Obsah (4)

§ 430§ 432§ 168§ 190

KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja 6. detsember 2024 2-23-6290 E.O. hagi M.O., P.J. ja U.P. vastu kaasomandi

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

3. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430lg 3).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. 4. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 5.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kohus on tsiviilasjas nr 2-23-3538 rahuldanud hageja menetlusabi taotluse ja määranud hagejale riigi õigusabi korras esindaja. Kohus on seega eelnevalt hinnanud hageja majanduslikku olukorda ning leidnud, et hageja vastab riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 tingimustele, mis sätestavad õigustatud isikud riigi õigusabi saamiseks. Kuna menetlusosalised on saavutanud kompromissi, on põhjendatud, et hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad

§ 190lg 7 alusel Eesti Vabariigi kanda.

1. Kohus selgitab, et kuigi kohus kinnitab käesolevas asjas kompromissi, siis tuleb tehingute tegemisel tuleb pooltel arvestada, et üheks menetlusosaliseks on piiratud teovõimega isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 tähenduses, mis tähendab, et teatud tehingute tegemiseks eestkostetava nimel peab olema kohtu täiendav nõusolek. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui PKS
2. peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. Tehingud, milleks on vajalik kohtu nõusolek, on loetletud PKS §-s 187 ja 188 ning hõlmavad muu hulgas toiminguid, mis võivad oluliselt mõjutada eestkostetava vara või õigusi, nagu näiteks kinnisasja võõrandamine või pantimine, laenulepingute sõlmimine ja muud olulised varalised tehingud. Kohus juhib seega tähelepanu, et lõpliku eesmärgi saavutamiseks võib osutuda vajalikuks, et eestkostja esitaks kohtule eraldi avalduse kohtu nõusoleku saamiseks tehingu tegemiseks eestkostetava nimel. Kohus leiab, et vastav asjaolu ei ole iseenesest välistuseks käesoleva kompromissi kinnitamisel ning kaasomandi lõpetamine poolte taotletud viisil kokkuleppeliselt on igati mõistlik. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting 2