Obsah (9)

§ 630§ 178§ 187§ 407§ 3§ 369§ 163§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese Hagihind Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18. veebruar 2025 nr 2-24-105481 OÜ GS Core hagi W

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv 595 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka 2 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (

§ 187lg 6) ASJAOLUD 1.

OÜ GS Core esitas 06.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 8000 euro saamiseks. Kohus tegi 07.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu anti tsiviilasi menetlemiseks hagimenetluses.

1. Hageja esitas 19.03.2024 kohtule hagiavalduse (dtl 20-31), milles märgitakse, et Bondora AS ja kostja sõlmisid 15.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr BL2401512 (dtl 33-53). Kostja sai laenu 10 632 eurot intressiga 22,78% aastas viieks aastaks (kuni 13.10.2026). Laenuandja maksis laenu välja (dtl 54), kinni peeti lepingutasu 632 eurot vastavalt lepingu p 4.
2. Lepingu juurde kuulub maksegraafik (55-57) ning kostjale anti nõuetekohane Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 58-60) ja laenuandja täiendav teabeleht (61-64). Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise kohustus jäi täitmata, mistõttu kõrvalkohustusi ei tekkinud (seaduslik intressimäär 0%). Hagi nõuab vaid põhivõla tagastamata jääki ja viivist seaduses sätestatud määras. Kostja tasus ainult ühe makse 15.11.2021 summas 318 eurot, edaspidised maksekohustused jäid täitmata. Laenuandja saatis 15.02.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 65), andes 30päevase tähtaja võla tasumiseks. Laenuandja saatis 15.03.2022 ülesütlemisteate (dtl 66). Hageja seisukohalt ei olnud ülesütlemine kehtiv, kuna sissenõutavaks muutunud põhiosamaksete võlg ei ületanud kolme kuu makseid. Seetõttu oli ülesütlemine vaid meeldetuletus. Laenuandja saatis kostjale 43 meeldetuletust (dtl 67), kuid võlg jäi tasumata. Nõue loovutati 20.07.2022 hagejale (dtl 79), millest kostjat teavitati. Hageja saatis lisameeldetuletused (dtl 80-87), kuid kostja ei reageerinud ega põhjendanud maksmata jätmist. Lähtudes ülaltoodust palub hageja kohtul rahuldada hagi täies ulatuses, tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks ning välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 9682 eurot, sh sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2738,43 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 6943,57 eurot alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast. Lisaks nõuab hageja viivise väljamõistmist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates nende sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni, määrates viivise kohtuotsuse tegemise päevaks kindla summana ja edasi protsendina põhivõlalt. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud ning viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsele viivisemäärale.
3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 06.04.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

5. Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (

§ 407lg 6).

Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul

§ 3

407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

§ 407lg 6 järgi rahuldamata (vt Tln

RngK nr 2-22-145432, p 23).

1. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõue rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu otsus nr C-679/18, p-d 20–23).
2. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud tõendite alusel tuvastatav, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Krediidiandja ja kostja vahel on 15.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr BL2401512 (dtl 33-53), mille alusel väljastas krediidiandja kostjale laenu 10 000 eurot (dtl 54, maksekorraldus).
3. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal (15.10.2021) ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
4. Kohus loeb kostja poolt

§ 407

lg 1 viimase lause tähenduses omaks võetuks hageja väited lepingu sõlmimise, raha väljamaksmise ja võlgnevuse kohta. Kohus nõustub, et krediidiandja ei ole laenulepingut kehtivalt üles öelnud, kuivõrd kostja ei olnud viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, millest tulenevalt lähtub kohus hageja poolt VÕS § 403 4 lg 7 alusel tehtud nõude ümberarvestusest.

1. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku 318 eurot. Kui arvestada kõik kostja tagasimaksed summas 318 eurot põhiosa katteks, siis on võlgnevuse jääk 9682 eurot (laenusumma 10000 – 318 = 9682). Hageja palub kohtul välja mõista sissenõutavaks muutunud võlgnevus ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad võlakohustused.
2. Kohtuotsuse tegemise aja, s.o 18.02.2025, seisuga on vastavalt 19.03.2024 maksegraafikule muutunud sissenõutavaks 13.02.2025 seisuga 4754,86 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 4754,86 eurot.
3. Hageja on esitanud

§ 369

alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmiseks vaidlusalusest lepingust. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole alates 15.11.2021 teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks. Alates 19.02.2025 muutub hageja põhinõue 4927,14 eurot sissenõutavaks järgmiselt: Maksetähtaeg Summa 1) 13.03.2025 204,85 eurot 2) 14.04.2025 208,73 eurot 3) 13.05.2025 212,70 eurot 4) 13.06.2025 216,73 eurot 5) 14.07.2025 220,85 eurot 6) 13.08.2025 225,04 eurot 7) 15.09.2025 229,31 eurot 8) 13.10.2025 233,67 eurot 4 9) 10) 11) 12) 13) 14) 15) 16) 17) 18) 19) 20) 13.11.2025 15.12.2025 13.01.2026 13.02.2026 13.03.2026 13.04.2026 13.05.2026 15.06.2026 13.07.2026 13.08.2026 14.09.2026 13.10.2026 238,10 eurot 242,62 eurot 247,23 eurot 251,92 eurot 256,70 eurot 261,58 eurot 266,54 eurot 271,60 eurot 276,76 eurot 282,01 eurot 287,36 eurot 292,84 eurot 13. Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt eelmises punktis toodud graafikule. Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne, jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud 14.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 89% ulatuses (9682 : 10892,25 x 100), jäävad sellises ulatuses menetluskulud kostja kanda ning 11% ulatuses hageja enda kanda. 15. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv (840 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga, mh peab kohus põhjendatuks ka kiirmenetluse menetluskulu. 16. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 765,40 eurot (860 × 89%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumise järgnevast päevast kuni täitmiseni kostjalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 5