KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 7. mai 2025. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-6782 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Riga Tõlk

§ 209

lg 2 p 1,

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8,

§ 263

lg 1 p 1 järgi, Sven Berg süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja Konstantin Mihhailov süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi üldmenetluses Prokurör Silva Rood, Ken Kiudorf Süüdistatav Ingvar Valge, isikukood: 37811272714XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; hetkel asub vahistatuna Tartu vanglas; XXX; töökoht: XXX. Kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 03.08.

1. Tõkend – vahistamine. Kaitsja Süüdistatav Anu Pärtel Sven Berg, isikukood: 38310152764; XXX; emakeel: XXX; hetkel asub vahistatuna Tartu Vanglas; XXX; XXX. Kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid karistusi neli. Viimati karistatud Tartu Maakohtu 21.01.
2. a otsusega nr 1-20-9244

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 213 lg 2 p 1 järgi

§ 64

alusel 4-aastase vangistusega, millest jäi

§ 68

alusel kanda 3 aastat 10 kuud 24 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud ja 6 päeva vangistust, mida kandis alates 21.02.

1. Karistuse kandmiselt vabastati 12.12.
2. a määrusega tingimisi enne tähtaega 28.12.
3. Kahtlustatavana kinni peetud 05.08.2024 ning kohaldatud tõkend – vahistamine. Kaitsja Süüdistatav Aivar Kello Konstantin Mihhailov, isikukood: 39006032763; XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; XXX. Kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid karistusi kaks. Viimati karitatud Tartu Maakohtu 01.07.
4. a otsusega nr 1-21-2300

§ 199

lg 2 p 4, 7 , 8 järgi rahalise karistusega 500 päevamäära, millest

§ 68alusel jäi kanda 164 päevamäära, s.o 1640 eurot.

See on tasumata. Tõkend elukohast lahkumise keeld 15.08.2024 kuni 15.08.

1. Kaitsja Marko Paabumets RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 306, § 309 lg-st 3, §-st 310, §dest 311-313, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada Ingvar Valge

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Ingvar Valge

§ 209lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Ingvar Valge

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Ingvar Valgele liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes 3 aasta ja 6 kuu pikkuse liitkaristuse kandmise alguseks Ingvar Valge kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 03.08.2024. Ingvar Valge suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Sven Berg

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Sven Bergile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.01.2021. a otsusega nr 1-20-9244 mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 aasta, 3 kuu ja 29 päeva vangistuse võrra, mõistes Sven Bergile lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat, 9 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes 3 aasta, 9 kuu ja 29 päeva pikkuse liitkaristuse kandmise alguseks Sven Bergi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 05.08.2024. Sven Bergi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2 Süüdi tunnistada Konstantin Mihhailov

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta 1 aasta vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Konstantin Mihhailov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata Konstantin Mihhailov katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel on Konstantin Mihhailov kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Konstantin Mihhailovile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisest.

1. TsMS § 440 lg 1, § 444 lg 3 ja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanute E. V. ja K. L. tsiviilhagid täielikult ja välja mõista Ingvar Valgelt: - 2770 eurot E. V. (XXX SEB Pank AS) kasuks; - 3300 eurot K. L. (XXX) kasuks. KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, § 128, § 136, § 137, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu OÜ Vallesburg tsiviilhagi täielikult ja välja mõista Ingvar Valgelt, Sven Bergilt ja Konstantin Mihhailovilt solidaarselt 20120,50 eurot OÜ Vallesburg (EE691010220246193224 SEB Pank AS) kasuks.
2. Jätta riigi kanda K.-L. V. seotud joobeseisundi tuvastamise maksumus 124 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1, § 182 alusel mõista Ingvar Valgelt välja kannatanu esindaja kulu 686,25 eurot kannatanu OÜ Vallesburgi (EE691010220246193224 SEB Pank AS) kasuks. KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Ingvar 3 Valgelt välja menetluskuluna tunnistajale hüvitatud kulu 109,34 eurot, ekspertiisikulu kokku 2170 eurot, kaitsjatasu kokku 3651,46 eurot ja sundraha 1329 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu kokku 7259,80 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS, märkides ära viitenumbri 99925700013988 ning selgituse “Ingvar Valge, otsus nr 1-246782, menetluskulud“. KrMS § 175 lg 1 p 1, § 182 alusel mõista Sven Bergilt välja kannatanu esindaja kulu 686,25 eurot kannatanu OÜ Vallesburgi (EE691010220246193224 SEB Pank AS) kasuks. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Sven Bergilt välja menetluskuluna ekspertiisikulu 350 eurot, kaitsjatasu kokku 2518,08 eurot ja sundraha 1329 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 4197,08 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS, märkides ära viitenumbri 99925700013991 ning selgituse “Sven Berg, otsus nr 1-246782, menetluskulud“. KrMS § 175 lg 1 p 1, § 182 alusel mõista Konstantin Mihhailovilt välja kannatanu esindaja kulu 686,25 eurot kannatanu OÜ Vallesburgi (EE691010220246193224 SEB Pank AS) kasuks. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Konstantin Mihhailovilt välja menetluskuluna ekspertiisikulu 350 eurot, kaitsjatasu kokku 2920,68 eurot ja sundraha 1329 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 4599,68 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS, märkides ära viitenumbri 99925700014000 ning selgituse “Konstantin Mihhailov, otsus nr 1-24-6782, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Ingvar Valgele Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas (akt nr 24ATH31639) hoiul olevad 5 metallist münti, Telia SIM kaart ja SIM kaardi pakend (pakend nr 3). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlasse (akt nr 24ATH31639) DNA proovid (pakendid nr 1, 5, 9-16), sündmuskohajälgede kaart
4. silikoonpastaga valmistatud jäljendiga (pakend nr 6), 2 želatiinkilet jalatsijälgedega 4 (pakend nr 7) ning kaks želatiinkilet jalatsijälgedega (akt nr 24ATH30731; pakend nr 4).

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Lõuna prefektuuri asitõendite hoiulaos (akt nr 24ATH31639) asuvad järgmised esemed: raudkang, läbipaistev tõmblukuga suletav kott, milles 6 punti erinevaid lukuvõtmeid (kokku 27 võtit), lõiketangid Wiha, 10 muukviili, helesinist värvi kott, milles 6 punti erinevaid lukuvõtmeid ja üks eraldi võti (kokku 65 võtit), helesinist värvi tekstiilkindad, musta värvi tekstiilist silmade avaga müts, musta värvi sõrgkang. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hoiul olevad andmefailid (loodud 16.08.2024 nutitelefoni Xiaomi Redmi 8A, sülearvutit Lenovo ThinkPad X270 ja nutitelefoni Samsung Galaxy A33 (SM-A336B) vaatlusel).

1. Kannatanud K.-L. V. (ik. XXX, e-post: XXX) ja K. L. (ik. XXX, e-post: XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Ingvar Valge vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kannatanu K. L. soovis teavitamist ka Ingvar Valge vahistamisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 27.05.
2. a alates kella 10.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. Käesolevas kriminaalasjas INGVAR VALGET süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 11.11.2023 kella 12.00-st kuni 12.11.2023 tungis peidikus oleva varuvõtme abil sisse Tartus XXX asuvasse E. V. majja ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgi ära: kullast pärlikomplekti, käevõru ja kõrvarõngad, koguväärtusega 1000 €; kullast käevõru väärtusega 800 €; kullast käevõru väärusega 250 €; kullast kõrvarõngad väärtusega 150 €; Ti Sento kõrvarõngad ja ripatsid koguväärtusega 220 €; Ti Sento käevõru väärtusega 200 €; kolm kuldketti koguväärtusega 550 €; Jäära kujuga kullast ripatsi väärtusega 100 €; hambakulla väärtusega 200 €; kullast abielusõrmuse väärtusega 500 €; kullast kõrvarõngad väärtusega 350 €; kullast kõrvarõngad väärtusega 250 €; kullast kõrvarõngad väärtusega 200 €; kuldketi väärtusega 250 €; kuldsõrmuse roosa kiviga väärtusega 1000 €; kullast ripatsi väärtusega 350 €; kaks Oriflame kreemi koguväärtusega 100 €; karbi täis erinevaid ehteid (pärlid), koguväärtusega 300 €. Vargusega tekitas E. V. varalist kahju kokku 6770 € väärtuses. 5 03.08.2024 kella 04.55 paiku grupis koos Sven Bergi ja Konstantin Mihhailoviga tungis ukselukustuse lõhkumise teel Tartus, XXX asuvasse Vallesburg OÜ-le kuuluvasse kauplusse (pandimajja) Emilia Collection ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära erinevaid kuldehteid ja vääriskividega ehteid (103 sõrmust, 118 kõrvarõngast, 19 kaelaketti, 10 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 6 käeketti ja 2 teemantidega kaunistatud risti) kokku väärtuses 32 529,28 €. Lõhkumisega tekitas Vallesburg OÜ-le varalist kahju kokku 2221,62 € väärtuses. Sellega pani Ingvar Valge toime

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil korduvalt, grupi poolt ja sissetungimisega. isikuna, kes on varem toime pannud varguse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse K. L. sellega, et pakkus ajavahemikul 19.12.2022 kuni jaanuar 2023 K. L. võimalust osta Soome automüügi oksjonilt kannatanu jaoks sõiduauto Škoda Superb reg plaat XXX väärtusega 3300 €, eesmärgiga petta tegelikult K. L. raha välja ning omamata kavatsust sõidukit tegelikult osta. Vastavalt kokkuleppele kandis K. L. 17.01.2023 K. K. arvelduskontole nr XXX summa 3300 €, mille K. K. edastas Ingvar Valgele. Tegelikkuses Ingvar Valge oksjonil ei osalenud ning autot oksjonil ära ei müüdudki. Ingvar Valge kavatsus oli saada varalist kasu pettuse teel. Sellega tekitas Ingvar Valge K. L. varalise kahju 3300 € ning sai ise varalist kasu. Sellega pani Ingvar Valge toime

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. 24.02.2024 kella 22.48 paiku Tartus Raatuse 68 maja juures tänaval s.o. avalikus kohas tõukas XXX K.-L. V. kahe käega rindkerepiirkonda, mille tagajärjel K.-L. Valge istuli kukkus põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tuhara piirkonda hematoomi. Oma käitumisega häiris Ingvar Valge tänaval liikunud kõrvalist isikut E. V., kes teavitas sündmusest häirekeskust. Sellega pani Ingvar Valge toime

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Käesolevas kriminaalasjas SVEN BERGI süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi 03.08.2024 kella 04.55 paiku grupis koos Ingvar Valge ja Konstantin Mihhailoviga tungis ukselukustuse lõhkumise teel Tartus, XXX asuvasse Vallesburg OÜ-le kuuluvasse kauplusse (pandimajja) Emilia Collection ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära erinevaid kuldehteid ja vääriskividega ehteid (103 sõrmust, 118 kõrvarõngast, 19 kaelaketti, 10 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 6 käeketti ja 2 teemantidega kaunistatud risti) kokku väärtuses 32 529,28 €. Lõhkumisega tekitas Vallesburg OÜ-le varalist kahju kokku 2221,62 € väärtuses. Sellega pani Sven Berg toime

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil korduvalt, grupi poolt ja sissetungimisega. Käesolevas kriminaalasjas KONSTANTIN MIHHAILOVIT süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on toime pannud vargusi 24.07.2023 ja 12.02.2024 03.08.2024 kella 04.55 paiku grupis koos Ingvar Valge ja Sven Bergiga tungis ukselukustuse lõhkumise teel Tartus, XXX asuvasse Vallesburg OÜ-le kuuluvasse kauplusse (pandimajja) 6 Emilia Collection ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära erinevaid kuldehteid ja vääriskividega ehteid (103 sõrmust, 118 kõrvarõngast, 19 kaelaketti, 10 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 6 käeketti ja 2 teemantidega kaunistatud risti) kokku väärtuses 32 529,28 €. Lõhkumisega tekitas Vallesburg OÜ-le varalist kahju kokku 2221,62 € väärtuses. Sellega pani Konstantin Mihhailov toime

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, grupi poolt ja sissetungimisega. 2. Prokurör asus kohtuvaidluses seisukohale, et süüdistus on tervikuna põhjendatud. Ta palus süüdistatavad etteheidetus süüdi tunnistada ning karistada järgmiselt. I. Valgele mõista varguse eest karistuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust, kelmuse eest 1 aasta ja 6 kuud vangistust ning avaliku korra rikkumise eest 5 kuud vangistust.

§ 64lg 1, 3 alusel mõista I.

Valgele liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust, mille alguseks lugeda

§ 68lg 1 alusel 03.08.2024.

S. Bergile mõista karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust ning

§ 65lg 2 alusel, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.01.2021.

a otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, 3 aastat, 11 kuud ja 29 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda

§ 68lg 1 alusel 05.08.2024.

K. Mihhailovile mõista varguse eest karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Tuginevalt Riigikohtu poolt asjas nr 1-23-52 märgitule, tuleks need karistused kanda ära reaalse vangistusena.

1. Süüdistatav I. Valge hinnangul on prokuröri küsitud karistus šokeeriv, eriti võrreldes isikutega, kes on pannud toime esimese astme kuritegusid. Ta ei läheks vabanedes vargile, vaid tööle, kuna on oma õppetunni saanud. Ta on ka varem tõestanud, et kui tal on tingimused peal, see kontrollib teda, annab talle tuge ning kindlust.
2. Süüdistatav S. Berg avaldas, et vargus ei olnud planeeritud, vaid hetkeemotsiooni ajel tehtud. Ta ei nõustu varguse kahjuga, kuna kõik võetu saadi kätte. Ta on nõus 2-aastase tingimisi karistusega, pärast mida oleks narkorehabilitatsioon. Veidi vale on ühe episoodi eest nii karm karistus saada, nagu prokurör taotleb.
3. Süüdistatav K. Mihhailov avaldas, et ei soovi enda kohta midagi öelda. S. Bergi võiks välja lasta ning kuigi I. Valge võib olla süüdi, on prokuröri poolt talle küsitud karistus liiga karm.
4. Kaitsja A. Pärtel arvates on prokuröri taotletud karistus liiga karm. Kõigi tegude eest võiks karistus olla kokku 2 aastat ja selle võiks asendada üldkasuliku tööga. Samuti võiks kohus kaaluda tingimisi vangistust. Seda enam, et tal on olemas toetav abikaasa ja see annaks talle ka võimaluse asuda tööle, et hüvitada menetluskulud ning tekitatud kahju.
5. Kaitsja A. Kello arvates pani leidmata ehted kõrvale I. Valge, tahtes S. Bergi petta. Lisaks sellele, et see peaks S. Bergi süüd vähendama, tuleks arvestada S. Bergi koostöö tegemist ning mõista talle prokuröri taotletust kergem karistus.
6. Kaitsja M. Paabumets asus seisukohale, et K. Mihhailovile ei ole reaalse vangistuse mõistmine põhjendatud. Tema teopanus oli kõige väiksem ja ta osales teos, kuna soovis saada uut doosi. Põhjendatud oleks tingimisi vangistus. Tsiviilhagi ei ole tõendatud ja tuleks jätta rahuldamata. Isegi, kui kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud, ei kuuluks selle koostamise kulu rahuldamisele, kuna kaitsja koostatu ei andnud midagi juurde. Äärmisel juhul võiks hagist olla põhjendatud ukse lõhkumist puudutav osa. 7 KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus hindab I. Valgele XXX, Tartu varguses esitatud süüdistust (I) ja talle koos S. Bergi ja K. Mihhailoviga esitatud süüdistust (II) ning seejärel I. Valgele

§ 209

lg 2 p 1 (III) ja

§ 263lg 1 p 1 (IV) järgi esitatud süüdistuste põhjendatust.

Siis mõistab kohus süüdistatavatele karistused (V), lahendab tsiviilhagide nõuded (VI), otsustab menetluskulude hüvitamise (VII) ning viimaseks võtab seisukoha asitõendite (VIII) ja kannatanute teavitamise osas (IX). I

1. I. Valge kinnitas ütlustes sügisel 2023 E. V. majas käimist. Ta nägi enda tekkinud probleemide ainsa lahendusena kuskilt varastamist. Maja valis juhuslikult, kuna teadis, et mingi inimene tegeles kunagi seal majas rehvide ja velgede ostu-müügiga. Ta oli sealt neid ostmas käinud. Ta teadis, et kedagi pole kodus, kuna maja ees polnud autot, ja ta lasi ka uksekella. Maja oli pime. Majja sisenemiseks leidis ta kõrvalhoonest puuriida pealt juhuslikult majavõtme. Majast lootis ta leida raha, otsis seda sahtlitest, kuid ei leidnud. Leidis ehted, mis müüs kokkuostjale, saades nende eest paar tuhat ja peale. Endale midagi ei jätnud.
2. Lisaks sellele, et I. Valge tunnistas end E. V. seonduvas episoodis süüdi, kinnitavad tema käimist süüdistuses toodud ajal Tartus XXX asuvad eramus ja sealt süüdistuses toodud esemete võtmist, ka muud kohtu käsutuses olevad tõendid.
3. Kannatanu E. V. kirjeldas (III kd, tl 167-168), kuidas 11.11.2023 kella 12 ajal lahkus ta abikaasaga kodust aadressilt XXX, Tartu. Lahkudes lukustasid nad kõik uksed. 12.11.2023 kella 13 ajal koju jõudes avastas ta välisuksest sisenedes, et eeskoja ukse ees on võti, mis muidu on koos välisukse võtmega puurkuuris peidus. Kui ta taipas, et majas on vargad käinud, helistas ta politseisse. Politsei tuli kohale, fikseeris sündmuskoha. Kannatanu nimetab ütlustes temalt varastatud asjad - kõik, mis on kajastatud ka I. Valgele esitatud süüdistuses-, nimetades varastatu väärtuseks kokku 6770 eurot. Vargad olid käinud majas võtmega, sest kummalgi uksel vigastusi ei olnud (III kd, tl 164-166). Seoses toimepanduga politseisse pöördumist kinnitab ka süüteoteade (III kd, tl 11-21).
4. Kannatanu E. V. ütlustega, ja üldjoontes ka I. Valge selgitustega, on kooskõlas 12.11.
5. a sündmuskoha vaatlusprotokollist (III kd, tl 22-42) nähtuv – elumaja XXX poolsel küljel paiknev trepikoja uks on avatud asendis ja lukustamata ning nii uks kui ka ukselukk terved (foto nr 3) ja uksel, mille kaudu pääseb vahekoridori, on luku ees võti (foto nr 7). Samuti on avatud puukuuri uks (foto nr 4). Sarnaselt kannatanu E. V. kirjeldatuga (III kd, tl 167-168) on sündmuskohal tehtud fotodelt näha, et kummutite sahtlid ja kappide uksed on avatud ning põrandal mittekorrapäraselt asetsevad esemed (fotod nr 13, 21-24, 28-29). Eelnevale lisanduvalt on protokollist näha, et sündmuskohal võeti mitmest kohast DNA proovid (fotod nr 7, 13, 21-23, 29 – pakendid nr 1-9) ja kopeeriti jalatsijäljed želatiinkilele (foto nr 21).
6. Sündmuskohalt võetud DNA proovid valmistati ekspertiisiks ette (III kd, tl 48-52) ja nende osas läbiviidud ekspertiisi tulemusena sedastas ekspert, et söögitoa põrandal asunud pappkarbilt võetud proovis L231189 on tuvastatav Ingvar Valge DNA (III kd, tl 54-58), mille tõepärasussuhe on 1013 (III kd, tl 60-66). Ehk siis on ekspertiisi tulemusega tõendatud I. Valge DNA olemasolu XXX, Tartu söögitoa põrandal asunud pappkarbil, kuigi kannatanu E. V. 8 sõnul (III kd, tl 164-166) kellegi võõra DNA-d seal olla ei saanud.
7. Lisaks eelnevalt käsitletule kinnitavad I. Valgele esitatud süüdistust kaude tunnistaja H. T. ütlused (III kd, tl 176-177). Nendest ütlustest selgub kokkuvõtlikult, et kui naabrid olid reisil, nägi ta pühapäeva hommikul, kuidas XXX maja juurde pargitud kaubiku tagant tuli välja moodsates riietest meesterahvas, kes ei olnud maja peremees. Ta arvas algul, et mees koristab lehti, kuid siis sai aru, et vist ei korista.
8. Seega on eespoolt käsitletud tõenditega kogumis tõendatud, et I. Valge tungis süüdistuses toodud ajal XXX, Tartu asuvasse majja, kasutades selleks eelnevalt leitud varuvõtit. Tõendatud on seegi, et majast võttis ta ära süüdistuses toodud esemed väärtuses 6770 eurot. Seega realiseeris ta

§ 199lg 2 p 8 objektiivse koosseisu.

17. Vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses.1 Kohtu hinnangul tegutses I. Valge kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Eelneva pinnalt on ilmselge, et I. Valge ei pidanud E. V. elamus olevaid esemeid, mis ta ära võttis, enda omaks. Nagu nähtus, läks ta vargile, sest pidas seda enda probleemide lahendamiseks ainsaks võimaluseks. Ta müüs esemed maha ja endale midagi ei jätnud. Ehk siis jättis ta E. V. äravõetust jätkuvalt ilma, pöörates need asjad enda kasuks. II

1. Süüdistatavad kinnitasid kohtulikul uurimisel, et neile on süüdistus XXX, Tartu asuva Vallesburg OÜ kaupluse varguses arusaadav. Nad on etteheidetu toime pannud. Samas ei soovinud süüdistatav K. Mihhailov etteheidetu osas kohtulikul uurimisel ütlusi anda. Seetõttu avaldati tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Nendest 17.09.
2. a ütlustest selgub kokkuvõtlikult, et teda kasutati tööriistana ära. Kõik oli nii targalt planeeritud, kuid kuriteost ta osa võttis. Ta oleks saanud signalisatsiooni maha võtta, sest tal on palju tuttavaid, kelle abi oleks saanud kasutada. Ta ei tea, miks nad nii kiirustasid. Süüdistatavad I. Valge ja S. Berg andsid ütlusi. Seejuures väärib kohtu hinnangul märkimist, et kuivõrd S. Berg ja I. Valge andsid kohtulikul uurimisel kohtueelses menetluses antutest mõnevõrra teistsuguseid ütlusi, avaldati mõlema süüdistatava ülekuulamise käigus mitmel korral nende ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks nende kohtueelse menetluse ütlusi. Samas, pärast ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldamist, joonistus nende ütlustest toimunu osas välja üldjoontes samasugune versioon.
3. Nii toimus vargus I. Valge sõnul 03.08.2024 ja S. Berg kinnitas, et see oli augustis
4. Nii I. Valge kui ka S. Bergi ütlustest tulenevalt oli Vallesburg OÜ pandimajja minemine I. Valge idee. Pandimaja juures käidi kaks korda – esimene kord I. Valge koos S. Bergiga ja teine kord I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov. K. Mihhailovi kaasamine oli S. Bergi idee, kelle tuttav ta oli – kaasamine tuli sellest, et I. Valge keeldus, kui esimene kord pandimaja juures käidi, koos S. Bergiga pandimajja sisenemast, kuid S. Berg ei soovinud üksinda minna. Selles osas arvas I. Valge, et S. Berg ei soovinud üksinda minna, kuna arvas, et ei saa üksinda hakkama, või siis kartis. S. Berg aga avaldas, et K. Mihhailov sai kaasa võetud, kuna tema jaoks oli oluline, et üksinda ei läheks – julgem on kellegagi koos minna, et asi tehtud saaks. K. Mihhailovi võtsid nad peale Puiestee ja Narva mnt risti juurest, see võis I. Valge sõnul toimuda kella 4 ajal. Edasise osas nähtub S. Bergi ütlustest, et K. Mihhailov oli nõus kaasa tulema, kuna talle lubati selle eest ainet ja see aine saadi, kui mindi I. Valge maja 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 199 komm. 37.1 9 juurde XXX tänavale – Ingvar käis toas ja tõi selle neile. Nad tarvitasid ainet sõiduki tagaistmel. I. Valge ütluste kohaselt toimus kuritegu kella 5 ajal ja S. Bergi kirjelduste kohaselt mindi koos K. Mihhailoviga pandimajja, kuhu saadi lõpuks sisse kangidega. Pandimajas hakkas S. Berg esimesest vitriinist võtma kuldkõrvarõngaid ja sõrmuseid, pani need kotti. Ta käskis Konstantinil aidata ja viimane pani maast midagi oma kotti ja paar karpi ka. Autos andis Konstantin oma koti ka talle ning ta pani enda koti sinna sisse. Mõlemad kotid olid saadud Ingvarilt. Seejuures tuleneb nii S. Bergi kui ka I. Valge ütlustest, et info, kust ja mida võtta, tuli I. Valgelt.
5. I. Valge ja S. Bergi ütlused kattuvad selleski, et pandimaja juures käidi sõidukiga Audi. I. Valge ütluste kohaselt oli selleks täpsemalt Audi A8 reg.nr. XXX. Sõidukit juhtis I. Valge, kes sõiduki juurest ei lahkunud. Ka pärast teistkordset pandimaja juures käimist ootas ta K. Mihhailovit ja S. Bergi eemal, sõidutades nad pandimaja juurest minema. K. Mihhailov lasti enne I. Valge koju minemist sõidukist maha Ujula Konsumi juures. Sealt edasi liikusid S. Berg ja I. Valge viimase elukohta. Seal eemaldasid nad ehetelt hinnasildid ja kaalusid ehted ära. Kaalu järgi pidi ehete eest saama 10 000 eurot ning nende turustamisega pidi tegelema I. Valge, kellel oli S. Bergi ütluste kohaselt ostja olemas. I. Valge oli ka see, kes vabanes karpidest, kus ehted sees olid.
6. Kohus on seisukohal, et alljärgnevalt käsitlemisele tulevad tõendid on kooskõlas I. Valge ja S. Bergi poolt kirjeldatuga, kinnitades nende ütlustega kogumis kõikidele süüdistatavatele OÜ-le Vallesburg kuuluvas kaupluses-pandimajas varguse toimepanemist.
7. Nii nähtub (II kd, tl 140-150), kuidas 02.08.2024 kell 23.49 kuni 03.08.2024 kell 03.50 liikusid XXX, Tartu trepikojas K.-L. V., I. Valge ja S. Berg. Seejuures on näha, et 03.08.2024 kella 01.05 ajal trepikohast lahkuvale S. Bergile järgneval I. Valgel on kaasas suur spordikott (fotod 4-8). I. Valge saabub kortermajja tagasi 03.08.2024 kella 03.41 ajal (fotod 11-12) ning seejärel on tal kella 03.49 ajal uuesti trepikojast lahkudes kaasas väike kilekott, milles paistab sees olevat midagi valget (fotod nr 13-17). Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd, tl 83-85) on näha, 03.08.2024 kella 04.47.11 ajal ilmub Vaksali tänava kõrvalteelt parklast sõiduk Audi, millel on lülitatud sisse parem suunatuli ning mille registreerimismärgi esimene number on 5 (II kd, tl 83-85). Kella 04.47.32 ajal sooritas antud sõiduk vasakpöörde J. Tõnissoni tänava poole (II kd, tl 87-91). Seejärel on näha, kuidas 03.08.2024 kella 04.55.31 ajal siseneb XXX, Tartu pandimajja kaks isikut, kes asuvad seljakottidesse erinevaid asju panema. Viimaste kaadritena on näha isikute kassa juurest lahkumist kella 04.56 ajal (II kd, tl 76-82). Sõiduk Audi on järgnevalt kell 05.05.34 Riia ja Vaksali tänava ristmikul, kus teostab paremast sõidureast parempöörde Riia tänavale, suunaga Lembitu tänav, ning kell 05.05.45 vasakpöörde Raudtee tänavale (II kd, tl 87-91). Seejärel on näha, kuidas 03.08.2025 kell 05.38 kuni 6.44 liiguvad nii S. Berg kui ka I. Valge korduvalt XXX, Tartu kortermaja trepikojas, sh vahepeal majast väljudes ja tagasi tulles. Lõpuks on näha, kuidas I. Valge lahkub trepikojast kell 8.29.52, kandes käes kotte, ega naase enam (II kd, tl 93-100).
8. Edasise osas nähtub tunnistaja S. E. ütlustest, kuidas 03.08.2024 saadi Viljandis liiklusjärelevalvet teostades info, et must Audi A8 on Tartus pannud midagi toime ja võimalik, et tullakse Viljandisse varastatud kuldehteid müüma. Nad pidasid sõiduki kell 10.14 XXX juures kinni – juhiks oli K.- L. V. ja kõrvalistuja I. Valge. Sõiduki läbivaatusel leidsid nad kuldehteid autos olnud kommipakist, kapslilaadsest pakist, võib-olla oli kolmandas kohas veel, aga ta ei mäleta seda. Seal oli sõrmuseid, kõrvarõngaid, kaelakeesid. Osadel ehetel olid nööriga küljes valged hinnasildid, osadel mitte. Nad lugesid need jaoskonnas üle ja P. S. protokollis selle. Sõiduki pagasnikus oli muule lisaks sõrgkang. K.-L. ja I. Valge ütlesid ehete 10 kohta, et nemad ei tea midagi, laenasid autot sõbrale.
9. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas 03.08.
10. a asitõendi vaatlusprotokollidest (II kd, tl 102-115, 117-124, 126-137) ja sõiduki läbivaatuse protokollist (II kd, tl 33-43) nähtuv. Patrullpolitseiniku vormikaamera salvestistelt on näha, kuidas 03.08.2024 on XXX, Viljandi juures peatatud sõiduk Audi reg.nr. XXX, mille kõrvalistuja kohal istub I. Valge. Seejärel on näha, kuidas sõiduk vaadati läbi ja leiti erinevaid esemeid, sh (peidetuna) erinevaid ehteid. Sõiduki läbivaatusel leitud asjadest koostati nimekiri ja neid fotografeeriti – ehetest tehtud fotodelt on näha, et neid on nii hinnasiltidega kui ka ilma hinnasiltideta. Sõiduk Audi A8 reg.nr. XXX teisaldati (II kd, tl 30).
11. 09.09.
12. a asitõendi vaatlusprotokollides (II kd, tl 56-68, 69-70) ja 10.09.
13. a asitõendi vaatlusprotokollis (II kd, tl 71-75) vaadeldi 03.08.2024 Viljandi linnas sõiduautost Audi A8 reg.nr. XXX hoiule võetut ning I. Valgelt hoiule võetud kollast metallist ketti. Nähtub, et sõiduautost võeti hoiule 79 kollasest metallist sõrmust, 73 kollasest metallist kõrvarõngast ja 3 kollasest metallist ketti. Seejuures olid osadel hoiule võetud ehetel, nagu juba nähtus, küljes hinnasildid (fotod 1-5, 12, 13-16) ja osadel need puudusid (fotod 6-11, 12, 13-16). Sama nähtub ka valgest metallist sõrmuse ja 8 kollasest metallist kõrvarõnga vaatluse puhul – sõrmusel on küljes hinnasilt, kuid kõrvarõngastel see puudub. I. Valgelt hoiule võetud kollasest metallist kett on ilma hinnasildita ja selle lukudetailile on graveeritud kullaproov 585 ja tähis EC. Kõik need ehted tagastati vastavalt vaatlusprotokollides märgitule nende omanikule OÜ-le Vallesburg. Kannatanule osade esemete tagastamine on tõendatud ka vastava aktiga (II kd, tl 21-26).
14. 03.08.2024 algusega kell 05.50 vaadeldi sündmuskohta (II kd, tl 4-19). Näha on, et XXX hoone parempoolel küljeuksel, selle lukul ja uksepiidal on murdmisjäljed (fotod nr 911) ning elupuu kõrval maas asetses raudkand (fotod 5, 6). Müügisaalis asetses põrandal erinevaid esemeid (fotod nr 17-21). Samuti võeti vaatluse käigus mitmest kohast, sh raudkangilt ja hoovipoolses osas tuulekasti küljes paiknevalt valvekaameralt, DNA proovid (fotod 2, 7, 9, 18, 20-21, 23). 08.08.2024 pildistati jalatsijälgi mõõtkavaliselt ja võeti raudkangilt DNA proovid (nr 2.1, 2.2; II kd, tl 152-158). DNA proovide osas teostati ka ekspertiis ning selle tulemusega on tõendatud S. Bergi DNA olemasolu raudkangil ja valvekaamera välisosa pinnal (L240708, L240709, L240710; III kd, tl 4-10).
15. Eelnevaga on kooskõlas ka kannatanu E. A. ütlustest selguv, kuigi erinevalt süüdistatavate S. Bergi ja I. Valge positsioonist nähtub kannatanu ütlustest, et kannatanu ei ole senini kõiki OÜ Vallesburg kauplusest-pandimajast ära võetud ehteid tagasi saanud.
16. Kannatanu E. A. sai 03.08.2024 öösel kella 5 ajal kõne G4S-ist XXX Emilia Collection poodi sissemurdmise kohta. Poes oli suur segadus – tooliga oli arvutiekraani visatud, maas oli palju asju. Poodi saamiseks oli saega lukku lõigatud – kaamerast oli näha, kuidas mees läheb saega ukse juurde, keerab kaamerat, ning kella 5 paiku tulid tagasi, oli kaks meest. Samuti oli lõhutud kangiga välisuks ja lõhutud puidust aed. Kauplusest oli varastatud ehteid, s.o sõrmuseid, kõrvarõngaid, kette, ripatseid, käevõrusid. Osadel ehetel olid briljandid, osadel tavalised tsirkoonid. Nad tegid abikaasaga varastatud asjad kindlaks, kontrollides kõik asjad ühekaupa arvutist koodiga üle. Seejärel nimetas kannatanu ütlustes kõik esemed, mis varastatud olid, s.o need, mis kajastuvad süüdistuses, ja kahju suuruse 32529,28 eurot (I kd, tl 98-99). Lõhkumisega seonduvalt pidid nad maksma omavastutuse 300 eurot. Kannatanu sõnul ei saanud ta tagasi enamikke briljantasju, sai vaid ühe briljantidest sõrmuse. Kuna osa asju saadi tagasi, jäi haginõude suuruseks 21017,02 eurot. Kannatanu E. A. saatis enda ütluste 11 kohaselt menetlejale ka ehetest, mida ta tagasi ei saanud, mõned pildid (I kd, tl 69-81) – piltidel on erinevate karaatidega ehted, s.o üks briljantidega ristidest, teemantidega kõrvarõngad, ripats pisikese briljandiga, briljantidega sõrmused, kõrvarõngad ja väike briljantripats ketiga, briljantkõrvarõngad, sõrmus 0,60 karaati.
17. Kannatanu avaldas 04.03.2025 ütlustes, et tuvastas, et 6 asja, mis on hagiavalduses märgitud numbritega 21, 23, 34, 35, 46 ja 58 (s.o kohtu poolt tuvastatu kohaselt 1 kõrvarõngad, 2 kaelaketti, 1 kaelakett ripatsiga ja 2 käeketti), olid müüdud enne vargust. Seega vähendas ta selles summas haginõuet – kahjuks jäi kokku 20120,50 eurot.
18. Lisanduvalt eelnevale on tõendatud seegi, et OÜ Vallesburg kauplusesse-pandimajja sisenemisega, s.o lõhkumisega tekitati kannatanule kahju süüdistuses märgitud summas 2221,62 eurot (sh käibemaks). Seda tõendab Silverson Advisory OÜ 12.09.
19. a hinnapakkumine.
20. Nagu eelnevalt nähtus, ei ole käesolevas kriminaalasjas tegelikult vaidlust, et OÜ-le Vallesburg kuuluvasse kauplusesse-pandimajja sisse tungiti ja sealt erinevaid ehteid kaasa võeti. Vaidlusalune on, kas kannatanu on kõik ehted tagasi saanud või siis on osad ehted talle senini tagastamata. Kohus on seisukohal, et puudub alus kahelda, et kannatanule on, nagu kannatanu selgitas, osad ehted senini tagastamata. Kohus on sellisel seisukohal, kuivõrd vaadates eelnevalt käsitletut, on ilmselge, et S. Berg ja K. Mihhailov viibisid pandimaja ruumides vaid lühiajaliselt ning nad ei valinud ehteid, millised nad ära võtsid. Lisaks sellele, et pandimaja turvakaamera salvestistelt (II kd, tl 76-82) on näha, et vitriinidest võetakse ehteid valimatult, tuleneb see ka tegelikult S. Bergi enda ütlustest. Nii selgitas ta istungil, et hakkas pandimajja sisenemise järel lihtsalt vitriinist kuldkõrvarõngaid ja sõrmuseid võtma, pannes need kotti. K. Mihhailov võttis samuti maast midagi, pannes need kotti, ning mõne karbi ka. Seda, et kõiki ära võetud ehteid tegelikult kätte ei saadud ja kannatanule ei tagastatud, näitab kohtu hinnangul seegi, et kuigi nii I. Valge kui ka S. Berg kinnitasid ütlustes, et kõik saadi tagasi, andis I. Valge ütlusi ka selle kohta, et osa ehteid jäi S. Bergi kätte ning S. Berg omakorda selgitas, et kuivõrd tema arvates eemaldasid nad I. Valge korteris kõikidelt ehetelt hinnasildid, aga politsei poolt tehtud fotodel on osadel sildid olemas, tahtis I. Valge ilmselt midagi kõrvale panna. Viimaseks märgib kohus sedagi, et kohtu hinnangul puudub igasugune alus kahelda kannatanu ütlustes, sh selles, et ta ei ole osasid ehteid tagasi saanud. Nimelt nähtus eelnevast, et kannatanu mitte lihtsalt ei väida, et osa ehteid on talle tagastamata, vaid ta on puuduolevad ehted teinud kindlaks, kontrollides kõik asjad ükshaaval koode kasutades oma arvutisüsteemist üle. Seda, et kannatanu soovib süüdistatavatelt tõepoolest hüvitist vaid talle tagastamata ehete eest, näitab kohtu hinnangul seegi, et kui kannatanu tegi kohtumenetluse kestel kindlaks, et osa ehteid müüdi enne varguse toimepanemist ära, korrigeeris ta selles osas süüdistatavate vastu esitatud nõuet. Ühtlasi puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks kannatanu esitama kunstliku haginõude, kui ta ei loodagi enda sõnul süüdistatavatelt midagi tagasi saada.
21. Eelnevalt käsitletu alusel on selge, et idee pandimajja vargile minemiseks tuli I. Valgelt, kes ütles ka, mida sealt võtta tuleks. Seejuures, kuigi I. Valge ise pandimajas füüsiliselt sees ei käinud, sõidutas ta XXX kuuluva sõidukiga Audi (II kd, tl 168-169) S. Bergi ja K. Mihhailovi varguse toimepanemise kohta ja sealt ära. S. Bergi ütluste kohaselt andis I. Valge talle ka pandimajja sisenemiseks kasutatud kangi ja koti, kuhu ta pandimajas asju sisse pani. Eelnevalt käsitletu alusel oli I. Valge ka isikuks, kes lõikas koos S. Bergiga pandimajast võetud ehetelt sildid ära ja käis ka vabanemas ehtekarpidest. Ühtlasi pidi just I. Valge tegelema tõenditest nähtuvalt varastatud ehete turustamisega, milleks tal oli S. Bergi 12 ütluste kohaselt juba ka ostja olemas. Tuginedes eelnevale ei saa kohtu hinnangul seega kuidagi nõustuda I. Valgega selles, et tema oli vaid kaasaaitaja, s.o S. Bergi ja K. Mihhailovi autojuht. I. Valge oli kaastäideviija2, kuivõrd kohtu hinnangul oli tema see, kes määras, kas ja kuidas tegu toime panna. Seda enam, et kaastäideviimine on mõeldav ka olukorras, kus osa isikuid tegutseb aktiivselt, üks jääb aga turvatöötajana eelneva kokkuleppe alusel passiivseks, tehes nii varguse võimalikuks
22. Ka kohtupraktikas4 on kuriteo organisaatorit käsitletud kui kaastäideviijat. Ehk siis nõustub kohus kokkuvõtlikult riikliku süüdistajaga, et I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov panid OÜ Vallesburg kaupluse-pandimaja varguse toime grupis.
23. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov tungisid grupis ukselukustuse lõhkumise teel 03.08.2024 kella 04.55 paiku XXX, Tartu asuvasse OÜle Vallesburg kuuluvasse kaupluses-pandimajja ja võtsid sealt ära 103 sõrmust, 117 kõrvarõngast, 17 kaelaketti, 9 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 4 käeketti ja 2 teemantidega kaunistatud risti. Arvestades, et I. Valge oli enne seda vargust juba käinud E. V. elamus vargil ja pannud toime kelmuse, realiseeris ta

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 objektiivse koosseisu.

S. Berg realiseeris oma tegevusega samuti

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 objektiivse koosseisu, kuivõrd lisaks sellele, et ta pani OÜ Vallesburgi varguse toime grupis ja sissetungimisega, oli teda varem varguste toimepanemise eest karistatud. K. Mihhailov aga pani OÜ Vallesburg varguse toime olukorras, kus teda oli varem karistatud varguste toimepanemise eest 24.07.2023 ja 12.02.2024 (IV kd, tl 53-53 pöördel, 54-55). Ehk siis realiseeris ta

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 objektiivse koosseisu.

34. Vargus eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses.5 Kohtu hinnangul tegutsesid nii I. Valge, S. Berg kui ka K. Mihhailov tahtlikult, s.o kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

On ilmselge, et I. Valge, kes mõtles pandimajja minemise plaani välja, kui ka sellesse kaasatud S. Berg ega K. Mihhailov ei pidanud sarnaselt I. Valgele pandimajast võetavaid asju enda omaks. S. Berg ja I. Valge kavatsesid käsitletud tõendite pinnalt ära võetud asjad maha müüa, et raha saada. Plaani kaasatud K. Mihhailov aga andis pandimajast võetu eelnimetatute kätte. Ehk siis oli kõikidel süüdistatavatel ehete ebaseadusliku omastamise eesmärk. Ühtlasi, kuigi osad ehted saadi varguse toimepanemise järel kätte, kuid neist osasid ei ole kannatanule senini tagastatud, jäeti kannatanu neist jätkuvalt ilma. III

1. I. Valge tunnistas end K. L. seonduvas episoodis süüdi. Ta sai K. L. Skoda Superbi ostmiseks raha. Raha kanti K. kontole, kuna tal endal ei olnud kontot, kuhu kanda, sest tal on kohtutäiturid. Ta osales oksjonil Soome kodakondsusega variisiku kaudu. Viimast selgitas ta ka K. Variisik ei võitnud oksjonit – alguses tuli teade võidust, kuid see lükati tagasi, kuna sõiduk ei saavutanud piirhinda. Tagasilükkamisest rääkis ta K. järgmisel päeval. Saades teada, et autot ei saanud, kandis K. talle raha tagasi – see oli päev pärast K. ülekannet. Ta kasutas raha endale auto ostmiseks. K. ei tagastanud ta raha, sest tal polnud seda. See on tänaseni tagastamata, sest K. kadus tema jaoks ära.
2. Kohus on seisukohal, et kuigi I. Valge selgitustest võib saada aru, et ta soovis K. L. 2 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 21 komm. 5.1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 199 komm. 43 4 Riigikohtu 13.04.
3. a otsus nr 3-1-1-20-15, p 53 koos viidatud praktikaga 5 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 199 komm. 37.1 3 13 viimase valitud Skoda Superbi osta, kuid see lihtsalt ei õnnestunud, kinnitab kohtu käsutuses olevate tõendite kogum I. Valgele kelmuses esitatud süüdistust.
4. Nii selgitas K. L. (III kd, tl 169-173), kuidas tutvus Ingmariga, aga hiljem sai teada, et isiku nimi on hoopis Ingvar. Ta valis Ingvari saadetud linkidest välja
5. a Skoda Superbi, mille eest pidi tasuma, kui see Tartus on. Erinevalt I. Valge ütlustest ei kinnita kannatanu, et Ingvar oleks talle auto mittesaamisest teada andnud. Vastupidi, kannatanu ütluste kohaselt andis Ingvar talle 15.01.2023 teada, et võitis Skoda Superbi oksjoni, saates talle sellest fotod, ning 16.01.2023 palus tal leida 3300 eurot. Kannatanu ütlustest nähtuvalt ei teavitanud I. Valge teda auto mittesaamisest ka edasiselt, vaid andis talle 17.01.2023 ülekande tegemiseks K. K. kontonumbri XXX. Kannatanu kandiski sinna 3300 eurot. Seejuures nähtub, et kui kannatanu hakkas kahtlustama ja tegi oksjoni keskkonna meeskonnale päringu, mille vastusest selgus 24.01.2023, et autot ei müüdudki ära, avaldas I. Valge, et oksjoni keskkond on jama korraldanud. Ehk siis ei teavitanud I. Valge ka siis kannatanut auto mittesaamisest, vaid jättis mulje, et Soome oksjoni keskkonnaga on mingi segadus.
6. Siinkohal märgib kohus vahemärkusena, kuigi seda pole kahtluse alla seatud, et I. Valge ja K. L. auto ostmise teemal suhtlesid, et K. L. kinnitas ülekuulamisel, et tunneks Ingvari ära, kui talle fotot näidataks, ning 29.02.2024 äratundmiseks esitamisel tundiski ta Ingvar Valge ära (III kd, tl 81-83).
7. Kannatanu ütlustega, kuidas I. Valge andis talle Skoda Superbi oksjoni võitmisest teada, paludes leida raha, mille ta ka K. K. arvelduskontole kandis, kinnitab kannatanu süüteoteatele lisatud suhtluse sisu (III, tl 67-80). Sellest on samuti näha Ingmari nimelise isiku poolt kannatanule Skodast fotode saatmine 15.01., 16.
8. palve leida järgmiseks päevaks 3300 eurot ja kannatanule K. K. arvelduskonto nr XXX edastamine, kuhu kannatanu kandis 3300 eurot. Seejärel on, sarnaselt kannatanu poolt ütlustes selgitatule, näha seegi, et kannatanu soovib sõidukit kätte saada, saades selle asemel hoopis teada, et sõidukit ei müüdudki oksjonil ära ning kuidas I. Valge jättis seejärel mulje, et oksjoni keskkonnaga on segadus – ta tahaks ka ise Soome poolt selgitust (III kd, tl 77).
9. Lisaks juba käsitletule kinnitavad K. L. poolt K. K. arveldusarvele 3300 euro kandmist kohtu käsutuses olevad pangakontode väljavõtted. Kannatanu Swedbank AS pangakonto nr XXX väljavõttelt (III kd, tl 85-87 pöördel) nähtub, et ta tegi 17.01.2023 ülekande K. K. arvelduskontole nr XXX summas 3300 eurot selgitusega „Skoda superb 2011“. Kande laekumist K. K. kuuluvale AS LHV Pank pangakontole nr XXX tõendab vastava konto väljavõte koos E-Aresti päringu vastusega (III kd, tl 88-91 pöördel). Ühtlasi on tõendatud, et K. K. pangakontolt nr XXX liikus see raha ülekandega edasi K.-L. R. pangakontole XXX (III kd, tl 89-91 pöördel, tl 92-104).
10. Seoses tema kontole saabunud ülekandega andis ütlusi ka K. K. Tema sai aru, et K. on Ingvari kaudu sõiduki tellinud ja Ingvar soovis kasutada tema LHV kontot. Sai räägitud, et kontole tuleb 3300 eurot, mis tuleb Ingvari antud K. K. kontole edasi kanda. K. laekus see summa ja ta kandis selle 17.
11. edasi. Enne seda oli summa tema kontol olnud paar päeva. Ta teavitas igast sammust Ingvarit – nii laekumisest kui edasi kandmisest. Äkki 08.02.2023 võttis temaga ühendust K., küsis raha kohta ja et ta teeks tagasimakse. Ta võttis ühendust Ingvariga, kes pidi selle ise klaarima. Seda, et K. L. võttis K. K. ühendust, soovides raha tagasi saada, kinnitab ka nende suhtluse väljatükk (I kd, tl 67-68).
12. Lisaks juba käsitletule tõendab seda, et K. L. soovitud sõidukit ei müüdud oksjonil ära, PPA 21.04.
13. a päring Soome oksjoni keskkonnale koos 25.04.
14. a vastusega (III kd, tl 14 105-116). Vastuse kohaselt toimus oksjon 12.-15.01.2023 ja 15.01.2023 lükkas müüja kõrgeima pakkumise tagasi. Seega jäi sõiduk müümata. Pakkumise tagasilükkamisest teavitati ostjat 16.01.
15. I. Valge ja K. L. sõiduki oksjonil ei osalenud, neil ei ole kummagi nimega ühtegi kasutajat.
16. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tegi kannatanu K. K. arvelduskontole 3300eurose ülekande (varakäsutus), kuivõrd I. Valge oli jätnud talle mulje, et võitis kannatanu poolt välja valitud Skoda Superbi oksjoni, kuigi eelnevalt käsitletud tõenditele tuginevalt see tegelikult nii ei olnud ja see oli ka I. Valgele teada (petmine), ja kannatanu sai selle tulemusena saamata jäänud sõiduki eest tasudes selles summas kahju. Kelmuse toimepanemisel oli I. Valgel kehtiv karistus Tartu Maakohtu 29.06.
17. a otsuse järgi (IV kd, tl 9-18) – teda karistati

§ 199lg 2 p-de 1, 8, 9 ja § 346 järgi.

Seega realiseeris I. Valge

§ 209lg 2 p 1 objektiivse koosseisu.

44. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele peab süüdlane looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema vähemalt otsese tahtlusega. Varalise kasu saamise osas peab süüdlane tegutsema kavatsetult, kusjuures kasu saamine ei ole oluline.6 Kohtu hinnangul tegutses I. Valge kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Kohtu hinnangul pakkus I. Valge kannatanule auto ostmise võimalust eesmärgiga saada selle pakkumise läbi K. L. raha (s.o varalist kasu). Seda näitab kohtu hinnangul asjaolu, et eelnevalt käsitletud tõendite alusel on selge, et I. Valge ei osalenud selle sõiduki oksjonil, kuid sellest hoolimata andis ta kannatanule teada, et on sõiduki oksjoni võitnud, küsides kannatanult sõiduki eest raha. Lisaks, isegi kui I. Valge oleks, kuigi seda ei ole kohtu hinnangul võimalik jaatada, oksjonil osalenud, oleks talle juba 16.01., kui ta kannatanult raha küsis, olnud teada, et ta seda sõidukit ei saa, kuna selle hind ei küündinud oksjonil müüja poolt soovitud rahasummani. IV 45. I. Valge tunnistas end kohtulikul uurimisel ka

§ 263lg 1 p 1 järgi süüdi.

Kuivõrd ta keeldus kohtulikul uurimisel selles süüdistuses ütlusi andmast, avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused. 29.05.2024 antud ütlustes selgub, et neil tekkis K. vabariigi aastapäeval konflikt, mille käigus K. jooksis majast välja. Ta sai aru, et K. tahab armukesega ära minna, ta keeldus sellest. Ta ei löönud K., vaid tõukas ühe korra. K. kukkus tagumiku peale maha. Siis tuli politsei.

1. Kohtu hinnangul on ka teistest allpool käsitlemisele tulevatest tõenditest nähtuv üldjoontes kooskõlas I. Valge kohtueelses menetluses antud selgitusega, kinnitades talle avaliku korra raskes rikkumises esitatud süüdistust.
2. Kannatanu K. L.- V. keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest ja seega võeti tõendina vastu tema kohtueelse menetluse ütlused. Nendest (III kd, tl 153-155) tuleneb, et ta tuli 24.02.2024 kella 22.00-23.00 paiku koju XXX, Tartu ja neil tekkis Ingvariga konflikt. Ta jooksis korterist välja kortermaja ette. Seal tõukas talle järgnenud Ingvar teda kahe käega vastu rinnaesist ja ta kukkus maapinnale. Tal tekkis tuhara piirkonda väike sinikas ja ta tundis kukkumisest seal piirkonnas ka valu.
3. Konflikti toimumist kinnitavad ka tunnistaja E. V. ütlused. Neist selgub kokkuvõtlikult, et 24.02.2024 õhtul kella 22.48 ajal nägi ta XXX tänaval pealt agressiivset 6 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 209 komm. 25, 26.1 15 käitumist – sinise jopega mees karjus, räuskas, jooksis ühe auto juurde ja hakkas seda rusikatega lööma ja lõi jalaga auto pihta. Ta helistas politseisse. Uuesti vaadates oli ilmunud blond naine ja sinises jopes mees oli temast kinni haaranud ja tõmbas naist agressiivselt majja tagasi. Naine palus abi. Kuigi video lõppeb ära, siis pärast seda naine ja mees kukkusid või lükati, igatahes lõpetasid koos asfaldil. See käitumine häiris teda ja tema tüdruksõpra, sest sellist asja tavaliselt tänaval ei näe.
4. Eelnevaga on kooskõlas ka 06.03.
5. a asitõendi vaatlusprotokollidest nähtuv (III kd, tl 121, 122-125, 126-128). 24.02.2024 kell 22.48.15 helistas E. V. häirekeskusesse ja andis teada, et toimub kaklus mehe ja naise vahel – mees sinise jopega, naine blondide juustega. Kõik toimub XXX kõrval. E. V. avaldas „Haaras naisest kinni, jah, juustest, kiskus, tõmbas asfaldile maha ja ennem oli…lõi mingit autot, oli mingisugune tüli olnud kusagil seal mingi teise inimesega.“. Väljakutsele reageerisid politseiametnikud ja selle raames selgus, et tüli oli I. Valge ja K.- L. V. vahel, mis tekkis, kui K.-L. V. tuli teise meesterahvaga koju. Seejuures ütleb I. Valge politseiametnikele „Ma lükkasin ta niimoodi pikali siia samas, lumehanges. Niimoodi käega lükkasin.“ ning K.-L. V. avaldab, et tal ei oleks I. Valge ees hirmu, kui viimane ei oleks teda hetk tagasi maha lükanud, näidates, kuidas mees temast kinni haaras. Protokollist nähtuvalt on K.-L. V. musta jopega ja blondide juustega, I. Valgel on seljas sinine jope.
6. Kohtu käsutuses on ka sündmusest tehtud salvestis, mille filmis tunnistaja E. V. ütluste kohaselt tema tüdruksõber. Kuigi sellelt ei ole näha I. Valgele süüdistuses etteheidetud käitumist, võimaldab see, lisanduvalt eelnevale, tõdeda, et I. Valge ja kannatanu vahel oli süüdistuses toodud kuupäeval konflikt. Nii on näha tänaval blondide juuste ja musta jopega naine ja sinise jopega meesterahvas. Meesterahvas teeb käega löögiliigutuse naise näo suunas ja naine paneb käed näo ette, paludes endale mitte haiget teha. Mees aga hoiab naisest kinni, tirib teda edasi. Arvestades eelnevalt käsitletut, pole kohtu hinnangul kahtlust, et salvestisel näha olevad mees ja naine on vastavalt I. Valge ja XXX K.-L. V.
7. Seega kinnitavad eeltoodud tõendid kogumis, et I. Valge tõukas 24.02.2024 kella 22.48 ajal avalikus kohas, s.o XXX, Tartu asuva maja juures tänaval XXX K.-L. V. kahe käega rindkerepiirkonda, mille tagajärjel kukkus K. -L. V. istuli. K.-L. V. tundis sellest nii valu kui ka sai tuhara piirkonda sinika (hematoomi). Ehk siis rakendas XXX suhtes füüsilist vägivalda. I. Valge käitumine oli häiriv ja seega helistas tänaval liikunud E. V. häirekeskusesse. Seega realiseeris I. Valge

§ 263lg 1 p 1 objektiivse koosseisu.

52. Kannatanu ja I. Valge konflikt sai alguse nende korteris ja jätkus kortermaja ees oleval tänaval, kui I. Valge oli kortermajast lahkunud kannatanule järgnenud. Seejuures ei saa olla kohtu hinnangul kahtlust, et I. Valge pidi pidama võimalikuks ja möönma, et tema tegevus, s.o kannatanu tõukamine nii, et viimane kukub maha, võib häirida asjassepuutumatuid isikud. Seega tegutses I. Valge vähemalt kaudse tahtlusega (

§ 15lg 4).

53. Siinkohal märgib kohus kokkuvõtlikult kõikidele süüdistatavatele süükarvatavate kuritegude osas, millised kohus luges eelnevalt tõendatuks, et kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti ei esine kohtu hinnangul süüd välistavaid asjaolusid. Sellega seonduvalt märgib kohus, et kuigi I. Valge taotles enda suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamist, ei selgunud kohtu poolt väljanõutud ja SA Viljandi Haigla Tartu meditsiinikeskuse poolt kohtule 26.03.2025 edastatud meditsiinidokumentidest midagi, mis oleks I. Valge süüdivuse, kas tegude toimepanemise ajal või käesolevalt, kahtluse alla seadnud. Seega jättis kohus ekspertiistaotluse rahuldamata. Seega, kuivõrd kohus ei ole tuvastanud süüdistatavatele etteheidetavate tegude puhul õigusvastasust ega süüd välistavaid 16 asjaolusid, tuleb nad toimepandus süüdi tunnistada ja neid karistada. V 54.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavatele etteheidetava varguse (I. Valge ja S. Berg

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 ja K.

Mihhailov

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi) sanktsiooniks on rahalise karistuse kõrval kuni viieaastane vangistus.

§ 209

lg 2 p 1 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse ning

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanijat võib karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Ingvar Valge 55. Hinnates I. Valge süü suurust võtab kohus arvesse, et I. Valge pani küllatki lühikese aja jooksul enne enda kinnipidamist toime kelmuse, avaliku korra raske rikkumise ja kaks vargust. Seejuures pani ta vargused toime sissetungimisega, sh ühel korral tungides eluhoonesse. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et kuigi I. Valge OÜ Vallesburg kaupluspandimajja füüsiliselt ise sisse ei tunginud, oli tema see, kellelt tuli käsitletud tõenditest nähtuvalt mõte nimetatud kauplus-pandimajast esemeid varastada ja kes kaasas sellesse plaani S. Bergi, kes omakorda kaasas K. Mihhailovi. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et varavastaste kuritegudega kannatanutele tekitatud kahjud on küllaltki suured. Kohtu hinnangul ei esine ei karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Seega, arvestades kuriteoasjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, hindab kohus I. Valge süü keskmisest suuremaks.

1. Kohtu käsutuses oleva karistusregistri teatise kohaselt (IV 5-8) oli I. Valgel K. L. seotud kuriteo toimepanemise ajal kehtiv karistus Tartu Maakohtu 29.06.
2. a otsuse järgi (katseaeg sai teatise kohaselt läbi 28.06.2020 ja sellest 3 aastat möödus 28.06.2023) – teda karistati

§ 199lg 2 p-de 1, 8, 9 ja § 346 järgi kvalifitseeritud tegude eest.

Ülejäänud etteheidetavate tegude toimepanemise ajal ning ka käesoleval ajal I. Valgel kehtivat kriminaalkaristust ei ole. Teatise kohaselt on tal 2 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest. 57. Kohus on seisukohal, et eelnevat arvestades tuleb I. Valgele mõista

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust,

§ 209

lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistust ning

§ 263

lg 1 p 1 järgi 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel ei pea kohus põhjendatuks raskeima karistusega kergemate karistuste kaetuks lugemist, vaid mõistab I. Valgele liitkaristuseks, suurendades üksikkaristustest raskeimat, 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud toimepandud kuritegude ega ka I. Valge isiku puhul erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse

§ 73või § 74 kohaldamiseks, tuleb I.

Valgel see karistus vangistuses ära kanda.

§ 68

lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes 3 aasta ja 6 kuu pikkuse liitkaristuse kandmise alguseks I. Valge kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 03.08.

1. I. Valge tõkend vahistamine tuleb kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Sven Berg
2. Hinnates S. Bergi süü suurust võtab kohus arvesse, et tõendamist leidis, et S. Berg tungis koos K. Mihhailoviga OÜ-le Vallesburg kuuluvasse kauplus-pandimajja, kust võttis ära erinevaid ehteid. Kohus võtab arvesse sedagi, et tõenditest nähtuvalt tuli idee antud varguse toimepanemiseks I. Valgelt, mitte S. Bergilt. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et antud 17 kuriteoga tekitati kannatanule küllaltki suures summas varalist kahju. Kohus ei tuvastanud ei karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Seega, arvestades kuriteoasjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, hindab kohus S. Bergi süü keskmiseks.

1. Karistusregistri teatise (IV kd, tl 19-32) ja kohtu käsutuses olevate kohtuotsuste ja – määruse (IV kd, tl 33-49 pöördel) kohaselt on S. Bergi kriminaal- ja väärteokorras karistatud korduvalt. Seejuures oli ta etteheidetava kuriteo toimepanemise ajal katseajal. Tema suhtes tehtud viimastest süüdimõistvatest otsustest nähtub, et Tartu Maakohtu 17.08.
2. a otsusega nr 1-18-4740 karistati teda

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9, § 266 lg 2 p 1, § 203 lg 1 ja § 183 lg 2 p 2 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta ja 2 kuud vangistust, millest arvatati maha eelvangistus ja kanda jäi 10 kuud ja 23 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõisteti talle seejärel liitkaristus Tartu Maakohtu 26.11.2015.

a otsusega mõistetud karistusega – lõplik karistus 1 aasta, 9 kuud ja 12 päeva alates 17.08.

1. Seejärel mõisteti S. Berg uuesti süüdi Tartu Maakohtu 21.01.
2. a otsusega nr 1-20-9244

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 213 lg 2 p 1 järgi ning karistati

§ 64lg 1 alusel liitkaristusega 4 aastat vangistust.

Sellest karistusest arvati maha eelvangistus ja kanda jäi 3 aastat, 10 kuud ja 24 päeva vangistust. Seejärel mõisteti talle

§ 65lg 2 alusel liitkaristus Tartu Maakohtu 17.08.2018.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega ning mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat, 3 kuud ja 6 päeva vangistust kandmise algusega 21.01.

1. Selle karistuse kandmiselt vabastati S. Berg tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 12.12.
2. a määrusega, kohaldades talle katseaega kuni 27.04.2025 ning erinevaid lisakohustusi, sh

§ 75

lg 2 p-de 2, 21 alusel kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi ja omada, tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohus on seisukohal, et käesolev kriminaalasi S. Bergi suhtes näitab ilmekalt, et eelnevad karistused, sh talle viimati 12.12.

1. a määrusega antud võimalus karistuse vabaduses lõpuni kandmiseks, ei ole S. Bergile seaduskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Vastupidi, ta on jätkanud õigusvastaste tegude toimepanemist, pannes talle etteheidetava varguse toime tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal olles. Seega, kuivõrd eelnevat arvestades puudub igasugune alus väitmaks, et karistades S. Bergi (kasvõi osaliselt) tingimisi karistusega, suunaks see teda õiguskuulekusele, ei ole teda võimalik käesoleva otsusega toimepandu eest karistada muu karistusega, kui vaid reaalse vangistusega. Seda enam, et kohus ei ole tuvastanud ei toimepandud teo ega ka S. Bergi isiku puhul ühtegi erandlikku asjaolu, mis võiks panna kohut kaaluma tingimisi karistuse kohaldamist. Samuti ei ole võimalik üldkasuliku töö kohaldamine – see ei paneks S. Bergi ilmselt õiguskuulekalt käituma ja lisaks sellele on kohtu poolt S. Bergile mõistetav karistus selline, mida ei ole võimalik üldkasuliku tööga asendada (see on võimalik kuni kaheaastase vangistuse puhul).
2. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et S. Bergi tuleb

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi karistada 2 aasta ja 6-kuulise vangistusega.

Kuivõrd S. Berg pani kuriteo toime katseajal olles, tuleb seda karistust

§ 65lg 2 alusel suurendada Sven Bergile Tartu Maakohtu 21.01.2021.

a otsusega nr 1-20-9244 mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 aasta, 3 kuud ja 29 päeva vangistust, võrra ning mõista talle lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat, 9 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes 3 aasta, 9 kuu ja 29 päeva pikkuse liitkaristuse kandmise alguseks Sven Bergi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 05.08.

1. S. Bergi tõkend vahistamine tuleb jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Konstantin Mihhailov 18
2. Hinnates K. Mihhailovi süü suurust võtab kohus arvesse, et kuigi K. Mihhailov osales OÜ-le Vallesburg kuuluva kaupluse-pandimaja varguses, millega kannatanu sai küllaltki suurt varalist kahju, oli tema osa selles kõige väiksem. Nimelt nähtub kohtu käsutuses olevatest tõenditest, et ta ei osalenud varguse toimepanemise plaani väljatöötamises, vaid ta kaasati selle toimepanemisse hiljem, kui selgus, et S. Berg ei soovi üksinda kauplusesse siseneda, et sealt asju varastada. Karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes ei esine.

Seega, arvestades kuriteoasjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, hindab kohus K. Mihhailovi süü keskmisest mõnevõrra väiksemaks.

1. Karistusregistri teatise (IV kd, tl 50-52) ja erinevate otsuste väljatrükkide (IV kd, tl 5358) kohaselt on K. Mihhailovit korduvalt karistatud nii väärteo- kui ka kriminaalkorras. Seejuures karistati teda kriminaalkorras viimati Tartu Maakohtu 01.07.
2. a otsusega nr 121-2300

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi rahalise karistusega 500 päevamäära, s.o 5000 eurot, millest jäi pärast eelvangistuse mahaarvamist kanda 164 päevamäära, s.o 1640 eurot. Seda karistust võimaldati tal küll

§ 66

lg 1 alusel kanda ositi 1 aasta jooksul, kuid karistusregistri teatise kohaselt selle karistuse täitmise kohta info puudub. Varavastaste tegude eest on teda karistatud Põhja prefektuuri 22.08.

1. a otsusega nr 2315,23,005212 ja Lõuna prefektuuri 12.02.
2. a otsusega nr 2780,24,
3. Neist esimese otsusega karistati teda

§ 25

lg 2 ja § 218 lg 1 järgi ning teisel juhul

§ 218lg 1 järgi.

Eeltoodud väärteokaristused olid etteheidetava kuriteo toimepanemise ajal kehtivad. 63. Arvestades eelnevat ning K. Mihhailovi süü suurust, mõistab kohus talle

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi karistuseks 1 aasta vangistust.

Seejuures, arvestades, et K. Mihhailovi viimane kriminaalkaristus jääb aastasse 2021, kui talle mõisteti rahaline karistus, peab kohus võimalikuks anda talle võimaluse karistuse vabaduses kandmiseks. Samas, arvestades K. Mihhailovi karistatust ning asjaolu, et tema kaasamine kuriteo toimepanemisesse sai käsitletud tõendite pinnalt võimalikuks, kuna talle lubati sõltuvusainet, vabastab kohus ta selle karistuse kandmisest tingimuslikult

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel 2-aastase katseajaga, kohaldades talle

§ 75

lg 2 p 21 alusel ka lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. K. Mihhailovile on käesolevas kriminaalasjas kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld (III kd, tl 148-150) – see tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. VI

1. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 kohaselt kuulub varaline kahju hüvitamisele. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks otsene varaline kahju. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. Tulenevalt VÕS § 127 lg-s 1 sätestatule on kahju hüvitamise eesmärgiks kannatanu seadmine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
3. OÜ Vallesburg esialgne haginõue I. Valge, S. Bergi ja K. Mihhailovi vastu oli 21017,02 eurot. Kannatanu täpsustatud haginõue on 20120,50 eurot (01.04.
4. a 19 hagiavaldus). Kohus on seisukohal, et kuigi I. Valge ja S. Berg ei nõustunud kannatanu nõudega ja K. Mihhailov ei soovinud selles osas midagi öelda, tuleb kannatanu tsiviilhagi täies ulatuses rahuldada. Kohus on sellisel seisukohal, kuivõrd luges eelnevalt tõendatuks I. Valge, S. Bergi ja K. Mihhailovi süüdistuse, et nemad võtsid OÜ-le Vallesburg kuuluvast kauplusest-pandimajast Emilia Collection ära erinevaid ehteid, millistest kõiki ei saadud tagasi. Vastavalt kannatanu poolt koos täpsustatud hagiavaldusega kohtule esitatud laoseisu tõendavatele dokumentidele („Briljandid“, „Kuldehted I“ ja „Kuldehted II“), saatelehtedele ning maksekorraldustele ei saadud tagasi ehteid väärtuses kokku 19820,50 eurot. Seejuures nähtus, et kannatanu kauplusesse-pandimajja sisenemisega kaasnes varaline kahju lõhkumise näol summas 2221,62 eurot. Lisaks kannatanu poolt istungil avaldatule on kohtu käsutuses ka 19.11.
5. a maksekorraldus, mis tõendab, et kannatanu kandis sellega seonduvalt omavastutuse 300 eurot. Ehk siis on kannatanu nõue kohtu hinnangul ka omavastutuse 300 euro osas põhjendatud. Eeltoodu alusel ja kuna I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov panid OÜ Vallesburg kaupluse-pandimaja varguse toime grupis, tuleb neil seega VÕS § 137 lg 1 alusel hüvitada kannatanule OÜ Vallesburg solidaarselt õigusvastaselt tekitatud kahju kokku 20120,50 eurot.
6. Kriminaalasjas on I. Valge vastu esitanud tsiviilhagid veel kannatanu E. V. ja K. L.. E. V. soovib varalise kahju hüvitisena 2770 eurot ja K. L. 3300 eurot. I. Valge võttis mõlema kannatanu hagid kohtulikul uurimisel õigeks. Seega, arvestades, et I. Valge võttis hagid õigeks ja kuna TsMS § 440 lg-s 4 toodud erandeid ei esine, kuuluvad mõlema kannatanu hagid täies ulatuses rahuldamisele KrMS § 310 lg 1, TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. TsMS § 444 lg-le 3 tuginevalt ei pea kohus seda otsustust täiendavalt põhjendama. VII
7. K.-L. V., kes juhtis 03.08.2024 sõidukit Audi A8 reg.nr. XXX, teostati sõiduki kinnipidamisel joobeseisundi kontrollimine. Selle maksumuseks oli süüdistusakti ja prokuröri kõne kohaselt 124 eurot. Seda kuludokumenti ei ole kohtule esitatud. Samas, kuivõrd K.-L. V. ei ole käesolevas asjas süüdistatavaks ning KrMS § 180 lg 1 kohaselt kannab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, tuleb antud kulu osas nõustuda prokuröriga ja jätta see riigi kanda.
8. Kannatanu OÜ Vallesburg lepinguline esindaja esitas kohtule taotluse kannatanule esindaja tasu 2058,75 eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks. Taotlusele on lisatud menetluskulude nimekiri ja OÜ-le Vallesburg esitatud arve nr
9. Vastavalt menetluskulude nimekirjale kulus esindajal kriminaalasja materjalidega tutvumiseks 4,25 tundi, tsiviilhagi koostamiseks 6 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund, s.o kokku 11,25 tundi ja esindaja tunnihind on 150 eurot. Seega on kulu 11,25 tundi x 150 eurot, s.o 1687,50 eurot, millele lisandub käibemaks 22% (371,25 eurot), s.o õigusabi kulu kokku 2058,75 eurot.
10. Kannatanule esindaja kulude hüvitamise otsustamisel võtab kohus arvesse, et kannatanu võttis endale esindaja kohtuliku uurimise käigus selleks, et saada abi esitatud tsiviilhagi nõude ja seda tõendavate dokumentide vormistamise ja kohtule esitamisega. Ehk siis ei osalenud kannatanu esindaja menetluses, sh kohtumenetluses selle algusest peale, mistõttu ei olnud esindaja kriminaalasja asjaoludega kursis ja pidi seega kriminaalasja materjalidega tutvuma. Samuti võtab kohus arvesse, et tsiviilhagi tõendamiseks esitatud materjalid ise on suhteliselt mahukad, sisaldades nii väljavõtet kannatanu arvutisüsteemist, 20 maksekorraldusi kauba soetamise kohta kui ka kaubaga seonduvaid saatelehti. Ka esindaja tunnihind on kohtu hinnangul mõistliku suurusega. Kuivõrd kohus peab kannatanu esindaja taotluses kajastatud toiminguid ja neile kulunud aega põhjendatuks ning ka vajalikeks, tuleb kannatanu esindaja taotlus kulu hüvitamiseks rahuldada. Seega tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 182 lg 2 alusel mõista OÜ Vallesburg kasuks välja esindaja tasu 2058,75 eurot, mis tuleb jagada võrdselt kõigi kolme süüdistatava vahel. Ehk siis tuleb igal süüdistataval tasuda kannatanu esindaja tasu katteks 686,25 eurot.
11. Kriminaalasjas teostati DNA-ekspertiis (akt 24E-GE00767-01) maksumusega 1050 eurot. Kuivõrd antud ekspertiis viidi läbi kõikidele süüdistatavatele etteheidetud varguse episoodis (OÜ-le Vallesburg kuulub kauplus), on selle ekspertiisi maksumus põhjendatud jagada võrdselt kõigi kolme süüdistatava vahel. Seega tuleb KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel I. Valgelt, S. Bergilt kui ka K. Mihhailovilt mõista selle ekspertiisi maksumuse katteks igalt ühelt välja 350 eurot.
12. Lisanduvalt eelnevale on I. Valgega seonduvaks menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiiside maksumused kokku 140 eurot (aktid nr 24E-GE00065-01, 24EGE00664-01) ja 1680 eurot (akt nr 23E-GE1083). Ehk siis on I. Valge ekspertiisikulu kokku 2170 eurot. Sellele lisandub KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistaja K. K. kohtuistungil osalemisega kaasnenud kulu kokku 109,34 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 1013,82 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 2637,64 eurot. Eelnimetatud summadele lisandub KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot (alates
13. jaanuarist
14. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on I. Valge menetluskulud kokku 7259,80 eurot.
15. S. Bergiga seonduvaks menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud korras kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 746,64 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 1771,44 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb teise astme kuriteos süüdimõistmisega sundraha 1329 eurot (alates
16. jaanuarist
17. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on S. Bergi menetluskulud kokku 4197,08 eurot.
18. K. Mihhailovi menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 592,92 eurot ning kohtumenetluses makstud tasu 2327,76 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kaasneb teise astme kuriteos süüdimõistmisega sundraha 1329 eurot (alates
19. jaanuarist
20. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on K. Mihhailovi menetluskulud kokku 4599,68 eurot.
21. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavad ega nende kaitsjad ei taotlenud kohtult väljamõistetavate menetluskulude vähendamist ega ka ajatamist, ositi tasumist. Kohtu käsutuses ei ole samuti andmeid, mis võiksid tingida menetluskuludest osa riigi kanda jätmise. Ainuüksi asjaolu, et kohtu käsutuses olevate päevasissetulekute andmete alusel (IV, tl 55-68) on I. Valgel päevasissetulek kas puudunud või olnud vähene, K. Mihhailovil puudunud, selleks alust ei anna. S. Bergi osas on aga näha, et ta on olnud kuriteo toimepanemisele eelnevalt tööga hõivatud ja teeninud ka arvestatavat sissetulekut (keskmine päevasissetulek, tuginevalt
22. a andmetele, XXX eurot). Seega, nagu kohus juba nentis, puudub alus jätta menetluskuludest osa riigi kanda. Seda enam, et kõik süüdistatavad on täisealised isikud ning ka töövõimelised, mis võimaldab neil soovi korral ja võimalusel menetluskulude tasumiseks sissetulekut teenida. Lisaks, arvestades menetluskulude ositi tasumise võimaldamise taotluste puudumist, 21 ei ole kohtul kohustust nimetatul pikemalt peatuda. Kohus märgib siiski, et juba käsitletu ei õigusta süüdistatavatele menetluskulude ositi tasumise võimaluse andmist. Seejuures ei pea kohus menetluskulude ositi tasumise võimaldamist I. Valge ja S. Bergi puhul põhjendatuks ka seetõttu, et osamaksete tegemine võib neil vangistuses raskendatud olla. Seega mõistab kohus I. Valgelt menetluskuluna välja 7259,80 eurot, S. Bergilt 4197,08 eurot ja K. Mihhailovilt 4599,68 eurot. Süüdistatavatel tuleb neile välja mõistetud menetluskulud tasuda ära tavapärases korras, s.o 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. VIII
23. Kohtuliku uurimise käigus esitati kohtule 12 DVD plaati. Neile on salvestatud tunnistaja videosalvestis, häirekeskuse kõne ja vormikaamerate U15694 ning patrullsõiduki 6477 pardakaamera salvestised. Lisaks veel sündmuskohal XXX, Tartu tehtud fotod ning sõiduki Audi A8 reg.nr XXX läbivaatuse raames tehtud ja selle asitõendi vaatluse juurde kuuluvad fotod. Ühtlasi on neile plaatidele salvestatud ka XXX, Tartu turvakaamera salvestis, XXX, Tartu trepikoja kaamerasalvestised ning Tartu linnakaamerate salvestised. Tulenevalt Riigikohtu praktikast7, on antud salvestised KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osaks ja nende kriminaalasja materjalide jätmine ei eelda seetõttu kohtult eraldi otsustust. Seda enam, et antud salvestiste näol ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. Seega ei tee kohus käesoleva otsuse resolutiivossa eraldi märget, et nimetatud DVD plaadid (kokku 12 tükki) tuleb neile salvestatuga jätta kriminaalasja juurde.
24. Hoiule võtmise akti nr 24ATH31639 alusel on Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas hoiul pakendid nr 1, 5 ja 9-16 DNA proovidega, sündmuskohajälgede kaart kahe silikoonpastaga valmistatud jäljendiga (pakend nr 6) ja 2 želatiinkilet jalatsijälgedega (pakend nr 7). Samuti on hoidlas akti nr 24ATH30731 alusel hoiul pakendis nr 4 asuvad kaks želatiinkilet jalatsijälgedega. Vastavalt prokuröri taotletule tuleb eelnimetatu kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlasse.
25. Hoiule võtmise akti nr 24ATH31639 alusel on Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas hoiul raud- ja sõrgkang (mõlemaid 1), läbipaistev tõmblukuga suletav kott, milles 6 punti erinevaid lukuvõtmeid (kokku 27 võtit), lõiketangid Wiha, 10 muukviili, helesinist värvi kott, milles 6 punti erinevaid lukuvõtmeid ja üks eraldi võti (kokku 65 võtit), helesinist värvi tekstiilkindad ja musta värvi tekstiilist silmade avaga müts. Kohus nõustub prokuröriga, et nimetatu kuulub

§ 83lg 1 alusel konfiskeerimisele ning kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

1. 16.08.
2. a vaatlusprotokollis vaadeldi I. Valgelt 03.08.2024 kinnipidamise käigus ära võetud nutitelefoni Xiaomi Redmi 8A (M1908C3KG; pakend nr LT8589304), sülearvutit Lenovo ThinkPad X270 (pakend nr

§ 263

lg 1 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi on tõendatud, on kannatanutel õigus saada taotletud teavet ning K. L. V. ja K. L. teavitamissoovid tuleb kajastada kohtuotsuse resolutiivosas. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 23