← Eesti

2-23-15874/49

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistung Tartu Maakohus Tanel Pürn 16.06.2025, Valga 2-23-15874 A.B., Z.M, R.V, D.Y, A.B., H.V hagi B.B. vastu elatise väljamõistmiseks 9720 eurot Hagejad: A.B. (isikukood XXX), Z.M (isikukood XXX), R.V (isikukood XXX), D.Y (isikukood XXX), A.B. (isikukood XXX), H.V (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: A.K. (isikukood XXX; elukoht, XXX e-post XXX) Kostja: B.B. (isikukood XXX; elukoht XXX, e-post XXX) 16.12.2024 RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada hagi osaliselt.
  2. Jätta elatise nõue perioodi 09.11.2022 kuni 31.10.2023 eest rahuldamata.
  3. Mõista B.B.-lt välja A.B. , Z.M , R.V , D.Y , A.B. ja H.V kasuks elatis 2610 eurot perioodi 01.11.2023 kuni 30.06.2025 eest.
  4. Mõista B.B.-lt välja A.B. kasuks alates 01.07.2025 kuni A.B. täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) igakuine elatis 30 eurot.
  5. Mõista B.B.-lt välja Z.M-i kasuks alates 01.07.2025 kuni Z.M-i täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) igakuine elatis 30 eurot.
  6. Mõista B.B.-lt välja R.V kasuks alates 01.07.2025 kuni R.V täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) igakuine elatis 30 eurot.
  7. Mõista B.B.-lt välja D.Y kasuks alates 01.07.2025 kuni D.Y täisealiseks saamiseni (.XXXX.XXXX) igakuine elatis 30 eurot.
  8. Mõista B.B.-lt välja A.B. kasuks alates 01.07.2025 kuni A.B. täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) igakuine elatis 30 eurot.
  9. Mõista B.B.-lt välja H.V kasuks alates 01.07.2025 kuni H.V täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX) igakuine elatis 30 eurot.
  10. Kohustada B.B. maksma välja mõistetud elatis iga kuu 5.ndaks kuupäevaks A.K. arveldusarvele nr XXX, selgitusega „elatis“.
  11. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja nende rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav osa
  12. A.B., Z.M, R.V, D.Y, A.B., H.V esitasid 09.11.2023 hagi B.B. vastu elatise summas 21,75 eurot lapse kohta väljamõistmiseks alates 2022 aasta jaanuarist. Hagis on selgitatud, et kostja (laste X) elab alates 2022 aastast XXX ning ta pole võimeline lastele elatist tasuma, kuna elab ise toimetuleku piiril (kodaniku toetusest). Hagejad (lapsed) elavad aga koos oma X Eestis toimetulekutoetustest. Praegune kokkulepe kostaga on, et alates 2023 detsembrist maksab ta hagejatele u 40 eurot kuus, mis läheb X lapse lasteaiatasudeks. Hagis on märgitud, et pere sissetulekuteks on: lastetoetused 560 eurot, lasterikka pere toetus 650 eurot, toimetulekutoetus (2023 keskmine) 1311,89 eurot. Igakuiselt kulub 1 lapse kohta keskmiselt 350 eurot. Kostja sissetulekuks on aga vaid 727,30 eurot.
  13. Tulenevalt 04.12.2023 kohtunõudest selgitas hagejate esindaja 05.12.2023 kohtule taotletud elatise suuruse kohta järgmist. Kostja kindlasti aitaks ja toetaks lapsi, kui ta rahaline seis oleks parem. Kuna laste X on aga ise toimetulekupiiril, saades 727,30 eurot sotsiaalabi kuus ning tema püsikulud kokku on 447 eurot (üür, kommunaalid, telefon, kindlustus), jääb tal igakuiselt elamiseks vaid 280 eurot. Elatise kalkulaatori järgi arvutades tuleks kostjal tasuda lastele kokku igakuiselt 1190,55 eurot, mida ta ei ole võimeline maksma. Hagejad on kohtusse pöördunud, kuna sotsiaaltöö spetsialisti sõnul on see vajalik, et saada Eestis toimetulekutoetust.
  14. 15.12.2023 võttis kohus hagi menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Kostja sai küll hagimaterjalid kätte, kuid avaldas, et ta ei saa eesti keelest aru ning soovib neid saada saksa või inglise keeles.
  15. 22.01.2024 teavitas kohus hagejate esindajat hagimaterjalide tõlkimise vajadusest ning 31.01.2024 ka menetlusabi saamise võimalusest.
  16. 06.03.2024 esitati kohtule hagiavalduse terviktekst, kus elatist nõutakse miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o 09.11.2023 ning tagasiulatuvalt alates 09.11.2022 kuni 08.11.
  18. 16.05.2024 anti hagejate seaduslikule esindajale menetlusabi tõlkekulude kandmiseks elatishagi materjalide ja 15.12.2023 menetlusse võtmise määruse saksa keelde tõlkimisel.
  19. Kostja vastas hagile 28.08.2024, mille kohaselt on ta praegu töötu ja elab riiklikust sotsiaaltoetusest, ehk kodanikutoetus, mis on riigi elatusmiinimum. Mittetöötavale isikule rakendub toimetulekuks 1120 eurot. Laste ülalpidamiseks saaks kostja anda raha ainult juhul, kui tema sissetulek oleks sellest suurem. Kostja leiab, et esiteks tuleb tagada inimese enda toimetulek, enne kui ta peab maksma elatist teistele inimestele. Kostja märgib, et ta saab kodaniku rahana 1013 eurot, millest maksab ta 450 eurot üüri ning alates jaanuar 2024 kannab ta iga kuu 43,50 eurot laste toetuseks Eestis, mobiiltelefonikuludeks ja kindlustuseks läheb kostjal u 40 eurot iga kuu ning lisaks on kostjal ka võlgnevusi tuttavate ja sõprade ees. Pärast kõiki mahaarvamisi on kostja ellujäämiseks iga kuu umbes 360 eurot. Seetõttu ei ole kostjal praegu võimalik Eestis lastele rohkem elatist maksta, kui varem mainitud 43,50 eurot.
  20. 16.12.2024 kohtuistungile ilmus vaid hagejate esindaja, kostja istungile ei ilmunud ega 2 teatanud ka ilmumata põhjustest. Kohtukutse saadeti kostjale e-postile XXX, millele saadeti ka hagimaterjalide X keelsed tõlked.
  21. Istungil hagejate esindaja täpsustas, et soovib lastele elatist 180 eurot kuus lapse kohta. Lisaks selgitas hagejate esindaja, et sotsiaalosakond nõuab temalt, et ta nõuaks abikaasalt elatist, kuna laste X elab toimetulekutoetusest ning muidu piiratakse tema toetust. Samas on laste X teadlik, et kostjal ei ole võimalust. Kostjal ei ole mingit vara, ta üürib korterit ja autot tal ei ole. Hagejate esindaja ise on rahul oma eluga, tuleb toime saadud toetustega. Pere elab üürimajas (üür 620 eurot kuus), mille soetas kostja X, kes elab ka X. Hagejate esindaja kinnitas istungil kostja esitatud tõendil olevaid andmeid – toetuste suurusi ning seda, et kostja maksab sellest oma elamise, üüri ja tema eest makstakse haigekassat ja pensionifondi. Lisaks kinnitas laste X, et kostja on endiselt töötu, tema olukord ei ole muutunud, kuid ta otsib tööd. Kostjal on ka haiged perekonnaliikmed, keda ta peab aitama. Põhjendav osa
  22. Laste sünnitunnistustega ja rahvastikuregistri päringuga on tõendatud, et hagejad on kostja lapsed. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Osa lapsi on sündinud X kuid pere asus elama Eestisse ning viimane laps sündis XXXX. a Eestis. Seetõttu on hagejad perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 1 alusel õigustatud nõudma kostjalt ülalpidamist XXX seaduse alusel. Kohtuistungil on hagejate ema avaldanud, et elatist taotletakse 180 eurot kuus lapse kohta.
  23. Nii hagejate seaduslik esindaja kui ka kostja on kohtule avaldanud, et kostja tasub alates
  24. a jaanuarist hagejatele elatist kokku igakuiselt 43,50 eurot. Hagejad olid sellega rahul, kuid pidid kohtusse pöörduma, sest muidu võetakse toetused ära. Seega oli tegemist vanemate vahelise kokkuleppega, mis on PKS § 100 lg 3 kohaselt lubatud. Arvestada tuleb ka, et kostjalt ei ole varasemalt elatist nõutud ning hagejad ei ole põhistanud, miks tagasiulatuva elatise nõudmine on vajalik. Seega jääb hagi tagasiulatuva elatise nõudes rahuldamata, v.a
  25. novembri eest.
  26. Hagi kohaselt on hagejate vajadused 347-365 eurot kuus lapse kohta, kuid hagi ja sellele lisatud tabel on mõnevõrra erinevad, sh eluasemekulu 145 vs 134 eurot, toidukulu 130 vs 140,5 eurot, transport 26 vs 21 eurot. Tabeli kohaselt on laste ja X kulud kokku 2489 eurot. Mastaabiefekti arvestades tuleb eeldada, et toidukulu võiks olla väiksem. Samuti on hagejad selgitanud, et eluaset üüritakse kostja isalt, mis võib anda võimaluse pidada üüri suuruse üle läbirääkimisi. Mõistetav on, et laste kulud on nende vanuseid arvestades erinevad ja tabelis on püütud esitada keskmisi summasid. Samas on kulusid siiski eristatud ja nt kõige väiksema lapse kulu meelelahutusele ei ole usutav, sest üritustel osalemine on neile enamjaolt tasuta. Transpordikulu analüüsides võib tõdeda, et tegemist ei ole reaalsete kulude järgi koostatud tabeliga, sest sellest puudub nt kindlustus. Ühistranspordikulu arvestades on küsitav, kas autokulu on üldse õigustatud. Samas ei ole kostja laste vajaduste suurusele vastu vaielnud.
  27. Riigikohtu 27.10.2021 otsuse nr 2-19-18082 punktis 11 märgiti, et PKS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. PKS § 102 lg 2 alusel võib elatist vähendada alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit, lapse tegelikke vajadusi, samuti lapse vajaduste kaetust nt riiklike toetustega. Samuti tuleb arvestada mõlema vanema võimet teenida sissetulekut.
  28. Hagejad saavad lastetoetusi kokku 560 eurot (80+80+100+100+100+100) ja lasterikka pere toetust 650 eurot kuus, kokku 1210 eurot kuus. Seega on laste vajadustest lastetoetustega kaetud pisut üle 200 euro kuus. Kui lähtuda hagis toodud laste vajadustest, siis on toetustega katmata ca 150 eurot lapse kohta kuus, mis tuleks katta vanematel võrdselt.
  29. Kostja on viidanud, et tema sissetulek ei võimalda elatist vajalikus summas maksta. Ka laste ema ei käi tööl, vaid talle makstakse toimetulekutoetust. Selles osas on vanemad võrdses 3 seisus. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Järelikult ei sõltu elatise maksmise võime vaid sissetulekust, vaid ka kostja vajadustest ja muust varanduslikust seisundist.
  30. Kostja vastusest nähtuvalt saab ta igakuiselt toetust 1013 eurot ning igakuisteks kuludeks on tal üür 450 eurot, sidekulud ja kindlustus kokku u 40 eurot kuus ning alates 2024 jaanuarist kannab ta ka lastele 43,50 eurot. Lisaks on kostjal võlgnevusi ja hagejate esindaja väitel hoolitseb ta ka haigete pereliikmete eest. Kostja väitel jääb tal igakuiselt elamiseks 360 eurot, mille sisse oli ilmselt arvatud ka lastele makstav elatis 43,5 eurot.
  31. Kostja on tõendanud, et tema sissetulekuks on vaid kodanikutoetus ja sellest ei piisa, et tasuda lastele elatist ettenähtud ulatuses. Hagejad ei ole sellele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on kostja esitatud väited aluseks väljamõistetava elatise suuruse vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja toidukuluks tuleb arvestada vähemalt sama palju kui hagejaile, st 130140 eurot. Kuivõrd kostja ei saa mastaabiefekti eelist nagu hagejad, kulub tal ilmselt rohkemgi. Ka kostjale tuleb tagada enda ülalpidamiseks vajalikud vahendid, mistõttu ei saa ülejäävat summat tervikuna välja mõista. Seega tuleb lastele kokku elatiseks maksta pool üle jäävast osast ehk 180 eurot alates
  32. a juulist ehk 30 eurot lapse kohta. Asjaolude olulisel muutumisel on pooltel õigus taotleda elatise muutmist.
  33. Hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni tuleb välja mõista elatis algses hagis taotletud summas, s.o 21,75 eurot lapse kohta. Kuigi pooled on kinnitanud, et kostja maksab igakuiselt 43,5 eurot, ei ole vastavat kinnitust küsitud kogu perioodi kohta, mistõttu tuleb juba tasutud osa arvestada elatise sissenõudmisel, st tasutud osa tuleb pooltel välja mõistetud osast maha arvestada.
  34. a novembrist kuni juunini k.a on 20 kuud, st välja tuleb mõista 20x6x21,75=2610 eurot.
  35. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu rahaliselt kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.