← Eesti

2-24-100324/20

Obsah (7)§ 661§ 4§ 430§ 428§ 432§ 459§ 168

KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10. märts 2025 Tsiviilasi nr 2-24-100324 S.K. hagi T.K. vastu elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg 1 sä

§ 661

lg-le 4 ja § 630 lg-le 2 on pooled loobunud kompromisslepingu kinnitamisega tsiviilasjas menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õigusest. Käesolev määrus jõustub allkirjastamisest. ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu menetluses on S.K. hagi T.K. vastu elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras Kohus on teinud menetluses pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks (

§ 4lg 4).

Hageja seaduslik esindaja ja kostja esitasid kohtule 06.03.2025 kompromisslepingu ja ühtlasi taotluse kompromissi kinnitamiseks ning tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Kokkuleppeliselt on loobutud kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTU PÕHJENDUSED 1 2. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

3. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430lg 3).

Kohus ei leidnud asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kohus on seisukohal, et poolte vaheline kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Vastavalt

§ 430

lg-le 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 4. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus selgitab, et pärast kohtulahendi, millega kostjalt mõisteti välja elatis, jõustumist, on nii hagejal kui kostjal õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (

§ 459lg 1 p 1).

5.

§ 168lg 3 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.