Obsah (4)

§ 100§ 101§ 102§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 23. mai 2025 Tsiviilasja number 2-23-16733 Tsiviilasi K.A., J.A., K.-R..A. ja M

) §-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 100

lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (RKTKo 08.01.

1. a, nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (RKTKo 24.10.
2. a, nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (RKTKo 08.01.

1. a, nr 3-2-1-165-13, p 12).
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi saab jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hagejate väitel tuleneb elatise suurendamise vajadus elu kallinemisest ja hagejate vajaduste suurenemisest. Kohtu hinnangul on hagejate väide elu kallinemisest ja laste vajaduste suurenemisest on iseenesest usutav. Varasema kohtuotsusega on välja mõistetud elatis igale hagejale 75 eurot kuus. Tegemist on seitse aastat tagasi tehtud otsusega. Hagejad olid esimese otsuse tegemise ajal 2–7-aastased. Käesoleval ajal on hagejad vanuses 9–14 aastat ning käivad koolis.
3. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 28.10.
4. a, nr 3-2-1-124-15, p 11). Kohus, tuvastamaks kostja varalist seisu tsiviilasjas nr 2-17-4423, on esitanud järelepärimise Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliameti
5. aprilli
6. a teatisest (tl 57) tulenes, et
7. aprillist 2016 kuni
8. märtsini 2018 on kostjale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist tehtud väljamakseid 10 799 eurot 68 senti, s.o ühe kuu sissetulek 449 eurot. Kostja konto väljavõttelt ei nähtu muid sissemakseid. Kohus küsis andmeid kostja töötasu kohta kostja tööandjalt. Tööandja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. mai
9. a teatises nähtus, et
10. a oli kostja töötasu mais 459 eurot 2 senti, juunis 640 eurot 56 senti, juulis 549 eurot 79 senti, augustis 627 eurot 59 senti, septembris (lõpparve koos saamata jäänud puhkusetasudega) 1203 eurot 5 senti, oktoobrist
11. a kuni märtsini
12. a kostja ei töötanud, aprillis
13. a oli kostja töötasu 531 eurot 65 senti ja mais
14. a 678 eurot 34 senti. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et ta saab lisaks 167 euro suurust sotsiaaltoetust. Kohus hagejate vajadusi tsiviilasjas nr 2-17-4423 ei ole kindlaks teinud. Lk 3 / 6
15. Kohus kohustas käesolevas asjas kostjat ja hagejate seaduslikku esindajat esitama andmed nende sissetulekute kohta. Lisaks kohustas kohus kostjat esitama tõendid töövõime hindamise kohta. Kohus kogus andmeid hagejate vanemate varandusliku seisu kohta ka ise. Maksu- ja Tolliameti (MTA)
16. novembri
17. a vastuse kohaselt (dtl 171) oli kostja saanud töötasu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx järgmiselt: novembris
18. a oktoobri
19. a eest 570 eurot 54 senti, detsembris
20. a novembri
21. a eest 1917 eurot 4 senti, augustis
22. a juuli
23. a eest 783 eurot 45 senti, septembris
24. a augusti
25. a eest 783 eurot 45 senti ja oktoobris
26. a septembri
27. a eest 906 eurot 64 senti. Kostja
28. novembri
29. a istungil antud selgituse kohaselt töötab kostja traktoristina 0,4 koormusega, täiskoormusega tööd teha ei saa. Kostja saab koos toetusega 900 eurot kuus. Kostja poolt esitatud tõendi töötasu suuruse kohta (dtl 268) maksti kostjale töötasu lisaks eespool MTA tõendiga tõendatule töötasu oktoobris
30. a 926 eurot 9 senti ja novembris
31. a 1179 eurot 33 senti. Tööandja kinnitusel töötab kostja 0,4 koormusega (dtl 269). Kostja
32. novembri
33. a istungil antud selgituste kohaselt pidi tal olema töövõime uus hindamine
34. või
35. novembril
36. Kohus andis kostjale tähtaja töötasu suuruse ja töövõime hindamise kohta tõendite esitamiseks. Kostja esitas küll tõendid töötasu suuruse kohta, kuid ei ole esitanud tõendeid töövõime hindamise kohta. Samas nähtub kostja tööandja vastusest, et vähemalt tööle asumisel esitas kostja tööandjale töövõime vähenemise otsuse (dtl 269), seega võib kostja väide selle kohta, et ta ei saa tervislikust seisundist täiskoormusega töötada, kasvõi osaliselt põhjendatud. Samas, on asjas tuvastatud, et kostja sissetulek võrreldes varasema kohtuotsuse tegemise seisuga, mõnevõrra suurenenud (
37. aastal keskmiselt 581 eurot,
38. aastal keskmiselt 915 eurot (juuli – november
39. a eest)). Kostja keskmine sissetulek suurenes võrreldes varasema kohtulahendi tegemise seisuga u 57% võrra. Seega on kohtu hinnangul esineb alus elatise suuruse ümberhindamiseks, sest oluliselt on muutunud elatise väljamõistmiseks olnud asjaolud.
40. Hagejad palusid suurendada elatist kuni miinimumsummani. Kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole.

§ 101alusel arvutatud elatis ehk miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

Hagiavalduse esitamise seisuga novembris 2023. a olid hagejate nõuded elatiskalkulaatori järgi vastavalt 219 eurot 71 senti hagejale I, 186 eurot 75 senti hagejale II ning 178 eurot 25 senti kummalegi hagejale III ja hagejale IV. Käesoleva otsuse tegemise seisuga on nõuded vastavalt 273 eurot 62 senti hagejale I, 232 eurot 58 senti hagejale II ning 224 eurot 8 senti hagejatele III ja IV, kokku 954 eurot 36 senti. Summade puhul on arvestatud mastaabisääst ja lastele makstavad toetused, sh lasterikka pere toetus. Kostja leidis, et ta ei saa maksta rohkem, kui senise otsusega on välja mõistetud, s.o 75 eurot hageja kohta, kokku 300 eurot. Kohus selgitab, et ainuüksi väike sissetulek või sissetuleku puudumine ei vabasta vanemat kohustusest maksta lapsele elatist.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema Lk 4 / 6 töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 9. Kui laps nõuab vanemalt elatist, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse.

§ 105

lg 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt RKTKo 09.06.

1. a, nr 3-2-1-35-17, p 22 ja seal viidatud varasemad lahendid). Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (RKTKo 17.01.
2. a, nr 2-16-135, p 13). Seega tuleb kohtu asja lahendamiseks tegema lisaks kostja sissetulekule ja varalisele seisundile kindlaks ka hagejate ema sissetuleku ja varalise seisundi, samuti hindama mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet. Hagejate ema sissetulekuteks on toetused riigilt (peretoetus
3. a 810 eurot) ja kohalikult omavalitsuselt (nt Kambja Vallavalitsuse toimetulekutoetus, nt dtl 283), elatisabi ja töötasu keskmiselt 647 eurot (dtl 209). Kohus tuvastas eespool, et kostja keksmine sissetulek menetluse kestel on olnud 915 eurot. Hagejate vanemate sissetulekuid võrreldes ei saa asuda seisukohale, et ühe vanema sissetulek oleks teise vanema sissetulekust oluliselt suurem. Kuigi hagejate ema saab arvestatavas suuruses toetusi, on need mõeldud paljuliikmelise pere toetamiseks, hagejad on ema ülalpidamisel.
4. Riigikohus on leidnud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2). Kui kohustatud vanem taotleb

§ 102lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta Ts

MS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama. Kostja sissetulekut (keksmiselt 915 eurot) ning hagejate hulka arvestades, ei ole kostja ilmselt suuteline praegu maksta oma neljale lapsele miinimummääras elatist kokku üle 900 eurot, st tegemist on

§ 102

lg 1 tähenduses olukorraga, kus kostja ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (RKTKo 07.02.2018. a, nr 2-16-118651, p 10; 09.06.2017. a, nr 3-2-1-35-17, p 21.4). 11. Vanema kohustus kasutada

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses Lk 5 / 6 olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks. Hagejate vajadused on hagiavalduse kohaselt hagejal I 405 eurot, hagejal II 390 eurot, hagejal III 360 eurot ja hagejal IV 375 eurot. Kostja leidis, et hagejate vajadused on tõendamata. Kohus andis

1. novembri
2. a istungil hagejatele tähtaja esitada
3. detsembriks
4. a tõendid üüri suuruse kohta ja muude kulude kohta (dtl 69). Hagejad ei ole eraldi esitanud tõendeid vajaduste suuruse kohta, v.a eluruumi üürileping ja hagejate ema konto väljavõtted. Ka viimati nimetatud tõendid esitas hagejate ema alles
5. veebruaril 2025 pärast kohtu meeldetuletust (dtl 271). Samuti ei ole kohus ka varasemas otsuses tsiviilasjas nr 2-17-4423 hagejate vajadused kindlaks teinud. Samuti ei ole ka kostja vajadused varasemas otsuses tuvastatud. Kuivõrd kostja ei ole oma sissetulekut arvestades suuteline enda ülalpidamist kahjustamata pidada üleval ka hagejaid, ning vaatamata kohtu poolt antudtähtajale ja selgitustele on kostja ja hagejate tegelikud vajadused tõendamata, peab kohus põhjendatuks suurendada elatist iga hageja kasuks sarnaselt varasema kohtulahendiga kindla summani, mitte lähtudes

§ 102

lg-s 2 sätestatud ühetaolisuse põhimõttest, ning seda kõikide hagejate puhul võrdselt. Kohus suurendab kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatist 75 eurolt hageja kohta kuni 120 euroni, s.o kokku neljale hagejale 480 eurot. Kohus võtab seejuures aluseks kostja sissetuleku suurenemise ulatust u 57% ning suurendab väljamõistetud elatist ka u 57% võrra. Sellises suuruses elatise puhul ning kostja sissetulekut arvestades saavad hagejate vajadused senisega võrreldes suuremas ulatuses kaetud, kuid kostjale jääb ka arvestatav summa enda ülalpidamiseks (keskmine töötasu 915 – elatis 4*120 = 435 eurot). Menetluskulude jaotus 12. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik Lk 6 / 6