuleppele vastav saneerimisnõustaja tasu on ettevõtja poolt tasutud kohtu deposiiti Tartu Maakohtu 12.12.2025 kohtumääruse alusel. Nõustaja tasu 9920 eurot välja maksta kohtu deposiidist. Tasu ja kulude tasumine tuleb määrata OÜ-le Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid, mille kaudu ta tegutseb. 18. Kohus selgitab, et saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste määramise osas on kohtulahend ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat (
Eveli Vavrenjuk (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.