Obsah (9)

§ 630§ 178§ 187§ 231§ 5§ 436§ 232§ 3§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi (number ja menetluse ese) 2-23-17740 Maaelu Edendamise Sihtasutuse hagi Maad ja Metsad OÜ vast

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 1 taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Hageja on 15.12.2023 esitanud kohtusse hagi kostjalt 100 000 euro väljamõistmiseks (dtl 3-5). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja garantiilepingu nr 79K17 (dtl 6-7). Garantiilepingu järgi vastutab kostja hageja ees Baltic Forest OÜ (pankrotis) kohustuste täitmise eest, tagades kõiki hageja nõudeid, mis tulenevad laenulepingust 47FI17 (dtl 8-10) põhivõlgniku vastu kuni 100 000 euro suuruses summas. Laenulepinguga laenas sihtasutus põhivõlgnikule 435 000 eurot tootmishoone laiendamiseks ning seadmete paigaldamiseks, renoveerimiseks ja täiendamiseks. Pärnu Maakohus kuulutas laenusaaja suhtes 30.11.2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-16366 välja pankroti ning määras pankrotihalduriks T. Saarma (dtl 25-31). Hageja saatis kostjale 14.08.2023 ning 07.11.2023 ettepanekud täita garantiilepingust tulenev kohustus ja tasuda 100 000 eurot hagejale hiljemalt 28.11.2023 (dtl 32-33). Kostja ei täitnud garantiilepingust tulenevat kohustust. Hageja jääb 27.02.2024 esitatud seisukohas varasemate argumentide ja taotluste juurde (dtl 61-62). Hageja leiab, et kostja on esitanud hagile antud õigusvaidlusesse mittepuutuva laenusuhtest tuleneva vastuväite ning seega palub hageja jätta kostja vastuväite tähelepanuta. Juhindudes VÕS § 155 lg-test 2 ja 3 saab garantii andja esitada võlausaldaja vastu üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Garantiileping ja sellest tulenev nõue ei sõltu sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Samale asjaolule on varasemalt viidanud ka Riigikohus lahendi nr 2-18-18420 p-s 11, milles selgitatakse, et poolte sõlmitud garantiileping ja sellest tulenev nõue ei ole seotud võlgniku laenukohustuse olemasolu ega suurusega. Kostja on garantiilepingule alla kirjutamisega kinnitanud, et laenusaaja vastuväited (sõltumata nende vastuväidete sisust ja sellest, kas sellistel vastuväidetele on tegelikult alust või mitte) nõudele ja muud vastuväited või esitatud argumendid või tõendid ei ole mingil juhul aluseks lepingu alusel garantiisumma mittetasumisele. Praegusel juhul on kostja esitanud vastuväite ühishüpoteegi realiseerimise kohta tulenevalt laenuandja ja põhivõlgniku vahelisest laenusuhtest, mis ei ole antud vaidluses asjakohane.
2. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 1680 eurot.
3. Kostja ei pea võimalikuks hageja nõude täitmist, sest kostja on kõik oma finantsilised vahendid panustanud Baltic Forest OÜ-sse (pankrotis). Kostja on seisukohal, et hagi tuleks jätta menetlusse võtmata, sest hageja nõude tagamiseks on seatud kinnisvarale ühishüpoteek 460 000 eurot ning hageja nõue on võimalik rahuldada hüpoteegi realiseerimisega. Kostja lisas vastusele hüpoteegi seadmise lepingu (dtl 46-56). Kostja on seisukohal, et juhul kui kohus otsustab hagi siiski menetlusse võtta, on asi võimalik lahendada kompromissiga. Kostja arvates tuleb pooltel oma menetluskulud ise kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

§ 231

lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

§ 5

lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud

§ 232

lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt. 2

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. VÕS § 155 lg 3 kohaselt võib garantii andja võlausaldaja vastu esitada vastuväite üksnes garantiist tulevalt. Garantiileping ja sellest tulenevad nõuded on täielikult sõltumatud tagatud võlasuhtest, st lepingust või muust võlasuhtest, millest tulenevaid kohustusi garantii tagab. See tähendab, et garantiileping ja sellest tulenev nõue ei sõltu sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab (vt RKTKo nr 3-2-1-9-03, p 30). Lihtsustatult tähendab see, et garandi ja võlausaldaja vahelises suhtes eksisteerivate nõuete puhul tuleb garantiiga tagatava võlasuhte olemasolu ära unustada. Juriidilises mõttes ei ole tagataval võlasuhtel ning sellega seoses aset leidnud sündmustel (nt väidetavatel kohustuse rikkumistel) garandi vastu suunatud nõuete suhtes mingit tähendust – millised nõuded garantiilepingust tulenevad ja milliseid vastuväiteid nendele esitada saab, tuleneb üksnes ja ainult garantiilepingust endast. Garandil on üldjuhul õigus esitada võlausaldajale kas garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide) või esitada garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks hagi VÕS § 1028 jj alusel juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära. Seega tuleb kohtul nentida, et käesoleval juhul ei ole kostja esitanud adekvaatseid vastuväiteid, mis välistaksid tagatisena antud garantiilepingust tuleneva kohustuse realiseerimist.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid garantiilepingu nr 79K17 (dtl 6-7), millest tulenevalt vastutab kostja hageja ees Baltic Forest OÜ (pankrotis) kohustuste täitmise eest, tagades kõiki hageja nõudeid, mis tulenevad laenulepingust 47FI17 (dtl 8-10) põhivõlgniku vastu kuni 100 000 euro suuruses summas. Kohus loeb need asjaolud

§ 231

lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

§ 3

lg-st 1 tuleneb, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega on võlausaldaja enda valik, millise viisi ta oma rikutud õiguste kaitseks valib.

1. Praktikas on tavaline garantii väljaandmine esimesel nõudmisel ehk nõudegarantii (vt RKTKo nr 3-2-1-9-03, p 29-30). Sellise garantii puhul on garantiist tuleneva nõude maksmapaneku ainus eeldus soodustatud isiku poolt garantiis sätestatud vorminõuetele vastava nõude esitamine garandi vastu (garantiisumma väljamaksmise kohustus tekib võlausaldajapoolse vormikohase garantiinõude esitamisega, garantiisumma makstakse välja nõudes märgitud suuruses kuni kokku lepitud maksimaalse garantiisummani). On tuvastatav, et lepingu p 2.1 kohaselt garanteerib garant tingimusteta ja tagasivõtmatult laenulepingutest tulenevate laenusaaja (või mistahes tema õigusjärglase) maksekohustuste tasumise tagamiseks kuni 100 000 eurot suuruse summa tasumise laenuandjale. Garant kohustub garantiilepingu p-st 2.5 lepingust tuleneva laenuandja nõude rahuldama laenuandja esimesel kirjalikul nõudmisel 15 kalendripäeva jooksul laenuandja poolt vastava tähitud nõudekirja väljastamisest. Laenuandja nõue loetakse garandile kätte toimetatuks, kui nõue on üle antud allkirja vastu või saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga garandi lepingus nimetatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. Samuti loetakse nõue garandile kätte toimetatuks, kui nõue on garandile edastatud lepingus toodud e-posti aadressil ja edastamisest on möödunud üks kalendripäev. Hageja esitas 14.08.2023 ja 07.11.2023 kostjale nõude garantiikohutuse täitmiseks summas 100 000 eurot (dtl 31-33). Võla pidi kostja tasuma hiljemalt 28.11.
2. Kostja oma garantiilepingust tulenevat kohustust ei täitnud.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagi tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on hageja võlgnevuse kujunemist piisavat selgitanud ning esitanud selle kohta ka vastavad tõendid. Kuna antud juhul ei ole kostja oma garantiilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 tähenduses; kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 3 Menetluskulud 10.

§ 162järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1680 eurot. Riigilõivu maksmise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagi rahuldamise tõttu menetluskuluna kostjalt hageja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik 4