Obsah (8)

§ 113§ 134§ 1047§ 657§ 1043§ 1045§ 1046§ 115

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-23-9502 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2026, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi S

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus kohustas kostjat avaldama e-kirja teel hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval isikutele RE (XXX), KJ (XXX), AR (XXX), KA (XXX), JA (XXX), KK (XXX), AB (XXX), RP (XXX), AU (XXX), MV (XXX), KV (XXX), HP (XXX), TK (XXX), MK (XXX) ja Saarde vald (XXX) järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade: „Mina, V.G avaldasin e-kirja teel, kasutades selleks oma e-posti aadressi XXX, 31.05.2023.a T.L ’i kohta valeväiteid. T.L ei ole võltsinud ega esitanud võltsitud pangakontoväljavõtet korteriühistu liikmetele. T.L ei ole öelnud lauset „Rääkisin sellest korteri omanikele, neil oli sellest SAVI, ma teen, mis ma tahan.“ T.L ei ole korteriühistu juhatuse liikmeks saades mõelnud välja plaani, kuidas seeläbi rikastuda ning samuti ei ole T.L korteriühistu liikmeid petnud ega toime pannud kuritegu. Erinevalt väidetust ei ole mul eelneva kohta ka tõendeid ning kõik minu 31.05.2023.a avaldatud väited on tõele mitte vastavad.“ Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

1. Maakohus märkis, et puudub vaidlus selles, et nii 31.05.2023 e-kiri kui 25.09.2023 e-kiri on saadetud kostja poolt tema enda meiliaadressilt XXX. 31.05.2023 e-kirjas on hageja märkinud, et ta on volitanud oma poega AK asjaga tegelema. Kirjale on lisatud pdfformaadis dokument pealkirjaga „KÜ YYY üldkoosoleku protokoll“, mis on adresseeritud Saarde valda ja mille tekstiosa lõppu on märgitud: „Lugupidamisega AK Volitatud isik“. E-kirja enda lõppu on märgitud „Heade soovidega V.G“. Nimetatud asjaolusid kogumis vaadeldes puudub kohtul kahtlus, et kirja lisas märgitu avaldajaks on kostja. Isegi kui pdffaili teksti on koostanud AK, on ta seda teinud kostja nimel volitatud isikuna ja kõik tema koostatu on omistatav kostjale kui volitajale. Mõlemad e-kirjad on aga edastatud ühistu liikmeile. 25.09.2023 e-kirja osas ei ole kostja väitnud, et ta ei ole avaldaja. Järelikult on asjas õige kostja.
2. Väide nr 1: „SELLEGA ON TEKKINUD KAHTLUSTUS, T.L ON VÕLTSINUD KORTERI OMANIKELE ESITATUD PANGAVÄLJAVÕTET“. Nimetatud lausele eelnevalt on märgitud, et 27.05.2023 esitas hageja pangaväljavõtte, mis erineb 30.05.2023 e-mailiga edastatud pangaväljavõttest. Kohus märkis, et kui vaadelda 27.05.2023 hageja poolt kostjale saadetud pangaväljavõtte väljatrükki, on digitaalse väljavõttega võrreldes puudu ridu kõigil kolmel lehel, puuduolevad on lehtede kas esimesed ja/või viimased osad, samuti ei ole väljavõte laiuses ära mahtunud väljatrükile, mis on tinginud tehingute järjekorranumbrite esimese numbri kadumise vasakul ja lõpus deebetkäibe ja teenustasu kadumise paremal. Kohtu hinnangul on ülalmärgitud teksti puhul oluliseks sõnaks „võltsinud“, mitte „kahtlustus“. Võltsimine on mitteehtsa dokumendi valmistamine või ehtsa dokumendi muutmine, mida aga praegusel juhul ei esine. Kohus ei tuvastanud prinditud algteksti ja digitaalse versiooni võrdluses, et midagi oleks versioonides muudetud. Samuti ei ole mõistetav sõnapaar „korteri omanikele“, sest kohtule esitatu kohaselt on kõnealused väljavõtted hageja poolt saadetud üksnes kostjale ja tema soovil. Mis põhjusel pidi hageja saatma esialgselt ebakorrektselt paigutatud ja seetõttu väljatrükis osaliselt kaduma läinud versiooni ja kolm päeva hiljem digitaalselt korrektse versiooni 6 kontoväljavõttest ja tegema seda kõike tahtlikult (võltsimine saab olla vaid tahtlik tegu ja sellele viitamine faktiväide, mitte väärtushinnang), ei ole kohtule teada. Seega ei ole võimalik tuvastada hageja poolt teadlikku kontoväljavõtte võltsimist ning usutav on hageja seisukoht, et tegemist oli inimliku eksimuse tõttu printimise käigus tekkinud olukorraga. Seega ei vasta tõele kostja avaldatud faktiväide hageja poolt korteriomanikele esitatud pangaväljavõtte võltsimise kohta.
3. Väide nr 2: „T.L-i SELGITUS: „Rääkisin sellest korteri omanikele, neil oli sellest SAVI, ma teen, mis ma tahan.“. Kuivõrd hageja selgitus on toodud jutumärkides, on ilmselgelt silmas peetud otsest kõnet ja seega on tegemist faktiväitega, nagu oleks hageja need sõnad öelnud. Kuivõrd hageja on eitanud sellise fraasi ütlemist ja kostja ei ole ühtki tõendit fraasi ütlemise kohta esitanud, tuleb ka see faktiväide ebatõeseks lugeda. Omaette küsimus on sellise ebaõige faktiväitega kahju tekitamine hagejale, sest milles seisneb etteheidetavas lauses kahel korral esinev sõna „sellest“, ei ole mõistetav. Konteksti vaadates võiks see olla kontoväljavõtte võltsimine (mida samuti pole aset leidnud). Samas puuduvad igasugused tõendid ja väited asjaolu kohta, nagu oleks hageja kontoväljavõtte võltsimisest korteriomanikele rääkinud.
4. Väide nr 3: „Ühistu juhatuse liikmeks saades mõeldi välja plaan, kuidas kasutada mõjuvõimu rikastumiseks.“ Väidet illustreerib kogu 31.05.2023 e-kirja lisa tekst alates lk 2 lõpust, eriti aga nimetatud lausele järgnevad kaks lauset, mis kõlavad: „Selleks alustati elektritöödega, aga süües kasvab isu. Katus on kehvas seisus ja rõhuti sellele, sest nii saab kiiresti KÜ kogu olemasolevad rahalised vahendid kätte, lisaks võtab KÜ laenu, mis kõik läheks KÜ juhatuse liikme abikaasa ettevõttele.“ Kohus jagab hageja hinnangut, et koostoimes nimetatud lisalausetega on tegemist kaudse faktiväite avaldamisega selle kohta, kuidas hageja väidetavalt nii elektri- kui katusetööde tegemise ja tellimise organiseerimisega ühistu arvel ja enda teadmist (juhatuse liikmena) ära kasutades rikastus. Kohus märkis, et Q OÜ asutamine 30.01.2023, päev hiljem elektritööde arve esitamine (kuu hiljem esitati järgmine), töötajate/käibe puudumine, kohene registreerimine käibemaksukohustuslasena ja katusetööde pakkumise esitamine kuuendal tegutsemispäeval jätab mõistlikule inimesele mulje, et kogu tegevus on suunatud KÜ-le teenuste osutamisele, millest hageja kui äriühingu juhatuse liikme abikaasa kahtlemata kaudselt tulu võinuks saada. Puuduvad küll tõendid, et hageja üldse mingit tulu osaühingu asutamise tulemusena oleks saanud, sest elektritööde eest ühistu poolt makstu ja tehtu maksti/võeti Q OÜ poolt tagasi ja katusetööde teostamine jäi sootuks ära. Samas on märkimist vääriv, et Q OÜ hinnapakkumine kiideti 27.05.2023 KÜ üldkoosolekul heaks ühehäälselt, s.t selle poolt hääletas ka kostja ise (dtl 284). Puuduvad tõendid, et Q OÜ pakkumine olnuks pealesurutud ja/või ebapiisav katuseprobleemide lahendamiseks. Hange.ee keskkonnas hageja läbiviidud hange oli tehtud just katuse katte, mitte kogu katuse vahetuseks (dtl 190). Esitatud pakkumised olid enamasti kas olulised kallimad kui Q OÜ tehtu või olid pakkujad mõistlikule tellijale ebausaldusväärsed – alla 60 000 euro pakkujatest oli neli ilma käibeta ja üks maksuvõlaga ning ainult Estenco OÜ pakkumine 7 (kel oli ka maksuvõlg) oli ettevõttelt, kelle käive oli märkimisväärselt suur, ja summale 45 000 eurot. Miks Estenco OÜ oma lõpliku pakkumise oluliselt suuremale summale (64 508 eurot) tegi, ei ole kohtule teada, aga kõrvutades Q OÜ ja Estenco OÜ pakkumisi, on mõistetav, miks korteriomanikud just sellise otsuse vastu võtsid. Eelnevat kokku võttes asus kohus seisukohale, et kuigi enda teadmist ühistu vajadustest sai hageja Q OÜ ja seeläbi kaudselt ka enda huvides ära kasutada, puuduvad tõendid, et hageja seeläbi rikastus. Mingi mõjuvõimu ärakasutamine ei ole leidnud menetluses tõendamist ning selline faktiväide ei vasta tõele. Kostja ei vaidlusta hageja poolt tõenditega põhistatud asjaolu, et nii elektri- kui katusekatte vahetuse töö hinnad vastavad Q OÜ poolt pakutuna keskmisele turuhinnale. Asjaolu, et koosolekul mitteosalenud Saarde vald tagantjärgi katusekatte vahetuspakkumist heaks ei kiitnud ja tööd ära jäid, ei muuda kohtu seisukohta.
5. Väide nr 4: „Kui Te olukorda süübite, siis saate aru, mis tegelikult toimub ja sellest tulenevalt oleme otsustanud KÜ koosoleku kohtus vaidlustada ja esitada avaldus KÜ juhatuse liikme T.L suhtes, et politsei, prokuratuur ja kohus annaks ka omapoolse hinnangu. Nendest otsustest/seisukohtadest peaksid ka need korteri omanikud ju aru saama, kes on ennast ära lasknud petta.“ Kohus leidis, et ei ole üheselt mõistetav, mida kostja sellist lauset korteriomanikele saates silmas pidas. Hageja kui ühistu juhatuse liikme suhtes avalduse esitamine politsei, prokuratuuri ja kohtu poolt tema tegevuse kontrollimiseks on üldsõnaline. Sellisest sõnastusest ei ole võimalik mõista, millise väärvõi süüteokoosseisu esinemist õiguskaitseorganitel üldse menetleda soovitakse. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamise soov (mida kostja ka kohtumenetluses realiseeris) ei ole hageja isiklikke õigusi riivav, vaid kõigi korteriomanike seadusest tulenev õigus. Millega hageja korteriomanikke petnud on, ei ole mõistetav ja võib olla hageja suhtes solvav, kuid kohtu hinnangul on lause ebamäärasus ja selgituse puudumine kahju tekkimise vaates väheolulised. Tegemist ei ole kohtu arvates faktiväitega, vaid pigem väärtushinnanguga – kostja arvates petab hageja korteriomanikke oma otsuste ja seisukohtadega, sealjuures ühistu otsuseid ei saa hagejale omistada. Keeruline on väljendatust järeldada, et kostja pidas nende lausetega silmas konkreetset süüteona kvalifitseeritavat tegu. See, et kostja väitel lastakse hageja tegevust kontrollida õiguskaitseorganitel, ei ole iseenesest oma seaduslikke õigusi realiseerivale korteriomanikule etteheidetav. Lausete mõtteks ei ole süüteo toimepanemise väide, vaid teoreetiline võimalus selleks, mis vajab kontrollimist ka kostja enda hinnangul. Seega on esitatud väärtushinnang hageja isiklikke õigusi kahjustav, kuigi vaid vähesel määral.
6. Kohus käsitles koos väiteid nr 5 ja 7: „KÜ juhatuse liige on patoloogiline valetaja. See peab olema haigus, sest teist selgitust sellele enam ei ole“ ja „KÜ juhatuse liige valetab ja kuna ta ise tõendab, et valetab, siis see peab olema juba haigus.“ Kohus nõustus hagejaga selles, et kellelegi haiguse omistamine ehk patoloogilise valetaja diagnoosi panek on mõnitava ja inimväärikust alandava tähendusega. Mõistliku inimese vaatest tähendab patoloogiline valetamine vaimset häiret, mis tingib pideva valetamisvajaduse. Sellist 8 hageja käitumismustrit käesolevas asjas kostja tõendanud ei ole ning on kohtu hinnangul selgelt liialdanud oma väljendites ning kahjustanud hageja isiklikke õigusi.
7. Väide nr 6: „Milleks selline KÜ juhatuse liige? Soovitan tungivalt korteriomanikel sellele mõtlema hakata. KÜ juhatuse T.L tegevus kahjustab KÜ-t. Tema tagandamine on Teie pädevuses. Mina üksi ei saa hääletada 16 korteri eest, kui just kõik korteri omanikud ei tee minule volitust, et KÜ juhatuse liige tagandada. Ta ei saa oma ülesannetega hakkama ja ta ei tunnista seda. Ta on nii palju eksinud ja kolm/neli korterit aitavad kaasa.“ Selle hinnangu põhjenduseks on kostja e-kirjas hageja eksimustena märkinud, et korstnad pühiti ennem kui üldse nende kütmiseks sobilikkust kontrolliti, eterniiti sooviti enne korstnate renoveerimist vahetada ja kõrvalkrunt lasti ära niita, kuid kortermaja enda krunt jäeti osaliselt niitmata. Kohus märkis, et kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et enne tema saamist ühistu juhatuse liikmeks ei olnud maja korstnaid puhastanud kvalifitseeritud korstnapühkija. Kas ja millisel põhjusel oleks hageja pidanud neil asjaoludel teadma korstnate sedavõrd halvast olukorrast (et ei ole üldse lubatud kütta) ning laskma enne nende pühkimist hoopis korrasolekut kontrollida, ei ole kohtule välja toodud. Eterniidi vahetamise ehk Q OÜ pakkumise puhul oli tegemist üldkoosolekul kohalolijate ühehäälse otsusega, mida ei saa hagejale ette heita või tema eksimuseks nimetada. Niitmise osas puudub kohtul informatsioon. Eelneva põhjal leidis kohus, et kostja etteheited hageja poolt „nii palju eksimisega“ seoses ei ole objektiivselt tõendamist leidnud ning hageja isiklike õiguste kahjustamine on aset leidnud. Samas märkis kohus, et hageja isiklike õiguste riive väidetega, nagu ta ei saaks oma ülesannetega ühistu juhatuse liikmena hakkama ja peaks ametist tagasi astuma, ei saa olla märkimisväärne. 28.

§ 134

lg 2 alusel tuleb isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kostja on avaldanud 3 ebaõiget faktiväidet ning 4 väärtushinnangut (neist valetamist puudutavat loeb kohus üheks väärtushinnanguks). Kostja saatis esimese e-kirja järel teise, milles muuhulgas rõhutatakse osaliselt esimeses e-kirjas toodu õigsust, kuigi kõnealused väited ei ole usaldusväärselt tõendatud ja väärtushinnangud ei ole kohased. Kostja poolt 31.05.2023 saadetu lisas on tehtud suuretähelisi ja rasvases kirjas rõhutusi. Saadetu avaldati kitsale huvigrupile, kokku 15-le KÜ liikmele. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et kohane kahjuhüvitis hagejale ekirjadega tekitatud mittevaralise kahju osas on 1000 eurot. Kohus leidis, et kostja teod ja hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud, mistõttu kohus leidis, et tema rikkumine oli süüline vähemalt kaudse tahtluse vormis. 29.

§ 1047

lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kuivõrd kohus on ebaõigete andmete avaldamise ülalpool tuvastanud, siis on hageja vastav nõue e-kirja saatmiseks samadele adressaatidele põhjendatud ning tuleb rahuldada. 9

1. Lisaks tuleb rahuldada hageja nõue varalise kahju hüvitamiseks enne kohtusse pöördumist kantud kulutuste osas õigusabile summas 636,90 eurot (dtl 23-28 advokaadi koostatud 19.06.2023 kiri kostjale, arve dtl 39-40, millest kirja koostamiseks kulunud 3 h 13 min on kirja sisu arvestades mõistlik, advokaadi tunnihind on kohtupraktikaga kooskõlas).
2. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (milleks on väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis ja varalise kahju hüvitis kokku 1636,90 eurot)

§ 113

sätestatud määras alates 04.07.2023, s.o alates hagi esitamisest, kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Apellatsioonkaebus

1. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus tuvastas faktiväidete 1-4 ja 6 õigusvastasused, mõistis välja mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitised, kohustas kostjat faktiväiteid ümber lükkama ning jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis mitte rohkem kui 200 eurot, jätta rahuldamata varalise kahju hüvitamise nõue ja faktiväidete ümberlükkamise nõue ning jätta menetluskulud 2/9 ulatuses kostja kanda ning 7/9 ulatuses hageja kanda. Alternatiivselt teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel õiglases suuruses, jätta rahuldamata varalise kahju hüvitamise nõue ja faktiväidete ümberlükkamise nõue ning jätta menetluskulud 2/9 ulatuses kostja kanda ning 7/9 ulatuses hageja kanda. Alternatiivselt teha uus otsus, milles jätta rahuldamata varalise kahju hüvitamise nõue ja faktiväidete ümberlükkamise nõue ning jätta menetluskulud 2/9 ulatuses kostja kanda ning 7/9 ulatuses hageja kanda. Alternatiivselt saata asi tagasi samale maakohtule uue otsuse tegemiseks.
2. Kohtuotsusest nähtuvalt ei ole maakohus arvesse võtnud kostja 08.11.2024 esitatud lõplikku seisukohta, kuid ei ole mittearvestamist põhjendanud.
3. Maakohus on eksinud esimese väite kvalifitseerimisel. Kostja ei ole väitnud, et hageja on võltsinud pangaväljavõtet. Kahtlustus ei ole faktiväide, vaid oletus. Lisaks ei saa kahtlustuse väljendamine rikkuda hageja õigusi. Hageja ei ole selgitanud, milles seisnes mittevaraline kahju selle väite kontekstis. Kostja kahtlustus oli põhjendatud, eriti arvestades kõike muud korteriühistus toimuvat.
4. Teise väite osas ei nõustu kostja maakohtuga, et väide tuleb lugeda valeks. Kuna hageja on tuginenud asjaolule, et ta ei ole seda väidet öelnud, siis tulnuks tal seda tõendada. Hageja ei ole tõendanud, et ta seda väidet ei esitanud. Samuti ei ole kohus tuvastanud väite osas hageja õiguste kahjustamist ning õigusvastasust.
5. Kolmanda väite osas selgitab kostja, et ta ei ole öelnud, et hageja on mõjuvõimu kasutades rikastunud, vaid seda, et selleks mõeldi välja plaan. Plaani olemasolule viitavad asjas esitatud tõendid. Seega ei saa väide olla hageja õigusi kahjustav. 10
6. Neljanda väite osas märkis kostja, et ta ei ole esitanud ühtegi ebaõiget faktiväidet, mis oleks hageja õigusi riivav. Kohtu seisukoht, et hageja õigused on saanud kahjustada, on vastuoluline olukorras, kus kohus on ise leidnud, et kostja tegevus ei ole oma seaduslikke õigusi realiseerivale korteriomanikule etteheidetav.
7. Kuuenda väite osas märkis kostja, et ta ei ole juhatuse liikme kohususte täitmise osas ühtegi ebamõistlikku kriitikat esitanud. Juhatuse liige peab suutma mõistlikku kriitikat taluda.
8. Väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus ei ole põhjendatud. Kohtupraktikas on väljamõistetud hüvitiste suurused väiksemad. Antud juhul tuleb arvestada, et väited avaldati piiratud isikute ringile, st korteriühistu liikmetele. Korteriühistu liikmed on väidete osas ükskõiksed ja ei omista hagejale negatiivseid hinnanguid. Õiglane kahjuhüvitis ei saa olla suurem kui 200 eurot, kuna hageja õigusi saavad riivata üksnes viies ja seitsmes väide. Maakohus ei saanud viivist mittevaralise kahju hüvitiselt välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, kuna osad väited, millega hageja seob oma nõude, toodi välja hagiavalduse täienduses. Lisaks saab viivist mittevaralise kahju hüvitiselt välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest.
9. Varalise kahjuhüvitise väljamõistmine on ebaõige. Nõudekirjas on käsitletud üksnes esimest nelja väidet. Need ei ole hageja õigusi kahjustavad.
10. Kuna kostja ei ole ebaõiged faktiväiteid avaldanud, siis ei saa hageja nõuda nende ümberlükkamist kirja saatmise teel. Vastus apellatsioonkaebusele
11. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (

§ 657lg 1 p 2).

44. Kostja on 20.02.2026 esitanud täiendavad seisukohad ja tõendid. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud seisukohad sisaldavad ka uusi väiteid, mida kostja ei ole maakohtus varasemalt esitanud. Kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis õigustaks nende esmast esitamist apellatsioonimenetluses, mistõttu jätab kohus uued väited tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). 20.02.2026 menetlusdokumendile lisatud tõenditest (lisad 1-8) olid osad olemas juba maakohtu menetluse ajal, mistõttu oleks kostja saanud need esitada juba maakohtu menetluses. Selliseid asjaolusid, mis õigustaks maakohtu menetluse ajal olemas olnud tõendite esmast esitamist ringkonnakohtule, ei ole kostja esile toonud (TsMS § 652 lg 4). Esitatud tõendite hulgas on ka neid, mida ei olnud olemas maakohtu menetluse ajal, 11 kuid need ei oma käesoleva vaidluse lahendamiseks määravat tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Seega keeldub ringkonnakohus 20.02.2026 menetlusdokumendile lisatud tõendite (lisad 18) vastuvõtmisest. Kostja esitas 20.02.2026 menetlusdokumendi lisana (lisa 9) ka seisukohad menetlusnormide rikkumise kohta maakohtus. Nimetatud väiteid ei esitanud kostja apellatsioonkaebuses. Riigikohus on selgitanud, et menetlusõiguse normide rikkumisele (v.a TsMS §-s 656 sätestatud rikkumised) tuleb tugineda apellatsioonitähtaja jooksul (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 12). Lisas 9 väidetud menetlusnormide rikkumisi ei saa käsitleda TsMS § 656 sätestatud rikkumistena. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus 20.02.2026 menetlusdokumendi lisas 9 esitatud kostja väited menetlusnormide rikkumise kohta maakohtus tähelepanuta. 45.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 4 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.

§ 1047

lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

1. Hageja esiletoodud esimesed neli väidet sisalduvad kostja poolt 31.05.2023 saadetud ekirja manuses. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu seisukohta, et ta on nimetatud väidete avaldajaks.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et esimene väide on väärtushinnang. Maakohus leidis põhjendatult, et tegemist on faktiväitega. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus on kohtumenetluses tõestatav. Vastupidi faktiväitele on väärtushinnangut võimalik küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847, p 11). Esimeses väites on kostja avaldanud kahtlustust, et hageja on võltsinud korteriomanikele esitatud pangaväljavõtet. Kuigi lauses on kasutatud sõna „kahtlustus“, järeldub sellest mõistlikult võttes väide, et hageja on võltsinud korteriomanikele esitatud pangaväljavõtet. Sõna „kahtlustus“ osundab küll madalale veendumusastmele, kuid ei muuda väidet väärtushinnanguks. E-kirjale lisatud manusest nähtuvad konkreetsed asjaolud, millega kostja oma väidet seostab. Asjaolu, kas konkreetset pangakonto väljavõtet on võltsitud, on kontrollitav, ja selle väite tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Avaldatud faktiväidet tuleb võtta sellisena, nagu see on (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 21). Maakohus leidis, et varasemalt esitatud pangakonto väljavõttes on lehekülgede alguses ja lõpus ridu puudu võrreldes hilisemalt esitatud sama pangakonto väljavõttega ning varasemalt esitatud väljavõte ei ole lehekülje laiuses väljatrükile osaliselt ära mahtunud, kuid seda ei saa käsitleda võltsimisena, vaid on seletatav inimliku eksimise tõttu printimise käigus tekkinud olukorraga. Kostja ei ole esitanud väiteid, mis maakohtu seisukoha ümber lükkaksid. Ülaltoodust tulenevalt on põhjendatud maakohtu järeldus, et esimese väite näol on tegemist ebaõige faktiväitega. 12
3. Teiseks vaidlusaluseks väiteks on kostja poolt hagejale omistatud lause: „Rääkisin sellest korteri omanikele, neil oli sellest SAVI, ma teen, mis ma tahan.“ Kuna kostja avaldas, et hageja ütles sellise lause, siis on kostja avaldatu näol tegemist faktiväitega. Hageja au teotavate andmete avaldamise korral peab kostja tõendama avaldatud andmete õigsust (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 13). Kostja ei ole seda teinud. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et faktiväide on ebaõige.
4. Kolmanda vaidlusaluse väitena on kostja hageja kohta avaldanud, et juhatuse liikmeks saades mõeldi välja plaan, kuidas kasutada mõjuvõimu rikastumiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tegemist ei ole faktiväitega. Tegemist on kontrollitava väitega, seda saab tõendada või ümber lükata. Ringkonnakohus märgib, et äriregistri andmetel on hageja KÜ juhatuse liige alates 01.12.
5. Sealjuures on hageja KÜ ainus juhatuse liige. Q OÜ asutati 30.01.2023, s.o kaks kuud peale hageja KÜ juhatuse liikmeks saamist. Äriregistri andmetel on Q OÜ ainus osanik ja ainus juhatuse liige T. T.L. Vaidlus puudub, et hageja ja T. T.L on abikaasad ning hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et hagejal ja T. T.L-il on ühine majapidamine. Q OÜ esitas kohe pärast asutamist, s.o 31.01.2023, KÜ-le arve elektritööde eest (dtl 140) ja 06.03.2023 teise arve elektritööde eest (dtl 141). 04.02.2023.a esitas Q OÜ pakkumise katusetööde tegemiseks summas 37 008 eurot (dtl 144). Arvestades, et kaks kuud peale hageja KÜ juhatuse liikmeks saamist asutas hageja abikaasa äriühingu, mis pakkus KÜ-le ehitustööde tegemist, siis see viitab plaanile teenida perekonnale ehitustööde kaudu tulu ajal, mil hageja on KÜ juhatuse liige. Maakohus tuvastas küll, et Q OÜ maksis elektritööde eest tasutu KÜ-le tagasi ning katusetööde teostamine jäi ära, kuid see ei oma määravat tähendust väite tõesuse hindamisel. Vaidlustatud väites ei ole viidatud toimunud rikastumisele, vaid plaani väljamõtlemisele. Seega ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et väide on ebaõige. Riigikohus on märkinud, et faktiväide võib samaaegselt sisaldada ka mainet kahjustavat väärtushinnangut (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul sisaldab vaidlusalune faktiväide ka väärtushinnangut, milleks on „mõjuvõimu kasutamine rikastumiseks“. Riigikohus on selgitanud, et mitte igasugust väärtushinnangu avaldamist ei pea

§ 1046tähenduses lugema õigusvastaseks.

Avaldatud väärtushinnangu õigusvastasuse hindamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (

§ 1046lg 1).

Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (

§ 1046

lg 2).

§ 1046

alusel ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847, p 11). Samuti on Riigikohus avaldanud, et korteriühistu juhatuse esimees peab arvestama võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Tulenevalt

§ 1046

lõike 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta 13 ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 15). Ringkonnakohus leiab, et vaidlusalune väärtushinnang saab riivata hageja au üksnes vähesel määral. Arvestades asjaolu, et hageja on KÜ juhatuse liige, et väärtushinnang edastati e-kirja teel ning üksnes KÜ liikmetele, ning seda, et poolte vahel olid vaidlused elamu remontimise ja KÜ raha kasutamise üle, ei ületa nimetatud hinnang kolleegiumi hinnangul

§ 1046lg 1 sätestatud õigusvastuse künnist.

1. Hageja on neljanda väite osas hagiavalduses leidnud, et esiletoodud lausetest järeldub kostja faktiväide, et hageja on pannud toime kuriteo. Maakohus asus seisukohale, et lausetest ei saa järeldada faktiväidet, vaid see sisaldab väärtushinnangut. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esiletoodud lausetes avaldatust ei saa järeldada kostja faktiväidet, et hageja on pannut toime mingi konkreetse kuriteo. Kostja on avaldanud küll, et ta on otsustanud KÜ koosoleku otsuse kohtus vaidlustada, esitada hageja suhtes avalduse politseile, prokuratuurile ja kohtule hinnangu saamiseks, samuti märkinud, et korteriomanikud on lasknud ennast ära petta, kuid vaidlusalustest lausetest ei saa järeldada, et kostja oleks pidanud silmas, et hageja on toime pannud mingi kindla kriminaalkorras karistatava teo. Sealjuures ei ole vaidlusalustest lausetest ning ka nendele eelnevast tekstist 31.05.2023 e-kirja manuse
2. leheküljel võimalik aru saada, mida konkreetset kostja üldse petmise all silmas peab. 31.05.2023 e-kirja manuse
3. leheküljel kirjeldatust nähtub kostja rahuolematus hageja tegevusega seoses elektritöödega ja katusevahetuse küsimusega, kuid ei ole selge, mida konkreetselt kostja käsitleb petmisena. Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja esiletoodud lausetes käsitleda väärtushinnanguna kostja osundust korteriomanike petmisele. Arvestades aga, et hageja on KÜ juhatuse liige, et petmise sisu ei ole konkretiseeritud, et väärtushinnang esitati olukorras, kus poolte vahel on erimeelsused KÜ rahaliste vahendite kasutamises ja remontööde korraldamises, ning et väärtushinnang esitati üksnes korteriühistu liikmetele ja e-kirja teel, siis ei teota see hageja au rohkem kui vähesel määral. Kolleegiumi arvates ei ületa käesoleval juhul see väärtushinnang õigusvastasuse künnist

§ 1046lg 1 järgi.

Ringkonnakohus märgib ka, et maakohtu otsus on neljanda väite osas vastuoluline. Ühest küljest on maakohus leidnud, et see ei sisalda faktiväidet, teisalt on maakohus otsuse resolutsioonis kohustanud kostjat avaldama, et hageja ei ole korteriühistu liikmeid petnud ega toime pannud kuritegu. Ümber saab lükata üksnes faktiväiteid, mitte väärtushinnanguid.

1. Viienda, kuuenda ja seitsmenda väite on kostja avaldanud 25.09.2023.a saadetud e-kirjas. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus leidis, et viies ja seitsmes väide on hageja au teotavad õigusvastased väärtushinnangud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud nendega seonduvalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kokku 200 euro ulatuses.
2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kuues väide on õigusvastane väärtushinnang. Kuuenda väite puhul leiab hageja, et tema au ja head nime teotav on kostja poolt avaldatu, 14 et hageja tegevus kahjustab KÜ-d, et hageja ei saa oma ülesannetega hakkama, ning et ta on palju eksinud. Ringkonnakohus leiab, et kostja avaldatu, et hageja tegevus kahjustab KÜ-d, et hageja ei saa oma ülesannetega hakkama, ning et ta on palju eksinud, saab riivata hageja au üksnes vähesel määral. Arvestades, et hageja on KÜ juhatuse liige, samuti hinnangute avaldamise viisi (e-kirja saatmine üksnes KÜ liikmetele) ja konteksti (vaidlused elamu remontimise ja KÜ rahade kasutamise üle) ei ületa need hinnangud

§ 1046lg 1 sätestatud õigusvastuse künnist.

53.

§ 1047

lg 4 järgi on ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude eelduseks üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Arvestades, et ringkonnakohtu hinnangul on ebaõigeteks faktiväideteks esimesed kaks väidet, siis lähtudes hageja nõudest tuleb kohustada kostjat avaldama e-kirja teel hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval haginõudes märgitud isikutele järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkav teade: „Mina, V.G avaldasin e-kirja teel, kasutades selleks oma e-posti aadressi XXX, 31.05.2023.a T.L ’i kohta valeväiteid. T.L ei ole võltsinud ega esitanud võltsitud pangakontoväljavõtet korteri omanikele. T.L ei ole öelnud lauset „Rääkisin sellest korteri omanikele, neil oli sellest SAVI, ma teen, mis ma tahan.“ 54. Hageja nõudis kostjalt mittevaralise kahju õiglast hüvitamist kohtu äranägemisel. Maakohus leidis, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud kõikide väidete osas ja mõistis mittevaralise kahju hüvitisena välja 1000 eurot. Ringkonnakohus märgib, et ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamise eest mittevaralise kahju väljamõistmise üheks eelduseks on õigusvastasus. Kolleegium on asunud eelnevalt seisukohale, et kolmas väide ei ole ebaõige faktiväide ja selles sisalduva väärtushinnangu avaldamine ei ole õigusvastane. Samuti on ringkonnakohus leidnud neljanda ja kuuenda väite osas, et tegemist ei ole õigusvastaselt avaldatud väärtushinnangutega. Kolleegium tuvastas eelnevalt, et esimene väide on ebaõige faktiväide. Käesoleval juhul ei saa selle faktiväite avaldamist pidada aga õigusvastaseks. Arvestades asjaolu, et hageja on KÜ juhatuse liige, et väide võltsimise kohta edastati e-kirja teel ning üksnes KÜ liikmetele, ning seda, et poolte vahel olid vaidlused elamu remontimise ja KÜ raha kasutamise üle, samuti asjaolu, et varasemalt esitatud pangakonto väljavõttes olid osad read puudu, ning väite juures kasutati sõna "kahtlustus", st väljendati madalat veendumusastet, saab see väide riivata hageja au üksnes vähesel määral ega ületa

§ 1046lg 1 sätestatud õigusvastuse künnist.

Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt ka, et vaidlusalune teine väide, s.o kostja poolt hagejale omistatud lause: „Rääkisin sellest korteri omanikele, neil oli sellest SAVI, ma teen, mis ma tahan.“ - on ebaõige faktiväide. Nimetatud faktiväite avaldamist ei saa lugeda õigusvastaseks. Arvestades väite esitamise viisi, konteksti ja sisu, saab see väide riivata hageja au üksnes tühisel määral. Nimetatud faktiväite avaldamine ei ületa

§ 1046lg 1 sätestatud õigusvastasuse künnist.

15 Kostja ei ole vaidlustanud, et viies ja seitsmes väide on hageja au teotavad õigusvastased väärtushinnangud. Eeltoodust tulenevalt tuleb mittevaralise kahju hüvitis kostjalt välja mõista seoses viienda ja seitsmenda väitega.

§ 134

lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Arvestades au teotavate väidete sisu, avaldamise viisi ja konteksti, samuti mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktikat (vt Riigikohus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.-2022. aastal. Kohtupraktika analüüs, Tartu 2023), peab ringkonnakohus mittevaralise kahju hüvitise põhjendatud suuruseks 300 eurot. 55. Ebaõige on kostja seisukoht, et viivist saab mittevaralise kahju hüvitiselt välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 113

lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seega saab hageja nõuda viivist mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest. Samas tuleb silmas pidada, et viiendat ja seitsmendat väidet ei toonud hageja esile hagiavalduses, vaid 28.03.2024 hagiavalduse täienduses. Seega saab hageja nõuda mittevaralise kahju hüvitiselt viivist alates 28.03.

2. Maakohus on rahuldanud hageja varalise kahju hüvitamise nõude summas 636,90 eurot täies ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on koostanud kohtueelselt (s.o 19.06.2023) nõudekirja, milles nõudis kostjalt nelja esimese väite ümberlükkamist. Hageja lepingulisel esindajal kulus nõudekirja koostamisele 3 tundi 13 minutit, tunnihinnaga 165 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus peab professionaalse õigusabi kasutamist kohtueelse vaidluse staadiumis põhjendatuks ja tunnihinda mõistlikuks. Samas tuleb arvestada, et ringkonnakohus rahuldab kahe esimese faktiväite ümberlükkamise nõude. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõuet põhjendatuks pooles ulatuses, s.o summas 318,45 eurot (

§ 115lg 1, § 128 lg 3).

1. Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2. Vastuseks kostja väitele, et maakohus ei ole arvesse võtnud kostja 08.11.2024 esitatud lõplikku seisukohta, märgib ringkonnakohus, et tsiviilasjast ei nähtu, et maakohus oleks selle dokumendi menetlemisest keeldunud. Üksnes asjaolust, et kohus ei ole konkreetselt viidanud toimiku lehekülgedele, kus asub kostja lõppseisukoht, ei saa järeldada, et maakohus poleks sellega arvestanud. 16 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Arvestades, et hagi rahuldatakse osaliselt, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 17